, mille lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. Hageja lepinguline esindaja Securitatem Consult on kostjale saatnud viis kirjalikku meeldetuletust/ nõudekirja, millele kostja ei ole reageerinud. Samuti ei asunud kostja tasuma võlgnevust, kui oli saanud maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku. Hageja palub seega kostjalt välja mõista teostatud tööde eest arvete nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx mittetasumisest tulenev võlgnevus kokku summas 2 516.45 eurot, viivis hagi esitamise päeva seisuga summas 104.64 eurot ning sissenõudmiskulud 40.00 eurot, s.o kokku 2 661.09 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagis toodud nõudeid, kuna leiab, et need on põhjendamata ja tõendamata, kostja ei ole hagejaga mistahes lepinguid sõlminud ega hagejalt töid tellinud. Hageja on esitanud tõenditena enda poolt kostjale väidetavalt esitatud arvete koopiad, kuid need ei tõenda hageja nõudeid kostja vastu, nagu ka hageja väited väidetavatest telefonikõnedest kostjaga. Kostja leiab ka, et kohtusse on pöördunud vale hageja, kuna hageja esitatud nõudekirjadest 2 nähtub, et hageja on oma väidetavad nõuded kostja vastu loovutanud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on seisukohal, et kohtusse on pöördunud vale hageja, kuna hageja tõenditena esitatud nõudekirjadest nähtub, et hageja on oma väidetavad nõuded kostja vastu loovutanud. Seoses hagejal nõudeõiguse olemasoluga kostja vastu nõustub kohus hagejaga, et asjas esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik siiski tuvastada, et hageja on oma nõude Securitatem Consult OÜ-le loovutanud. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (
) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (kokkuvõtvalt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud. Kui loovutamisele tugineb võlgnik (antud juhul kostja), siis peab ta tõendama, et vähemalt tema suhtes on loovutamine kehtiv.
käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse, et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Teise võimalusena saab võlausaldaja anda nõude loovutamise kohta välja dokumendi, mille uus võlausaldaja esitab võlgnikule. Võlgniku huvide kaitseks on ilmne, et nõude loovutamisest ei saa teatada pelgalt uue võlausaldaja avaldusega, millele ei ole lisatud
Kostja pidi seega nõude loovutamise vastuväite edukuseks tooma esile ning tõendama vähemalt ühe
kirjeldatud võimalusele vastava asjaolu, s.o kas hageja teade loovutamise kohta või Securitatem Consult OÜ teade koos loovutusdokumendiga. Neist kumbagi kostja esile ei toonud ega tõendanud. Kohus nõustub hagejaga, et ta on andnud Securitatem Consult OÜ-le volitused ja käsundi võla sissenõudmiseks, mis tuleneb ka hagile lisatud hageja poolt Securitatem Consult OÜ-le 23.12.2016 väljastatud edasivolitamise õigusega volikirjast, kus on sätestatud volituste maht 3 järgmiselt: „VTA Tehnika AS/…/ volitab käesolevaga /…/ enda nimel, huvides ja juhiste kohaselt teostama kohtuväliseid ja kohtulikku juriidilisi toiminguid ja asjaajamist ning osutama tasulist majandus- ja õigusalast teenust, mille tulemusel Volitaja poolt kirjalikult edastatud võlgnikud (edaspidi nimetatud Võlgnikud) likvideerivad oma võlgnevuse Volitaja ees“ (dtl 57). Ekslik oleks tuvastada nõude loovutamist ainult Securitatem Consult OÜ nõudekirjade ja neis sisalduva viite põhjal võimalikule loovutamislepingule. Kohus selgitab, et ilma loovutamisdokumenti esitamata saanuks loovutamisest teatada esialge võlausaldaja ehk antud juhul hageja, aga sellisele teatele hageja ei tugine ja kohus seda ka ei tuvastanud. Vastupidi, hageja menetluslikust käitumisest ja sisulistest väidetest on selgelt aru saada, et ta ei ole nõude loovutamise väitega nõustunud. Kohtul puuduvad seega usaldusväärsed tõendid hageja nõude loovutamise kohta Securitatem Consult OÜ-le ning hagejal on seetõttu õigus kostja vastu hagi esitada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tõi hageja esile, et ta teostas poolte suulise kokkuleppe alusel kostja transpordivahendite remonti ning väljastas kostjale tehtud tööde eest tasumiseks arved nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Kostja on tööd vastu võtnud ning ei ole teostatud tööde kohta hagejale ühtegi pretensioone esitanud. Kostja tasus 24.03.2021 arvest nr xxxx ära 916.60 eurot, jättes 3.00 eurot tasumata, ülejäänud kolm arvet (nr xxxx, xxxx ja xxxx) kostja täies ulatuses ei tasunud ning võlgneb seega hagejale tehtud tööde eest kokku 2 516.45 eurot. Kostja ei eita hageja esitatud arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab seda sellega, et ta ei ole hagejaga mistahes kokkuleppeid/ lepinguid transpordivahendite remontimiseks sõlminud. Puudub vaidlus ning toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kirjalikku töövõtulepingut sõlminud. Hageja on kohtule selgitanud, et kuivõrd hageja pidas kostjat püsikliendiks, siis viimasel piisas sõiduki remonditellimuse esitamiseks vaid töökotta helistamisest. Ka kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 16.10.2020-29.07.2022 hageja teostatud tööde eest arveid nõuetekohaselt tasunud (dtl 111-114), mistõttu peab kohus nimetatud hageja väidet eluliselt usutavaks. Pooled said seega sõlmida suulise töövõtulepingu, seadus töövõtulepingutele kohustuslikku vorminõuet ei sätesta. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Kohus selgitab ka, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud.
lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16).
lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.
lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis 4 välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14).
lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohtuistungil 14.09.2023 antud tunnistaja ütlustest nähtub, et hagejale on kostja nimel transportvahendite remonditööde tellimusi, mh vaidlusalustel arvetel märgitud tööde kohta, esitanud alati ja ainult I M, kes käis kas kohapeal hagejaga rääkimas või suhtles hagejaga telefoni teel (dtl 155). Tunnistaja ning hageja esindaja teatasid kohtule, et I M oli kostja juhatuse liige kuni 16.03.2023 (dtl 157). Kohus kontrollis äriregistrist, et I M oli tegelikkuses kostja juhatuse liige 09.02.2017 - 30.05.2017 ja 16.03.2022 - 16.03.
lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (
Kuivõrd poolte esitatust ei ole võimalik selgelt tuvastada poolte kokkulepet tasunõude sissenõutavuse kohta, on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja teostas transpordivahendite remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks
Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, ta on kõik kokkulepitud tööd lepingu kohaselt valmis teinud, kostja on pärast tööde valmimist tööd üle vaadanud ja need ka vastu võtnud, kostja ei ole hagejale teostatud tööde osas mistahes pretensioone esitanud. Tõendina esitatud tunnistaja ütlustest nähtub, et kostjale hageja poolt tehtud tööde üleandmine käis selliselt, et kostja esindaja I M käis ise transpordivahendeid pärast tööde teostamist vastu võtmas. I M tuli hageja kontorisse, hageja rääkis lahti kõik tehtud tööd, ka lisatööd, mis olid enne kinnitatud, ning kostjale anti sõidukite võtmed. Seejärel saadeti kostja e-postile arve. I M ei esitanud ühtegi pretensiooni tehtud tööde kvaliteedi kohta, ta ei ole ka arveid vaidlustanud (dtl 156). Ka toimiku muudest tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks teostatud tööde või esitatud arvete osas mistahes pretensioone olnud. Kohtu hinnangul on seega eelnevaga tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu kostja transpordivahendite remontimiseks, hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o kostja sõidukeid remontinud. Kostja on ka töö üle vaadanud ja vastu võtnud. Iseenesest puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arved nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx ning et võlgnevuse suurus on kokku 2 516.45 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et arved saadeti kostjale läbi Futuri programmi-süsteemi (dtl 110). Lisaks on hageja esindaja Securitatem Consult OÜ esitanud kostjale korduvalt võlateatiseid/ maksekäske võlgnevuse tasumise kohta (dtl 36-45). Kostja ei ole võlgnevust ega arveid vaidlustanud. Kohtul puudub alus vaidlusalustel arvetel märgitud teostatavate tööde nimekirjas ja nende maksumuses kahelda. Ka kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjal puudub õigus keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 516.45 eurot. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka, et ettevõtte juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, heas usus ja ühingu huvides. Lisaks peab juhatuse liige olema piisavalt informeeritud ettevõttes toimuvast ning mitte võtma põhjendamatuid riske. Tööde teostamise aegsel kostja juhatuse liikmel Katrin Markusel (30.05.2017 - 16.03.2022) tulnuks seega kostja juhtimisel olla hoolsam ja informeeritum ning I Mi poolt tehtud tehingutega mittenõustumisel või hagejalt n-ö „valearvete“ saamisel sellele ka koheselt reageerida. Kostja seda teinud ei ole. Hageja on lisaks põhivõlgnevusele esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise päeva seisuga summas 104.64 eurot, seadusjärgses määras.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 7 Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, et kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad
Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele.
lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. Hageja lepinguline esindaja Securitatem Consult OÜ on kostjale saatnud viis kirjalikku meeldetuletust/ nõudekirja võlgnevuse tasumise kohta. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on tal ka õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.