lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav E.D , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: keskeriharidus, Xxxx AS, elukoht: xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Pilt (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada E.D (i.k. XXX)
MS § 238 lg 2 alusel vähendada E.D’le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
lg 2 kohaselt mõista E.D’le liitkaristus , suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 21.09.
§-le 69 asendada E.D’le mõistetud 8 (kaheksa) kuud vangistust ehk 240 (kakssada nelikümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1-18-9131 5. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. 6. Võttes aluseks
lg 4 on E.D kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 7.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada E.D’t käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 8.
MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p -de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista E.D ’lt välja riigituludesse menetluskuludena: joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot; määratud kaitsja tasu kokku summas 120 eurot; sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 914 eurot. 10. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb E.D ’l tasuda menetluskulud kokku summas 914 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700068461 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-9131“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 2
järgi, uuesti st korduvalt juhtis tahtlikult 20.06.2018 kella 23.23 ajal Harjumaal, Tallinnas, Sõpruse pst 201/203 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti 863T kohaselt esines E.D alkoholijoove ning tal tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,30 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega E.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.