Obsah (8)

§ 424§ 73§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50§ 3

1-16-7667 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7667 (16233000363) Kohtunik Mari-Liis Avikson Ko

kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav K.J § 424 järgi, Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: - 31.05.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424

järgi,

§ 73alusel tingimisi vangistusega 2 kuud 20 päeva katseajaga 3 aastat.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 28.03.2016. Kaitsja Lepinguline kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON Tunnistada K.J süüdi

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 27.03.2016 kuni 28.03.2016, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista K.J-ile lõplikult ärakandmisele 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1 1-16-7667 31.05.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 2 kuud ja 20 päeva vangistust) ning mõista K.J-ile liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada K.J-ile mõistetud karistus, 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 348 (kolmesaja neljakümne kaheksa ) tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada K.J üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi.

K.J-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta K.J-ilt ära 6 (kuueks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures; - sõiduki registreerimistunnistus nr EK 704021, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (21.07.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1251), hävitada kohtuotsuse jõustumisel seoses kehtivuse kaotusega. Mõista K.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. Määrata, et K.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kau pa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700074538 ning 2 1-16-7667 selgitus „K.J, 1-16-7667, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas K.J-i süüdistatakse selles, et ta juhtis 27.03.2016 kella 06.12 ajal Narva linnas mööda Paul Kerese ja Linda tn sõites mootorsõidukit Audi Allroad riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (tema väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,10 mg). Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani K.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 424alusel.

Kooskõlas K.J-i, tema kaitsja Silvi Erro ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 07.09.2016 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus K.J-ile karistuseks

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.03.2016, so 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.05.2013 otsuse nr 1-13-5023 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada K.J-ile mõistetud karistus 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust üldkasuliku tööga 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustada K.J üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 p -des 1-6 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 3

1-16-7667 75 lg 2 p 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista K.J-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuus) kuuks. K.J-ilt kuulub väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Määrata, et K.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (üks) aasta jooksul. Kohtuistungil K.J avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Abirokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4