Obsah (6)
§ 4§ 11§ 17§ 45§ 54§ 18KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-11118 Määruse tegemise aeg ja koht 07.november 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. S.i maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja esindaj
§ 4
lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
- A. S. esitas 07.08.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Maksejõuetus on põhjustatud sellest, et võlgnik sattus pikaks ajaks vanglasse ja tal puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused
- Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. S.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tarmo Villmani. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
- PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
- PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
- Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: 2
(8)5.1 Võlgniku varad Usaldusisik tuvastas, et võlgnik on lahutatud. X-tee andmete kohaselt (vt lisa 7) on võlgniku abielu lahutamine kehtiv alates 09.08.2023. Usaldusisikule teadaolevalt ei ole võlgnik A. S. ja A.K. oma ühisvara jaganud. A. S. ja A. K. ei ole samuti väitnud, et nende ühisvara oleks jagatud.
§ 11lg 4 abikaasad võivad esitada ühise maksejõuetusavalduse.
Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal, ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata. Võlgnik ei ole oma maksejõuetuse avalduses põhjendanud, miks ei esitatud ühist avaldust. Võlgniku endine abikaasa on väitnud usaldusisikule, et ta ei tea A. S. maksejõuetusavalduse esitamisest midagi, kuid sellist avaldust tema ei esita, kuna A. S.il ja A. K.il puuduvad ühisvara ja ühiskohustused.
§ 17
lg 4 ühe abikaasa poolt eraldi esitatud maksejõuetusavalduse korral tuleb võlanimekirjas eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik. Olgugi, et võlgnik on lahutatud, kuid eeldusel, et pooltel võib olla ühisvara ja ühiseid kohustusi, siis usaldusisikul tuleb tuvastada vastavad asjaolud seoses ühisvaraga. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku endisele abikaasale A. K.ile kuulub küll kinnistusraamatu andmetel kinnistu registriosa nr XXX asukohaga: XXX, kuid nimetatud kinnistu on omandatud A. K. poolt kinkega (vt lisa 8 – 30.03.2021 Jõhvi notar A. L. poolt koostatud ja tõestatud korteriomandi kinkeleping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus), mistõttu ei saa nimetatud kinnistu kuuluda võlgniku ja A. K. ühisvara hulka, mida oleks võimalik jagada PKS § 27 lg 2 p 2 järgi. Muu kinnisvara olemasolu A. K. nimele ei ole usaldusisik tuvastanud. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku enda nimele registreeritud kinnisvara puudub. Usaldusisik märgib veel ära, et enne võlgniku poolt oma vabaduskaotuse kandmise algust kuulus tema leibkonda laps J. S.a (isikukood XXX). Kinnistusraamatu andmetel J. S. omandis on kinnistu registriosa nr XXX asukohaga: XXX, kuid nimetatud kinnistu on omandatud J. S. poolt kinkega 25.01.2019 aastal, mil ta oli alaealine. Seega ka selle korteriomandi omandamine ei toimunud A. S. ja A. K. ühisvara arvelt. Nimetatud korteriomand oli Võlgniku ja tema perekonna ühiseks elukohaks enne seda, kuid võlgnik läks kandma vanglakaristust. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku endise abikaasa A. K. omandina on alatest 04.12.2017 aastst registeeritud sõiduk Volkswagen Golf registrimärgiga XXX (vt lisa 9 - sõiduki XXX omandi väljatrükk) ehk sõiduk on omandatud võlgniku ja võlgniku abikaasa ühisomandisse. Kuid usaldusisik on tuvastanud, et nimetatud sõidukil puudub kehtiv tehniline ülevaatus juba alates augustist 2022 ehk üle aasta ning samuti puudub sõidukil liikluskindlustus üle aasta (vt lisa 10 – sõiduki XXX detailandmete väljatrükk). Usaldusisik on seisukohal, et seda sõidukit ilmselt enam ei eksisteeri ehk sõidukit pole võimalik jagada (vara puudub). Nimetatud vararegistrisse kantud ühisvara väärtuseks tuleks hinnata 0 eurot. Arvestades asjaoluga, et võlgnik ja endine abikaasa olid abielus üle 14 aasta, siis kogu nende kodune vara on eeldatavalt ühisvara, aga kuna kodune vara ei ole müüdav, siis nimetatud ühisvara väärtuseks tuleks hinnata 0 eurot. Usaldusisik ei ole tuvastanud talle teadaolevate andmete ja teabe alusel võlgnikule ning tema endisele abikaasale ühiselt kuuluvat vara. Kuna võlgniku on juba pikajaliselt (üle 10 aasta) olnud makseraskustest ja täitemenetluste võlgnik, siis võlgnikul on aastaid puudunud registrisse kantud vara, samuti pangaarved ja laenud/liisingud krediidiasutustest. A. S. (XXX) omab AS SEB Pank alljärgnevaid arvelduskontosid: 1) arvelduskontot number EEXXX, mille saldo 07.08.2023 seisuga on 0,06 eurot; 2) arvelduskontot number EEXXX, mille saldo 07.08.2023 seisuga on 0,00 eurot; 3) väärtpaberikontot number VP10911, mille saldo 07.08.2023 seisuga on 0 aktsiat/osakut. Võlgniku arvelduskontod on arestitud (vt lisa 11 – AS SEB Pank vastus). Kohustused AS-i SEB Pank ees 07.08.2023 seisuga on järgmised: 1) laenukohustused puuduvad; 2) teenustasu 3
(8)võlgnevused: - pangakonto kuutasu võlgnevus summas 0,90 eurot; 3) teenuslepingud: erakliendi internetipank; - kiirteavitamise leping. Kokkuvõtvalt teenustasu võlgnevus on suurem (0,90 eurot), kui kontol olevad rahalised vahendid (0,06 eurot). Võlgniku konto on seega tegelikult miinuses seda - 0,84 EUR. Võlgnikul on olnud veel konto Swedbank AS-is, kuid konto on panga algatusel suletud ja seda ei ole kasutatud üle 5 aasta. Usaldusisikule ei ole avaldatud võlgniku poolt infot sularaha olemasolu kohta ning sularahas arveldamiste kohta. Kokkuvõte: Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Võlgniku kinnipidamiskohas Viru Vangla majandustöödel teenitavale töötasu ei ole sellises suuruses, millele saaks sissenõuet pöörata. Usaldusisik hindab võlgniku VARA suuruseks 0 EUR. Usaldusisik on tuvastanud
§ 17
lg 3 vastava asjaolu ehk võlgniku kinketehingu, mille väärtus on enam kui 3000 eurot ja mis on tehtud lähikondsega. Vastavaks tehinguks on on I. S. (XXX) ja võlgnik A. S. (XXX) 21.04.2023 kinketehing, milleks on Jõhvi notar A. L. tõestatud 21.04.2023 pärandvara ühistuste mõtteliste osade kinkeleping ja kinnistamisavaldus (vt lisa 12 – 21.04.2023 leping). Et 21.04.2023 tehingu asjaolusid paremini mõista, siis usaldusisik toob välja sellega seotud olulisemad asjaolud ja usaldusiku tegevuse selle tehingu tuvastamisel. Usaldusisik tuvastas Xtee andmete alusel võlgniku vanemad, samuti asjaolu, et nad on surnud (vt lisa 7). Järgnevalt usaldusisik tuvastas asjaolu, et võlgniku ema S. S. (isikukood XXX surnud XXX) omandina on kinnistusraamatus registreeritud korteriomand registriosa nr XXX asukohaga: XXX Järgnevalt usaldusisik tuvastas asjaolu, et võlgniku ema S. S. (isikukood XXX surnud XXX) pärijateks on I. S. (XXX) ja võlgnik A. S. (XXX) (vt lisa 13 – S. S. 10.10.2017 pärimistunnistus). Seoses S. S. pärandiga usaldusisik võttis ühendust KÜ Kohtla-Järve, Torujõe 31 juhatusega ja selle pärandi kaaspärijaks oleva S.’iga (XXX) ning saadud teabest tulenevalt usaldusisik tuvastas järgnevad võlgniku pärimised ja võlgniku omandi