Obsah (7)

§ 50857§ 387§ 48911§ 50855§ 4896§ 50856§ 48912

1-23-5045 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoobril 2023, Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-5045 Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paabut Abiprokurör

) § 48911 lg 1 p-st 1 tunnistada Heikki Aasa suhtes tehtud Helsingi apellatsioonikohtu 13.04.2022 otsuse nr 22/115374 (juhtumi nr R 21/2564) täitmine Eesti Vabariigis üldkasuliku töö osas lubatavaks ning määrata

§ 50857p 9 ja karistusseadustiku (Kar

S) § 69 alusel Heikki Aasal Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks 75 tundi üldkasulikku tööd.

1. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tunnid võib KarS § 69 lg 4 kohaselt kuni ühe neljandiku (s.o 19 tunni) ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega.
2. KarS § 69 lg 4 alusel on Heikki Aasa üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Heikki Aasa määrata Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. Määrus edastada Heikki Aasale ja tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ning määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ning Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord

§ 387

lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE ASJAOLUD 28.08.2023 edastas Justiitsministeerium Harju Maakohtule Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud materjalid Eesti Vabariigi kodaniku Heikki Aasa suhtes, s.o tunnistuse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (edaspidi järelevalve teostamise tunnistus) ning lisadokumendid. Tunnistuse kohaselt taotleb Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet Eesti kodaniku Heikki Aasa osas 13.04.2022 tehtud ja 29.11.2022 jõustunud Helsingi apellatsioonikohtu otsuse nr 22/115374 tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Järelevalve teostamise tunnistusest nähtub, et Helsingi apellatsioonikohus tunnistas Heikki Aasa süüdi alljärgnevates kuritegudes. Kuritegu

