4-23-2670/20

(231523004523)Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Christelle Diana Rajaveer Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi Zaur Javadovi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi

1. juuli 2023 üldmenetluse otsusele, millega Zaur Javadovit karistati KarS § 25 lg 2 - § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses s.o summas 80 eurot Kaebuse esitaja Zaur Javadov isikukood 37607050377; elukoht xxx Kaitsja jurist Toomas Alp Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja S D RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, §-de 133-135 kohus otsustas: Rahuldada Zaur Javadovi kaitsja kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
2. juuli 2023 üldmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Asitõend: 1 4-23-2670 - toimikus paiknev elektrooniline andmekandja jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt
3. septembril 2023 e-toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
4. PPA Põhja prefektuuri 26.07.2023 otsusega karistati Z. Javadovi KarS § 218 lg 1 – KarS § 25 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Z. Javadovi karistati selle eest, et ta 27.06.2023 kella 13.27 ajal pani kaupluses xxx, asukohaga xxx, ostukorvi ühe paki püksmähkmeid maksumusega 18,99 eurot, möödus kassarivist ja jättis tahtlikult püksmähkmete eest tasumata 18,99 eurot. Selliselt pani ta toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Z. Javadovi tegu jäi lõpuni viimata temast mitteolenevatel põhjustel ja kaup tagastati rikkumatult kauplusele.
5. Z. Javadov kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle kaitsja vahendusel Harju Maakohtus. Kohtule adresseeritud kaebuses taotletakse vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse keskseks väiteks on asjaolu, et majanduslikult kindlustatud ja ettevõtlusega tegeleval Z. Javadovil puudus tahtlus varguse toimepanemiseks; tegemist on heal järjel oleva isikuga, kes ei hakka isikliku ja kogukondliku reputatsiooni nimel riskima mähkmepaki varastamisega.
6. Kohus määras kaebuse menetlusse võtta ja määras selle lahendamise viisiks suulise menetluse. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, taotledes menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja taotles kohtus vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära tunnistaja, kaebaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteomenetluses, sh kohtu kogutud tõendeid, asub seisukohale, et kaebuses ja kohtuistungil kõlanud väited väärivad tähelepanu ja toovad kaasa vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ning väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu põhjendused on järgmised.
8. Väärteoprotokolli kohaselt on Z. Javadovile ette heidetavaks varguse katse toimepanemine. Legaaldefinitsiooni kohaselt on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Z. Javadov viibis 27.06.2023 kella 13.27 ajal kaupluses xxx, asukohaga xxx, ta soetas seal erinevaid kaupu ja tema ostukärus oli ka mähkmepakk. See leiab kinnitust nii kaebaja kui kaupluse turvatöötaja S K ütlusega, ent ka videosalvestustele talletatud teabega. Osutatud tõendid kinnitavad sedagi, et Z. Javadov tasus iseteeninduskassas osade kaupade eest, ent jättis tasumata ostukärus paiknenud mähkmepaki 2 4-23-2670 eest. Seejärel lahkus ta iseteeninduskassade alalt. Pärast iseteeninduskassade alalt lahkumist pidas kaupluse turvatöötaja S. K Z. Javadovi kinni, koostas õigusrikkuja üleandmise akti ja Z. Javadov anti üle kohale saabunud politseiametnikele.
9. Analüüsides eeltoodut tuleb kohtul tõdeda, et kohtuväline menetleja on oma otsuses õigesti väljendanud, et teisele isikule kuuluva asja äravõtmine seisneb selle asja suhtes senise valduse murdmises ja sellele uue valduse kehtestamises. Kaupluses olev kaup on kaupluse oma seni, kuni saavutatud pole kokkulepet valduse ülemiku kohta. Taoline kokkulepe väljendub ostja poolt müüjale kauba eest tasumises. Uus valdus on aga kehtestatud, kui asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui asja hõivaja on saavutanud võimu asja üle. Tunnustatult loetakse vargus lõpule viiduks kauba valdaja kontrolli all olevast ruumist väljumisega; selvekaupluses turvavärava kaudu müügisaalist väljumisega. Ka arutataval juhul väljus Z. Javadov kaupluse müügisaalist ja nagu öeldud, jättis ta tasumata ostukärus asetsenud püksmähkmete eest.
10. KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süütegu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse mh varguse eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheväärtusliku õiguse vastu. Seega, nii nagu nõuab KarS § 199, tuleb ka KarS § 218 puhul süüteokoosseisu subjektiivses küljes tuvastada vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Sh on varguse näol tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga, mistõttu omastamine kui tagajärg ei kuulu mitte objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus üksnes eesmärgina, olles seeläbi subjektiivse külje tunnuseks. Seega omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest kavatsetust. Kavatsetuse esinemine või selle puudumine kuulub tõendamisesemesse ja menetlejal, sh nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul tuleb esitada sellekohased motiivid.
11. Analüüsides vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsust, siis kohtuvälise menetleja otsuses puudub süüteokoosseisu subjektiivse külje analüüs - kohtuvälise menetleja õiguslik käsitlus süüteokoosseisu elementide osas on piirdunud üksnes objektiivse koosseisu tuvastamisega, millega on loetud kogu süüteokoosseis täidetuks. Samuti on kohtuvälise menetleja käsitlus puudulik menetlusaluse isiku ütluste hindamisel – kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku ütlusi sisuliselt hinnanud ja ütluste hindamisel ei ole kasutanud õiguspraktikas tunnustatud ütluste hindamise meetodeid ning puuduvad ka põhjendused. Seejuures ei ole kohtuväline menetleja väljendanud ka seisukohta, miks menetlusaluse isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ja miks kohtuvälisel menetlejal ei ole põhjust ning õiguslikku alust neile ütlustele tugineda. Menetlusaluse isiku ütluste usutavust on kohtuväline menetleja käsitlenud üksnes isikul eksisteerinud alternatiivse toimimise viisi kaudu. Nimetatu ei anna aga vähimatki teavet isikul eksisteerinud püksmähkmete omastamise kavatsuse kohta ega lükka ümber ka menetlusaluse isiku väidetut.
12. Kujundades seisukohta Z. Javadovi ütluste usaldusväärsuse kohta, siis kohus tõdeb, et Z. Javadov on menetluses andnud läbivalt ühetaolisi ütlusi ja ta on kategooriliselt eitanud eesmärki või soovi panna toime püksmähkmete vargus. Z. Javadov on selgitanud, et kaupluses tegi ta oste abikaasa poolt eelnevalt edastatud nimekirja alusel. Ta võttis kaupluse müügisaalis mähkmepaki ja asetas selle ostukärusse. Ostude sooritamisel kasutas ta mobiiliäppi, mis tähendas, et ta skaneeris ostud äppi, suundus iseteeninduskassasse, kus tasus ostude, v.a. mähkmete, eest. Taoliselt toimides ehk telefoniäppi kasutades tekib elektrooniline kassatšekk, mida Z. Javadovi tundmuse kohaselt ei saa printida. Z. Javadov selgitas oma tundmust sellega, et iseteeninduskassas ostu skaneerimisel tuleb koheselt kiri, mis suunab makset sooritama. Kui 3 4-23-2670 ostu eest tasutakse kaardimaksega, siis tuleb ostu kinnitada telefonist. Seejuures kinnitas ta, et tšeki väljaprintimise võimalust ei ole, tema ei ole seda näinud ja ta pole sellele ka tähelepanu pööranud. Samuti on Z. Javadov menetluses läbivalt avaldanud ja kinnitanud, et ta ei unustanud mähkmete eest tasuda vaid tema eesmärk oli püksmähkmete eest tasuda infoletis, et