tekkimised. Võlgniku vanaema T. V. (ik XXX, surnud XXX) pärijateks said tema pärandi avanemise hetke seisuga ühe kolmandiku (⅓) suuruses mõttelises osas poeg L. V. (isikukood XXX), surmaaeg 27.11.2022), ühe kolmandiku (⅓) suuruses mõttelises osas poeg A. V. (isikukood XXX, surmaaeg XXX), ühe kuuendiku (⅙) suuruses mõttelises osas tütrepoeg I. S. (isikukood XXX), ja ühe kuuendiku (⅙) suuruses mõttelises osas tütrepoeg A. S. (isikukood XXX) ning T. V. pärimismenetluses oli 18.04.2023 väljastatud pärimistunnistus (vt lisa 14 - T. V. pärimistunnistus). Võlgniku vanaema T. V. ainuomandis oli tema pärandi avanemise hetke seisuga 3 korteriomandit aadressiga XXX ja muu vara (muu vara sisu usaldusik ei ole suutnud kindlaks määrata, kuid on alus eeldada, et selle hulgas on raha arveldusarvel). Võlgniku onu A. V. (isikukood XXX, surmaaeg XXX) pärijateks said tema pärandi avanemise hetke seisuga ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas vend L. V. (isikukood XXX, sünniaeg XXX, surmaaeg XXX) ja ühe neljandiku (1/4) suuruses mõttelises osas õepoeg I. S. (isikukood XXX) ja ühe neljandiku (1/4) suuruses mõttelises osas õepoeg A. S. (isikukood XXX) (vt lisa 15 - A. V. kohta pärimisregistri väljatrükk). Võlgniku onu A. V. ainuomandis oli tema pärandi avanemise hetke seisuga 1/3 suurune mõtteline osa T. V. pärandvarast, mille hulka kuulus ka 3 korteriomandit aadressiga XXX. A. V. pärandvaras oli ka muu vara, mille jagamise osas toimus tema pärijate vahel kohtulik vaidlus, mis lõppes kompromissiga, kuid jagamata jäi 1/3 suurune mõtteline osa T. V. pärandvarast (jäi pärijate ühisomandisse). Võlgniku onu L. V. (isikukood XXX, sünniaeg XXX, surmaaeg XXX) pärijateks said tema pärandi avanemise hetke seisuga ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas õepoeg I. S. (isikukood XXX) ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas õepoeg A. S. (isikukood XXX) (vt lisa 16 - L. V. pärimistunnistus). Võlgniku onu L. V. ainuomandis oli tema pärandi avanemise hetke seisuga 1/3 suurune mõtteline osa T. V. pärandvarast ja ½ suurune mõtteline 4
(8)osa A. V. pärandis, samuti 1 korteriomand aadressiga XXX ja muu vara (muu vara sisu usaldusik ei ole suutnud kindlaks määrata, kuid on alus eeldada, et selle hulgas on raha arveldusarvel). Kõigi nende pärimiste tulemusena võlgniku A. S. (isikukood XXX) ja tema venna I. S. (isikukood XXX) ühisomandis, seejuures mõlema osa suuruseks on ½ suurune mõtteline osa, on terve kinnistu aadressiga Kohtla-XXX, millel asub registriandmetel korterelamu, kuid mis on faktiliselt tavaline suurem üksikelamu, samuti korteriomand aadressiga XXX, samuti pärandajate muud varad (eelkõige raha arveldusarvel). Usaldusisik on konsulteerinud kutselise kinnisvaramaakleriga XXX kinnisasja (4 korteriomandit kokku) maksumuse osas ning kinnisvaramaakleri esmahinnagul selle kinnisasja turuväärtus 2023 aasta kevade seisuga vahemikus 5000-10000 EUR (täpsemalt ei saa hinnata, kuna hoone siseruumide seisundit ei tea). Arvestades L. V., I. S. ja A. S. vahel toimunud A. V. pärandvara jagamise menetluses avaldatud asjaolusid, siis on alus eeldada, et L. V. pärandi avanemise seisuga olid L. V. pangakontol märkmisväärsed rahalised vahendid, mille pärijaks said I. S. ja A. S. ühiselt võrdses ½ suuruses mõttelises osas. Teadmata korteriomand aadressiga XXX koosseisu kuuluva korteri täpset seisu, kuid tuginevalt enda kogemustele, hindab usaldusisik selle korterimandi väärtuseks 1000-3000 EUR. Seega lähtudes eeltoodud asjaoludest ja eelkõige sellest, et võlgniku omandis