1. Raske maksualane süütegu 21.7.2010–31.10.2014, Helsinki/Soome. Heikki Aasa tunnistati süüdi selles, et tema, N., A., L., S., K., S., Ž., T., L., Õ. ja M. tegutsesid G Oy nimelise ettevõtte tegevuse eest tegelikult vastutavate ja ettevõttes tegelikku otsustusõigust omavate isikutena järgmisel täpsemalt kirjeldatud viisil. Aasa ja N. tegelesid ühiselt ja kooskõlastatult ettevõtte juhtimise, ehitustegevuse ja rahavoogudega ning korraldasid ettevõttele järgmiste ettevõtete poolt põhjendamatute arvete esitamise kokku 6.400.572 euro väärtuses: J Oy arved aastatel 2010–2011 kokku 322.337 eurot, F OÜ arved aastatel 2011–2014 kokku 3.871.152 eurot, P Oy arved aastatel 2011–2012 kokku 335.593 eurot, C Oy arved aastal 2013 kokku 1.200.279 eurot, I Oy arved aastatel 2010–2011 kokku 86.565 eurot, W OÜ arved aastatel 2013–2014 kokku 584.646 eurot. Arvete esitamisega üle kantud vara on edasi üle kantud ka finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete T AS ja E AS kontodele. Aasa ja N. esitasid põhjendamatuid arveid ettevõtte 2 raamatupidamisele ja suunasid arvete abil ettevõtte vara selle omandist välja ning võtsid vara sularahas nimetatud ettevõtete kontodelt välja. Lisaks andsid Aasa ja N. ise või vahendajate kaudu ka A.ile, L.le, S.le, K.le, S.ele, Ž.le, T.le, L.ile, Õ.ele ja M.le tasu eest loa kasutada ettevõtet G Oy nende isikute poolt teostatavate ehitustööde ja -teenuste pakkumiseks oma tellijatele. Loa saanud isikud esitasid G Oy nimel arveid järgmiselt: A. esitas ajavahemikul 21.09.2012–30.01.2014 arveid kokku summas 607.504 eurot, L. esitas ajavahemikul 10.05.2013–24.01.2014 arveid kokku summas 778.346 eurot, S. esitas ajavahemikul 13.06.2013–15.01.2014 arveid kokku summas 274.105 eurot, K. esitas ajavahemikul 20.06.2013–03.02.2014 arveid kokku summas 90.612 eurot, S. esitas ajavahemikul 18.09.2012–17.01.2014 arveid kokku summas 156.798 eurot, Ž. esitas ajavahemikul 14.09.2012–13.01.2014 arveid kokku summas 438.249 eurot, T. esitas ajavahemikul 30.10.2012–03.12.2013 arveid kokku summas 132.782 eurot, L., Õ. ja M. esitasid ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 19.06.2013–11.12.2013 arveid kokku summas 79.898 eurot. Kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete osas: 21.07.2010–12.06.2014 Aasa, N.; 21.09.2012–12.02.2014 A.; 10.05.2013–12.02.2014 L.; 13.06.2013–12.02.2014 S.; 20.06.2013– 12.03.2014 K.; 18.09.2012–12.02.2014 S.; 14.09.2012–12.02.2014 Ž.; 30.10.2012–12.02.2014 T.; 19.06.2013–12.03.2014 L., Õ. ja M.. Aasa, N., A., L., S., K., S., Ž., T., L., Õ. ja M. maksid ise või vahendajate kaudu väljaspool ettevõtte raamatupidamist töötajatele palka rahadest, mis oli põhjendamatute arvetega suunatud ettevõtte omandist välja. Väljaspool raamatupidamist töötajatele kuudel 06.2010–05.2014 makstud palkadelt kokku 3.603.178 euro ulatuses ei ole kinni peetud tulumaksu ega tasutud tööandja sotsiaalkindlustusmakseid. Aasa ja N. esitasid ettevõtte tegevuse eest vastutajatena 21.07.2010–08.01.2014 vahelisel ajal tööandja deklaratsioonides maksuhaldurile maksu määramist mõjutavate asjaolude kohta valeandmeid, deklareerides ettevõtte poolt makstud töötasud 3.446.893 eurot tegelikust väiksemana ja põhjustasid sellega riigile makstava kinnipeetava tulumaksu/muude kinnipeetavate maksude määramise kokku 861.723 euro võrra tegelikust väiksemana ja sotsiaalkindlustusmaksete määramise kokku 71.287 eurot tegelikust väiksemana ning eirasid 12.02.2014–12.06.2014 vahelisel ajal maksustamiseks kehtestatud ja maksustamist mõjutavat kohustust, jättes esitamata ettevõtte makstud töötasude kohta summas 156.285 eurot maksudeklaratsioonid kuudel 01–05.2014 ja põhjustasid sellega kinnipeetava tulumaksu/muude kinnipeetavate maksude määramise kokku 39.071 eurot tegelikust väiksemana ja sotsiaalkindlustusmaksete määramise kokku 3.344 eurot tegelikust väiksemana. A., L., S., K., S., Ž., T., L., Õ. ja M. põhjustasid igaüks ettevõtte tegevuse eest oma tegevuse ulatuses vastutavatena töötasu maksmise osas eespool kirjeldatud viisil riigile makstava kinnipeetava tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete määramise tegelikust väiksemana. A., vastutuse osa töötasudest 383.289 eurot, kinnipeetav tulumaks 95.822 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 9.715 