saada sealt koheselt ettevõtte jaoks vajalik raamatupidamisdokument. Z. Javadov selgitas, et tal on varem korduvalt tulnud ette olukordi, kus pärast makse sooritamist ei ole tal võimalik saada ilma keerulist bürokraatiat läbimata nõuetekohast raamatupidamisdokumenti. Kaupluse infosüsteemid/programmid on seadistatud selliselt, et pärast kauba eest kassas tasumist ei väljasta kaupluse infolett raamatupidamisdokumenti, sest äpi kasutamisel ei näe infolett teostatud ostu. Raamatupidamisdokumendi saamiseks tuleb saata taotlus ettevõtte kontorisse. Kontor võtab süsteemist ostu välja, vormistab kuludokumendi ja saadab selle omakorda taotluse esitajale. Kirjeldatu kontekstis Z. Javadov selgitas, et tarbetu bürokraatia vältimiseks pidas ta mõistlikuks tasuda mähkmete eest koheselt infoletis, sest sel juhul väljastab kassa nii tšeki kui ka raamatupidamisliku, vajalike kinnitustega, s.o templiga, kuludokumendi. Oma ettekujutusest ja arusaamast lähtuvalt lahkuski ta pärast iseteeninduskassas sooritatud ostu iseteeninduskassade alalt, et suunduda iseteeninduskassasse, kuid olles jõudnud teha vaid loetud sammud, peeti ta kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Z. Javadov avaldas sedagi, et uurides turvatöötajalt tema poole pöördumise ja tema kinnipidamise põhjuseid, sai ta teadlikuks sellest, et tema kinnipidamise põhjus on mähkmete eest tasumata jätmine. Ta teavitas turvatöötajat koheselt, et tasub mähkmete eest raamatupidamisliku kuludokumendi saamiseks infoletis, kuid tema selgitusi kuulda ei võetud.
13. Kohtumenetluses kuulas kohus üle Z. Javadovi viidatud turvatöötaja, s.o S. K. Ühetaoliselt Z. Javadoviga kinnitas ka S. K, et Z. Javadov viibis kaupluses, tasus kaupade eest iseteeninduskassas, kuid ta jättis ostukorvis asetsenud mähkmete eest tasumata. Seejärel lahkus ta iseteeninduskassade alalt, misjärel ta koheselt kinni peeti. Kohtu küsimusele, kas Z. Javadov põhjendas mähkmete eest tasumata jätmist, vastas tunnistaja, et Z. Javadovi sõnade kohaselt oli ta unustanud mähkmete eest tasuda. Pärast seda, kui menetlusalune isik avaldas tunnistajale, et ta pole rääkinud unustamisest, vaid sellest, et ta avaldas koheselt, et tema soov oli tasuda mähkmete eest raamatupidamisliku kuludokumendi saamiseks infokassas, kinnitas tunnistaja, et Z. Javadov oli tõepoolest sellesisulist informatsiooni avaldanud. Sellele järgnenud kohtu küsimustele kinnitas turvatöötajast tunnistaja täiendavalt, et pärast Z. Javadovi turvaruumi palumist selgitas Z. Javadov, et „tal on mingi firmaasi, et ta maksab selle eest firmakaardiga või millega iganes, et ta tahtis ära maksta jne“. Kuna Z. Javadov oli aga läbinud selvekaupluses turvavärava maksmata kaubaga, siis oli ta kauplusest väljas. Analüüsides turvatöötajast tunnistaja ütlusi, siis kohus tõdeb, et tunnistaja jättis kohtule algselt olulised asjaolud avaldamata ja moonutas tegelikkust. Alles seejärel, kui kaebaja juhtis tunnistaja tähelepanu tema avaldatud asjaolude tegelikkusele mittevastavuse kohta, esitas tunnistaja versiooni, mis on oma sisult kokkulangev Z. Javadovi ütlustega. Seega – kaebaja selgitused ja ütlused on olnud järjepidevad ning ühetaolised, kooskõlas teiste tõenditega ning kohtul puudub menetlusõiguslik alus hinnata kaebaja ütlusi ebausaldusväärseks.