oli ½ suurune mõtteline osa erinevatest päranditest, siis 21.04.2023 tehinguga on võlgnik oma vennale I. S. (isikukood XXX) ehk lähikondsele PankrS § 117 lg 1 p 4 tähenduses kinkinud vara, mille väärtus on 3000-5500 EUR. Alles peale usaldusisikuga suhtlemist I. S. (isikukood XXX) nimetatud pärandvarade osas, so. 06.10.2023 on kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldused kinnistusraamatus kannete tegemiseks 21.04.2023 tehingu ja kinnistamisavalduste osas ja kinnisturaamatus on tehtud kanded et I. S. (isikukood XXX) on kantud järgnevate kinnistute omanikuks: registriosa nr XXX asukohaga: XXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 11.10.2023 omanikuna I. S. (isikukood XXX) (vt lisa 17) registriosa nr XXX XXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 11.10.2023 omanikuna I. S. (isikukood XXX) (vt lisa 18) registriosa nr XXX XXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 11.10.2023 omanikuna I. S. (isikukood XXX) (vt lisa 19) registriosa nr XXX XXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 11.10.2023 omanikuna I. S. (isikukood XXX) (vt lisa 20) registriosa nr XXX XXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 11.10.2023 omanikuna I. S. (isikukood XXX) (vt lisa 21) Kuna võlgnik 21.04.2023 tehingut ei ole kehtetuks tunnistatud, siis neid pärandiosasid ei saa lugeda võlgniku varaks. Usaldusisik on seisukohal, et 21.04.2023 tehing on tagasivõidetav PankrS § 109, § 111 alusel. Võlgniku kohustused Usaldusisik on tutvunud AS SEB Pank konto väljavõtetega perioodil 07.08.2020-07.08.2023 (vt lisa 11), millest nähtub, et võlgniku kontolt ei ole ka nimetatud perioodil tehtud kommunaalteenuste makseid või muid makseid, millest võiks järeldada mistahes olemasolevate kommunaalteenuste tasumisi kolmandate isikute ees. Kuna hetkel võlgnik viibib kinnipidamiskohas, siis eelduslikult tal ülalpidamiskulud seoses toiduga ning eluasemega puuduvad, kuna ta on riiklikul ülalpidamisel. Usaldusisikule ei ole teada andmeid võlgniku kohustuste kohta kolmandatele isikutele, keda ei ole nimetatud alljärgnevas punktis. Usaldusisik on tuvastanud solidaarkohustusi summas 17 308,56 eurot, so. võlgnevus KÜ X ees koos oma vennaga I. S.iga. Usaldusisik on tuvastanud võlgniku suhted alljärgnevad täitemenetlused: 5
(8)Täitetoimik Täitedokumendi nr 066/2019/1607 1-18-2487/5 (Peatatud) Sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus
(70007340)... 158/2011/2075 1-09-11289 (Menetluses) Büroo kohtutäitur Andrei Krek kohtutäitur Raigo Pärs 072/2013/2054 1-12-9571 (Peatatud) kohtutäitur Risto Kütt Bigbank AS
(10183757)... A. S. (XXX)... 042/2010/2396 2-06-36039 (Peatatud) kohtutäitur EMT AS Natalja
(10096150)... Malahhova A. S. (XXX)... 158/2023/481 (Menetluses) kohtutäitur Raigo Pärs Maksu- ja Tolliamet
(70000349)... A. S. (XXX)... 158/2011/1838 1-09-11289 (Menetluses) kohtutäitur Raigo Pärs IT-SERVICE OÜ
(11437013)... A. S. (XXX)... 042/2023/512 (Peatatud) 1-22-3235 kohtutäitur R. N.(XXX)... Natalja Malahhova A. S. (XXX)... 158/2023/482 (Menetluses) 1-22-3235/25 kohtutäitur Raigo Pärs Maksu- ja Tolliamet
(70000349)... A. S. (XXX)... 095/2011/808 (Peatatud) 2-10-46209 kohtutäitur Kristel Maalman Julianus Inkasso OÜ
(10686553)... A. S. (XXX)... 095/2012/3202 1-12-9571 (Peatatud) kohtutäitur Kristel Maalman Riigi Tugiteenuste Keskus
(70007340)... A. S. (XXX)... 095/2016/24 (Peatatud) kohtutäitur Kristel Maalman STARMAN AS
(10069659)... A. S. (XXX)... 1-22-3235/30 2-15-124976 042/2009/3788 2-06-36039 (Peatatud) Rahandusministeerium A. S.
