MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada S.L tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 28.09.2017 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 31.05.2019 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada S.L-i suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 2 ja 5 alusel järgmised kohustused: 1 - mitte tarvitada alkoholi; registreerida end programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. S.L vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista S.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 125,16 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99917700064149, selgitusse märkida: „S.L , 1-17-8356, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahend itest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 125,16 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu S.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.09.2017. a otsusega
lg 2 pde 2, 3 ja § 424 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 4 päeva, mil S.L oli kahtlustatavana kinni peetud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 5 kuud ja 26 päeva vangistust.
a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9425 S.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 10 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendati see vangistus 326 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati S.L järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p -s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtavas sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 31.05.2019 määrusega pöörati S.L-ile Tartu Maakohtu 28.09.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8356 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 10 päeva vangistust täitmisele. S.L on kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib isik esimest korda. Esimene kord on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes ja teine kuritegu on samuti 2 kehaline väärkohtlemine lähisuhtes, lisaks juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Tulenevalt S.L-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist ühes lisakohustustuste määramisega. Kohtuistung S.L taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et elukoht kuulub endise abikaasa tütrele, seal elab eksabikaasa, kes on nõus tema sinna elama asumisega. Avaldas, et on raskelt haige, põeb vähki, esineb nõrkust ja tasakaaluhäireid, tahab vabaduses arstile minna, kuigi saab ka vanglas ravi. Eksabikaasa vastu pole kunagi vägivalda tarvitanud, lahutuse põhjuseks oli alkohol, kuid nende omavahelised suhted on praegu taastatud. Lisas, et saab pensioni 340 eurot kuus ja arvas, et tulevad kahekesi majanduslikult toime. Kinnitas, et alkoholi tarvitamise keeld on talle täitmiseks jõukohane, samuti lubas probleemideta täita kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Andres Veski avaldas, et madalate retsidiivsusriskide puhul jääb talle vangla seisukoht arusaamatuks. S.L-i puhul on tegemist esimese vangistusega ja see mõjub talle preventiivselt. Isikul on olemas motivatsioon ja nägemus alkoholi probleemist vabanemiseks ja seetõttu on otstarbekas isik vabastada alkoholi tarvitamise keeluga ning suunata ta vajadusel ravile. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on S.L ära kandnud 7 -kuu ja 10-päevalisest vangistusest 4 kuud ja 11 päeva ehk üle poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et S.L-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et S.L-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi seekord järgida. S.L-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma endise abikaasa juurde, tegemist on eksabikaasa tütrele kuuluva korteriga. Korteriomanik on jätnud ema otsustada, kas ta võtab S.L-i enda juurde elama või ei. Eksabikaasa sõnul soovib ta S.L-ile anda uue võimaluse. Seega on S.L olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks peab kohus asjaolu, et isik on vangistuses käitunud korralikult ja s uhtlemisel on olnud viisakas. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav on pensionär, kuid saab soovi korral asuda tööle xxxx AS-is. Enne vangistust on isik töötanud ehitustel, suuremas osas ametlikult, kuid on teinud ka juhutöid. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval üle 600 euro, kuid ta on arvamusel, et suudab need iseseisvalt ajapikku kõik ära maksta. Stabiilseks sissetulekuks on pension, mis peaks tagama esmaste elukondlike vajaduste rahuldamise. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas endine abikaasa. Täiskasvanud tütardega ei suhtle. Eksabikaasa on valmis S.L vabanemisel moraalselt toetama, materiaalselt on ta kinnipeetavat vanglas toetanud. Mõjutatavaks S.L ennast ei pea, kriminaalse taustaga sõpru-tuttavaid pole. Negatiivsena saab välja tuua, et S.L on probleeme alkoholi tarvitamisega. Peresuhted on luhtunud alkoholilembuse tõttu. Isik soovib alkoholi tarvitamist vähendada, kuid
klaseks hakata ei luba. Seega alkoholi kuritarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. S.L-i suhtumine narkootikumidesse on aga positiivselt negatiivne. Kinnipeetava hoiak enda suhtes on hea, kuritegelikke hoiakuid ning subkultuurset käitumist ei esine, ametiisikutesse suhtub hästi ning on valmis nendega koostööd tegema. Ühiskonda suhtub üldiselt hästi ja saab aru, miks on olemas reeglid. Kinnipeetav on aru saanud, et kriminaalhooldusel olles tegi vea, kui ei täitnud kriminaalhoolduslikke nõudeid ja karistus pöörati täitmisele, kuid nüüd vanglasse sattuda enam ei taha. Tulevikueesmärgid reaalsed ja teostatavad – töötamine kuivõrd tervis seda võimaldab. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasolu, lähedase toetus, distsiplinaarkaristuste, kriminaalsete hoiakute ja ohtlikkuse puudumine) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise riskitegurina peamiselt alkohol) ja seetõttu leiab kohus, et S.L kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on ilmselgelt oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmise l. Siinjuures aitab S.L-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine
lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale
Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi taaskordne kuritarvitamine. Ka leiab kohus, et S.L-i tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava 4 taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse S.L lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab S.L suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.