14. Kaebaja ütluste usaldusväärseks lugemine ei too kaasa aga seda, et tema esitatud versiooni ei tuleks analüüsida muude, sh elulise usutavuse kriteeriumi kaudu. Esmajoones on vajadus hinnata, miks või kuidas seonduvad mähkmed ettevõtlusega, sh millega mõistuspäraselt õigustada selle kulu seotust ettevõtte majandustegevusega. Nimetatud analüüs on vajalik, sest Z. Javadov selgitas kohtuistungil, et kuludokumendi soovis ta saada A OÜ raamatupidamise jaoks. Kohtumenetluses uuriti A OÜ äriregistri väljavõtet. Selle kohaselt on tegemist kaubavedudega tegeleva väikeettevõttega, mille osade omandiõigus kuulub Z. Javadovile. Z. Javadov on ka ettevõtte juhatuse liige. On väljaspool vaidlust, et mähkmed ei 4 4-23-2670 seondu mingilgi viisil ettevõtte majandustegevusega. Samas ei saa eitada, et mähkmete näol on tegemist kõige tavapärasema esmatarbekaubana vaadeldava hügieenitootena, mis kuulub kasutusotstarbelt samasse kategooriasse tualettpaberi, seebi, paberrätikute, naiste hügieenitoodetega. Eirata ei saa asjaolu, et tänapäeval on töö- ja eraelu sedavõrd põimunud, et laste viibimine vanemate töökohas on tavapärane. Niisiis ei saa pidada vajadust soetada töökohta lastega seotud hügieenitarbeid millekski ennekuulmatuks või tabuks. Seejuures osutas Z. Javadov ettevõtte firmapäevadele, kust võtavad osa lapsed, mistõttu ei olnud mähkmete kajastamises raamatupidamises ka tema jaoks midagi erilist. Eeltoodu täienduseks osutab kohus sellelegi, et kohtus uuriti TÖRi päringu vastust, milles nähtub, et Z. Javadov on viibinud isapuhkusel. Seega tuleb kokkuvõtteks nentida, et väites, mille kohaselt soovis Z. Javadov tasuda mähkmete eest infoletis/infokasssas, et saada koheselt raamatupidamisdokument, ei ole midagi eriskummalist, esitatud väide ei ole vastuolus elulise usutavuse printsiibiga ja seetõttu puuduvad alused, mis välistaks esitatud väitele tuginemise võimaluse. Isegi kui esitatud väite osas jäävad püsima mõningad kahtlused, siis see kahtlus tõlgendatakse KrMS § 7 lg 3 kohaselt isiku kasuks.
15. Kohtuväline menetleja märkis, et Z. Javadovi väidet, et ta soovis mähkmete eest tasuda infoletis, ei saa pidada usutavaks põhjusel, et Z. Javadov ei pidanud selleks mööduma kaupluse kassadest ja turvaväravatest, vaid ta sai seda teha sinna müügisaalist suundudes. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud, kuidas lükkab alternatiivse käitumisvõimaluse olemasolu ümber Z. Javadovi väite, et tema eesmärk oli tasuda mähkmete eest infoletis ja kuidas tõendab alternatiivse käitumisvõimaluse olemasolu isikul väidetavalt eksisteerinud mähkmete omastamiskavatsust. Kohus möönab, et kõikvõimalike probleemide ja arusaamatuste vältimiseks olnuks Z. Javadovil mõistlik kasutada alternatiivset viisi, mis oleks seisnenud infoletti liikumises kaupluse ala kaudu, ent nagu öeldud, ainuüksi selle võimaluse kasutamata jätmine pole piisav, et omistada Z. Javadovile mähkmete omastamise kavatsust. Kuna kohus ei tuvasta, et Z. Javadovil oli mähkmete omastamise kavatsus, siis ei ole varguse/varguse katse koosseisutunnused täidetud ja Z. Javadovi suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
16. Väärteoasjas on asitõendiks toimikus asuv elektrooniline andmekandja, millele on talletatud kaupluse turvakaamera salvestised. Kooskõlas VTMS §-ga 2 ja KrMS § 126 lg 3 pga 1 määrab kohus andmekandja jätta väärteotoimikusse. (allkirjastatud digitaalselt) 5