) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja P G OÜ vahel 22.07.2019 sõlmitud krediidikontoleping xxx, limiidiga 1000 eurot. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt laenumakseid. Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine 2022 aasta jaanuari, veebruari ja märtsikuu eest. Kostjale saadeti 22.03.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega. P G OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 06.04.2022 ning loovutas nõude 07.04.2022 hagejale. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks on dokumente proovitud kätte toimetada postiaadressidel xxx, kuid dokumendid tagastati põhjusel, et võlgnik ei ela sel aadressil. Võlgniku ema on varasemas menetluses kinnitanud 22.08.2022, et võlgnik ei ela aadressil xxx, elab isa juures xxx külas. Võlgniku isa on varasemas menetluses kinnitanud 22.08.2022, et võlgnik ei ela aadressil xxx. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 07.12.2022, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku asukoha ja kontaktandmete kohta. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte 22.07.2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.08.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (
alusel 20 eurot); 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (1,8 h 220 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 315 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (
Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 140 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 315 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 455 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.