eurot; L., vastutuse osa töötasudest 648.237 eurot, kinnipeetav tulumaks 162.059 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 13.292 eurot; S., vastutuse osa töötasudest 213.802 eurot, kinnipeetav tulumaks 53.450 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 4.373 eurot; K., vastutuse osa töötasudest 70.677 eurot, kinnipeetav tulumaks 17.669 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 1.448 eurot; S., vastutuse osa töötasudest 121.913 eurot, kinnipeetav tulumaks 30.478 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 2.511 eurot; Ž., vastutuse osa töötasudest 341.834 eurot, kinnipeetav tulumaks 85.458 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 6.993 eurot; T., vastutuse osa töötasudest 104.898 eurot, kinnipeetav tulumaks 26.224 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 2.150 eurot; L., Õ. ja M. ühiselt, vastutuse osa töötasudest 62.321 3 eurot, kinnipeetav tulumaks 15.580 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 1.271 eurot. Kokku hoiduti kinnipeetavate maksude tasumisest kõrvale 975.425 euro ulatuses. Dividendidelt kinnipeetavate maksude osas: 12.07.2010–12.06.2014, Aasa ja N.: Aasa ja N. jätsid kuudel 06.2010–05.2014 arvestamata ja kinni pidamata 15% maksu piiratud maksukohustuslasele Heikki Aasale makstud kokku 402.000 euro varjatud dividendide pealt. Aasa ja N. eirasid sellega maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil maksustamiseks kehtestatud kohustust, mis mõjutab maksude määramist ja põhjustasid sellega riigile makstava dividendidelt kinnipeetava maksu määramata jätmise summas 60.300 eurot. Ettevõtte tulumaksu osas: 11.05.2011–31.10.2014, Aasa ja N.: Aasa ja N. suurendasid põhjendamatute arvetega näiliselt ettevõtte kulusid ja deklareerisid ettevõtte tuludeklaratsioonides ettevõtte maksustatavat tulu maksustamisaastatel 2010–2013 kokku 497.882 eurot (38.025 + 210.400 + 90.407 + 159.048) tegelikust väiksemana järgmiselt: maksustamisaastal 2010 deklareerimata jäetud tulu 38.025 eurot, millelt jäi makse määramata summas 9.886 eurot, maksustamisaastal 2011 deklareerimata jäetud tulu 210.400 eurot, millelt jäi makse määramata summas 54.704 eurot, maksustamisaastal 2012 deklareerimata jäetud tulu 90.407 eurot, millelt jäi makse määramata summas 22.149 eurot, maksustamisaastal 2013 deklareerimata jäetud tulu 159.048 eurot, millelt jäi makse määramata summas 38.966 eurot. Aasa ja N. esitasid seega ettevõtte tuludeklaratsioonides maksuhaldurile maksu määramist mõjutavate asjaolude kohta valeandmeid ja põhjustasid riigile makstava tulumaksu määramise maksustamisaastatel 2010–2013 kokku 125.707 eurot tegelikust väiksema. Kokku hoiduti kinnipeetava tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete, dividendidelt kinnipeetava maksu ja ettevõtte tulumaksu maksmisest kõrvale summas 1.161.432 eurot (975.425 + 60.300 + 125.707). Süüteoga taotleti märkimisväärset majandusliku kasu. Arvestades fiktiivsete alltöövõtjate põhjendamatu arvelduse kasutamist, oli tegu ka eriti ettekavatsetud. Tegu oli ka tervikuna hinnates raske. Kuritegu
2. Raske raamatupidamisalane süütegu 1.1.2010–12.6.2014, Helsinki/Eesti. Raamatupidamiskohustuslase G Oy nimelise ettevõtte tegevuse eest tegelikult vastutavate ja ettevõttes tegelikku otsustusõigust omavate ja seega ettevõtte raamatupidamise asjakohase korraldamise eest vastutavate isikutena Aasa ja N. ühiselt ja kooskõlastatult: lasksid kajastada raamatupidamises valesid ja eksitavaid andmeid, esitades raamatupidamisele mitme miljoni euro väärtuses põhjendamatuid arveid erinevatelt ettevõtetelt (J Oy, F OÜ, P Oy, C Oy, I Oy, W OÜ), mille abil suunati ettevõtte vara selle omandist välja, jätsid ettevõttemajandustehingutes kajastamata väljaspool ettevõtteraamatupidamist ettevõtte rahast töötajatele makstud töötasusid kokku 3.603.178 euro ulatuses ning hävitasid või peitsid kogu raamatupidamise pärast ettevõtte majandustegevuse lõpetamist. Sellega muudeti raskemaks tõepärase ja ammendava ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase majandustegevuse tulemusest ja finantsseisundist. Valede ja eksitavate andmete hulk oli märkimisväärne ning need puudutasid suuri summasid ja põhinesid sisult valedel algdokumentidel. Majandustehingud on olulises osas jäetud kajastamata. Tegu oli ka tervikuna hinnates raske. Kuritegu
