← Eesti

2-22-789/36

Obsah (13)§ 651§ 654§ 652§ 232§ 436§ 5§ 363§ 230§ 394§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-789 K

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 27. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

28. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 29. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses 5 2-22-789 antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.

Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

  1. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. VÕS § 664 lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist.
  2. Maakohus tuvastas, et pooltevahelise lepingu kohaselt pidi hageja kostjale osutama kolmanda isikuga Faehlmanni 25–8 korteri müügilepingu sõlmimise võimalusele müügihinnaga 225 000 eurot ja pooled seda kokkulepet ei muutnud. Kostja etteheited, et maakohus tuvastas ebaõigesti kokkuleppe korteri müügihinna suhtes, ei ole põhjendatud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et poolte 18.06.2020 e-kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku korteri müügilepingu sõlmimise võimaluse osutamises kolmandale isikule müügihinnaga 241 000 eurot. Kohtule esitatud tõendid kostja väiteid sellise kokkuleppe sõlmimise kohta ei kinnita. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7).

Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad

§ 363lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled.

Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (

§ 230

lg 1 esimene lause).

§ 394

lg 2 p 3 järgi peab kostja juba vastuses hagile muuhulgas teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. Maakohus selgitas kostjale 07.06.2022 kohtuistungil vajadust tõendada oma väiteid selle kohta, et pooled olid muutnud esialgselt kokkulepitud müügihinda 225 000 eurot selliselt, et hagejal oli kohustus osutada kostjale müügilepingu sõlmimise võimalusele müügihinnaga 241 000 eurot. Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooltel oli kokkulepe, et hageja saab maakleritasu üksnes juhul, kui ta osutab kostjale kolmanda isikuga Faehlmanni 25–8 korteri müügilepingu sõlmimise võimalusele müügihinnaga 241 000 eurot. 32. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja täitis maaklerilepingust tulenevad kohustused, mis annavad talle õiguse saada maakleritasu. Maakleritasu nõude tekkimiseks peab maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel olema põhjuslik seos, st lepingu sõlmimiseni, mida käsundiandja maakleri poole pöördudes sõlmida soovis, on viinud just maakleri tegevus (VÕS III Komm/Varul

(2021), § 664, p 3.1.2).
  1. Pooled ei vaielnud selle üle ja maakohus tuvastas, et hageja osutas kostjale MMga Faehlmanni 25–8 korteri müügilepingu sõlmimise võimalusele vähemalt müügihinnaga 225 000 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja müüs pärast maakleriteenuse lepingu lõppemist vaidlusaluse korteri MMle, kellega müügilepingu sõlmimise võimalusele hageja pooltevahelise maaklerilepingu raames osutas.
  2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakleritasu saamise tingimused ei ole täidetud. Pooled ei vaielnud selle üle, et pooltevahelisest maaklerilepingust tulenevalt valmistas hageja ette ja 6 2-22-789 avaldas Faehlmanni 25–8 korteri müügikuulutused, näitas kahel korral korterit MMle ja vahendas korteri müügilepingu sõlmimiseks kostja ja MM vahelisi läbirääkimisi, kus MM oli valmis tasuma kostja nõudmisel ka suuremat müügihinda, kuid müügitehingut siiski ei toimunud. Seega oli hageja täitnud oma kohustuse, s.o osutas kostjale MMga Faehlmanni 25– 8 korteri müügilepingu sõlmimise võimalusele vähemalt müügihinnaga 225 000 eurot. Asjaolust, et kostja avaldas ka ise korteri müügikuulutuse, mille tulemusel MM võttiski kostjaga 16.11.2020 ühendust sama korteri ülevaatamiseks, millega ta hageja vahendusel juba tuttav oli, ei ole võimalik järeldada, et hageja poleks osutanud MMga lepingu sõlmimise võimalusele. Seega on põhjendatud järeldada, et kostjal oli huvi jätkuvalt korteri müügitehinguni jõudmiseks isikuga, kellele hageja oli osutanud, ja kostjal oli soov jõuda korteri müügilepingu tingimustes uute läbirääkimiste käigus kokkuleppele. Seetõttu ei ole ka eluliselt usutav, et kui hageja osutas kostjale MMga lepingu sõlmimise võimalusele juba juunis 2020 ja läbirääkimised korteri hinna osas kestsid augustini 2020 ning lõppesid vaid põhjusel, et kostja ei soovinud müüa korterit hinnaga 225 000 eurot, et hageja poleks lepingu sõlmimise võimaluse osutamisele piisavalt panustanud. Vaidlust ei ole, et kostja ei soovinud hageja vahendusel korterit MMle müüa ka ostja poolt esialgsele hinnale lisaks pakutud 5000 euro eest, soovides korterit müüa suurema hinnaga. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kuna käsundiandjal müüjana ei ole kohustust müüa korter maaklerilepingus ette nähtud hinnaga, siis ei tohiks käsundiandjal olla võimalust vältida maakleritasu maksmist viisil, et ta sõlmib müügilepingu teistsugustel tingimustel (VÕS III Komm/Varul
(2021), § 664, p 3.1.2). Maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping ja asjaolu, et kostja otsustas hageja vahendusel kolmanda isikuga müügilepingut mitte sõlmida, kuid tegi seda siiski hiljem uute läbirääkimiste käigus, ei muuda olematuks hageja juba täidetud kohustust osutada müügilepingu sõlmimise võimalusele MMga ja õigust nõuda tasu VÕS § 644 lg 3 alusel.
  1. Lähtudes eeltoodust on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

  1. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja tasu 1614,16 eurot (9 tundi 36 minutit tasumääraga 180 eurot/tund käibemaksuta). Kostja jättis menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu otsustada.
  2. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kohtuistungil osalemiseks tuleb vähendada 55 minuti võrra, sest kohtuistung kestis 30 minutit, mitte 1 tund 25 minutit, nagu on menetluskulude nimekirjas märgitud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on kolleegiumi arvates ülejäänud menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kliendiga suhtlemiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb lugeda seega 8 tundi 41 minutit. 7 2-22-789 Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
  3. Seega tuleb kostjalt hageja taotlusel hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1563 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

41. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.