(70000272)... (XXX)... kohtutäitur EMT AS Natalja
(10096159)... Malahhova 158/2015/1729 2440,15,000500/10 kohtutäitur Võlgnik A. S. (XXX)... Politsei- ja A. S. (XXX)... A. S. Nõude liik Menetluskulud (viivist ei arvestata) Kriminaalasja menetluskulude nõue (viivist ei arvestata) Muu rahaline nõue kriminaalasjas (viivist ei arvestata) Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) Menetluskulud (viivist ei arvestata) Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) Muu rahaline nõue kriminaalasjas (viivist arvestatakse) Menetluskulud (viivist ei arvestata) Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) Kriminaalasja menetluskulude nõue (viivist ei arvestata), Kriminaalasja menetluskulude nõue (viivist ei arvestata) Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) Rahatrahv 6
(8)(Menetluses) Raigo Pärs Piirivalveamet
(70008747)... 158/2015/1730 2440,15,000500/10 kohtutäitur Politsei- ja (Menetluses) Raigo Pärs Piirivalveamet
(70008747)... 140/2006/1588 2-06-14383 Narva BALTI (Peatatud) kohtutäitur INVESTEERINGUTE Tatjana GRUPI PANK AS Afanasieva
(10183757)... (XXX)... A. S. (XXX)... A. S. (XXX)... (viivist ei arvestata) Menetluskulud (viivist ei arvestata) Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) Usaldusisik märgib veel ära, et solidaarvõlgnevus KÜ-le Kohtla-Järve, X summas 17 308,56 eurot on eelduslikult suuremas osas aegunud, kuna KÜ majandusaasta aruande kohaselt korteriomandi nr 3 aastane majandamiskulu 2022 aastal oli 1092 EUR. Hetkel puudub KÜ nõude täpsem arvestus, mistõttu ei saa välja tuua aegumata nõude summat, kuid eeldavalt on see 3000-4000 EUR vahel. Võlgnik ei ole maksejõuetuse avalduses esitanud ka andmeid KÜ-le Kohtla-Järve, X nimetatud kohustuse olemasolu kohta. Usaldusisik on seisukohal, et 21.04.2023 kinkega nimetatud kohustus võlgnikul ei lõppenud. Lisaks on võlgnik ise esitanud kohtule peale maksejõuetuse avalduse menetluse algatamist täiendavalt andmed temalt kuriteoga põhjustatud kahju väljamõistmise menetlus algatamise kohta, seda nõudesummas 6226,98 eurot (vaata võlgniku poolt kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2023 kiri 4.1-17/33257-1). Kokku on võlgniku vastu täitemenetluses sissenõudmisel olevate nõuete kogusummaks 17 19 255,58 EUR, millistele lisandub KÜ X solidaarkohustus summas 17 308,56 EUR ning millele lisandub Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud nõue kuriteoga põhjustatud kahju väljamõistmise kohta summas 6226,98 eurot. Kokku võlgnevuste nõudesumma võlgniku vastu on 42 791,12 EUR. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik ei ole tuvastanud
§ 45
lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ning kuulutada välja tema pankrot ning algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tasu 12. Usaldusisik Tarmo Villman on esitanud tasunõude 1705 eurot (lisandub käibemaks).
§ 54lg 2 ja Pankr
S § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
§ 54
lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. 13. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 2046 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot
§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr
S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. 7
(8)- PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
- PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 1705 (lisandub käibemaks 182,00 eurot), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 725 eurot (koos käibemaksuga) ja määrab 725 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Ülejäänud summa 1321 eurot (koos käibemaksuga) välja mõista võlgnikult. Kohus lubab usaldusisiku tasu katteks võlgnikult välja mõistetud tasu suuruse osas teha makseid pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist võlgniku sissetulekute arvelt, millised on arestitavad TMS kohaselt ehk ületavad kehtivat minimaalset kuutöötasu määra (725 eur) ning on pankrotivara koosseisus või muude pankrotivara koosseisus olevate rahaliste vahendite arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 8
(8)