3. Raske tööpensionikindlustuse kelmus 31.1.2011–31.1.2015, Helsinki/Eesti. Aasa ja N. eirasid G Oy nimelise ettevõtte tegevuse eest tegelikult vastutavate ja ettevõttes tegelikku otsustusõigust omavate isikutena ühiselt ja kooskõlastatult tööpensioni seadusest tulenevat kindlustamise kohustust ja põhjustasid tööpensioni kindlustusmaksete määramata jätmise määratletud töötajatele aastatel 2011–2014 makstud kokku 345.100 euro suuruselt töötasult, mille tagajärjel jäi kindlustusmakseid määramata 78.452 euro väärtuses. K Oy on kindlustanud/kindlustab töötajaid tagasiulatuvalt. Määratlemata töötajatele on makstud aastatel 4 2011–2014 töötasu 2.535 977 eurot, millelt hinnanguline tööpensionikindlustuse maksete summa oleks 575.262 eurot. Kokku oleks määratletud ja määratlemata töötajate kindlustusmaksed olnud 653.
4. Süüteoga taotleti märkimisväärset majandusliku kasu. Arvestades mustalt töötajate pikaaegset kasutamist, on see toime pandud eriti ettekavatsetult. Tegu oli ka tervikuna hinnates raske. Kuritegu
5. Raske maksualane süütegu 12.2.2014–12.10.2014, Helsinki/Eesti. Aasa, N., A. E., A. U., K., L., L. ja S. tegutsesid R Oy nimelise ettevõtte tegevuse eest tegelikult vastutavate ja ettevõttes tegelikku otsustusõigust omavate isikutena järgmisel täpsemalt kirjeldatud viisil. Aasa ja N. kandsid ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes ettevõtte tellijate poolt ettevõtte kontole tehtud makseid M OÜ nimelise ettevõtte kontodele Eestisse Krediidipangas ja SEB Pangas ja korraldasid vara väljavõtmise sularahas, et kasutada seda ettevõtte töödejuhatajatena esinenud eespool nimetatud isikute ja nende töötajate ümbrikupalkade maksmiseks ja enda tarbeks. Aasa ja N. andsid ise või vahendajate kaudu A. E.le, A. U.le, K.le, L.le, L.le ja S.ele tasu eest loa kasutada ettevõtet R OY nende isikute poolt teostatavate ehitustööde ja -teenuste pakkumiseks oma tellijatele. Loa saanud isikud esitasid R OY nimel arveid järgmiselt: A., E. esitas ajavahemikul 18.02.2014–26.09.2014 arveid kokku summas 332.675 eurot, A., E. ja A., U. ühiselt esitasid ajavahemikul 09.05.2014–09.09.2014 arveid kokku summas 65.253 eurot. K. esitas ajavahemikul 14.02.2014–26.09.2014 arveid kokku summas 119.084 eurot, L. esitas ajavahemikul 25.02.2014–20.05.2014 arveid kokku summas 101.408 eurot, L. esitas ajavahemikul 13.02.2014–24.09.2014 arveid kokku summas 681.436 eurot, S. esitas ajavahemikul 07.03.2014–28.08.2014 arveid kokku summas 86.409 eurot. Kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete osas: 12.02.2014–12.10.2014 Aasa, N.; 06.03.2014– 12.10.2014 A., E.; 05.06.2014–12.10.2014 A., E.ja A., U.; 12.02.2014–12.10.2014 K.; 06.03.2014–12.10.2014 L.; 06.03.2014–12.10.2014 L.; 09.04.2014–09.09.2014 S.. Aasa, N., A., E., A., U., K., L., L. ja S. maksid ise või vahendajate kaudu ettevõtte töötajatele töötasu, millelt ei olnud kinni peetud tulumaksu ega makstud tööandja sotsiaalkindlustusmakseid ja palga maksmine jäeti maksuhaldurile deklareerimata. Kokku maksti ümbrikupalka vähemalt 1.497.566 eurot. Aasa ja N. esitasid kogu ettevõtte tegevuse eest vastutajatena kuudel 02.2014– 08.2014 tööandja deklaratsioonides maksuhaldurile maksu määramist mõjutavate asjaolude kohta valeandmeid, deklareerides ettevõtte makstud töötasud hinnanguliselt 1.497.566 eurot tegelikust väiksemana ning eiras kuul 09.2014 maksustamiseks kehtestatud ja maksu määramist mõjutavat kohustust, jättes esitamata maksudeklaratsiooni ja põhjustas sellega riigile makstava kinnipeetava tulumaksu määramise kokku 374.391 eurot tegelikust väiksemana ja sotsiaalkindlustusmaksete määramise kokku 32.047 eurot tegelikust väiksemana. A. E., A. U., K., L., L. ja S. põhjustasid igaüks ettevõtte tegevuse eest oma tegevuse ulatuses vastatavatena töötasu maksmise osas eespool kirjeldatud viisil riigile makstava kinnipeetava tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete määramise tegelikust väiksemana. A., E., vastutuse osa ümbrikupalkadest 221.318 eurot, kinnipeetav tulumaks 55.329 eurot ja sotsiaalkindlustusmakseid 4.736 eurot, A., E. ja A., U. ühiselt, vastutuse osa ümbrikupalkadest 47.475 eurot, kinnipeetav tulumaks 11.868 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 1.016 eurot; K., vastutuse osa ümbrikupalkadest 92.885 eurot, kinnipeetav tulumaks 23.221 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 1.987 eurot; L., vastutuse osa ümbrikupalkadest 79.098 eurot, kinnipeetav tulumaks 19.774 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 1.692 eurot; L., vastutuse osa ümbrikupalkadest 538.151 eurot, kinnipeetav tulumaks 134.537 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 11.516 eurot; S., vastutuse osa ümbrikupalkadest 67.339 eurot, 5 kinnipeetav tulumaks 16.834 eurot ja sotsiaalkindlustusmaksed 1.442 eurot. Kokku hoiduti kinnipeetavate maksude ja maksete tasumisest kõrvale 406.438 euro ulatuses. Dividendidelt kinnipeetavate maksude osas: 03.2014–09.2014, Aasa ja N.: Aasa ja N. jätsid kuudel 03.2014–09.2014 arvestamata ja kinni pidamata 15% maksu piiratud maksukohustuslasele Heikki Aasale makstud kokku 253.069 euro varjatud dividendide pealt. Aasa ja N. eirasid sellega maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil maksustamiseks kehtestatud kohustust, mis mõjutab maksude määramist ja põhjustasid sellega riigile makstavatelt dividendidelt kinni peetava maksu määramata jätmise summas 37.690 eurot. Kokku hoiduti kinnipeetava tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete ning dividendidelt kinnipeetava maksu maksmisest kõrvale 444.128 euro ulatuses. Süüteoga taotleti märkimisväärset majandusliku kasu. Arvestades teo toimepanemise viisi ja musta tööjõu ulatuslikku kasutamist, oli tegu ka eriti ettekavatsetud. Tegu oli ka tervikuna hinnates raske. Kuritegu
6. Raske raamatupidamisalane süütegu 1.1.2014–30.4.2015, Helsinki. Aasa, N. ja Viires jätsid raamatupidamiskohustuslase R Oy nimelise ettevõtte tegevuse eest tegelikult vastutavate ja ettevõttes tegelikku otsustusõigust omavate isikutena, ning Viires lisaks ettevõtte juhatuse täisliikmena, ehk seega ettevõtte raamatupidamise seadusele vastava korraldamise eest vastutavate isikutena ühiselt ja kooskõlastatult täielikult kajastamata ettevõtte majandustehingud ja koostamata raamatupidamisaruanded. Ettevõttes maksti ümbrikupalka vähemalt 1.497.566 eurot. Sellega muudeti raskemaks tõepärase ja ammendava ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase majandustegevuse tulemusest ja finantsseisundist. Tegu oli ka tervikuna hinnates raske. Kuritegu
7. Raske tööpensionikindlustuse kelmus 1.1.2014–2.2.2015 Helsinki. Aasa ja N. eirasid R Oy nimelise ettevõtte tegevuse eest tegelikult vastutavate ja ettevõttes tegelikku otsustusõigust omavate isikutena ühiselt ja kooskõlastatult tööpensioni seadusest tulenevat kindlustamise kohustust ja põhjustasid tööpensioni kindlustusmaksete määramata jätmise määratletud töötajatele aastal 2014 makstud kokku 182.711 euro suuruselt töötasult, mille tagajärjel jäi kindlustusmakseid määramata 43.119 euro väärtuses. Pensionikindlustusettevõte V on kindlustanud/kindlustab töötajaid tagasiulatuvalt. Määratlemata töötajatele maksti aastal 2014 töötasu 938.971 eurot, millelt hinnanguline tööpensioni kindlustusmakse oleks 221.597 eurot. Kokku oleks määratletud ja määratlemata töötajate kindlustusmaksed olnud 264.716 eurot. Süüteoga taotleti märkimisväärset majandusliku kasu. Arvestades musta tööjõu ulatuslikku kasutamist, on see toime pandud eriti ettekavatsetult. Tegu oli ka tervikuna hinnates raske. Järelevalve teostamise tunnistusest nähtuvalt karistati Heikki Aasa 75 tunni üldkasuliku tööga. Maksimaalselt 30 tundi üldkasuliku töö karistusest tohib sooritada osaledes kriminaalhooldusasutuse organiseeritud ja heakskiidetud tegevuses või sotsiaal- või tervishoiu avaliku- või erasektori teenusepakkuja organiseeritud avaravil. Tunnistuse kohaselt eespool ettenähtud tegevuse või ravi eesmärgiks on vähendada süüdimõistetu retsidiivse kuritegevuse riski või uimastavate ainete probleeme ja lisada süüdimõistetu eeldusi üldkasuliku töö karistuse sooritamiseks. Süüdimõistetul keelatakse olla talle pandud ülesannete täitmise ajal alkoholi või muu uimastava aine mõju all. 25.10.2023 toimunud kohtuistungil kinnitas Heikki Aasa, et on teadlik Helsingi apellatsioonikohtu poolt esitatud taotlusest, on nõus temale mõistetud karistust, s.o 75 tundi üldkasulikku tööd, täitma Eestis. Selgitades kohtule märkis Heikki Aasa, et Eestis on tal oma 6 firma, mille juhatuses on ta tegev. Kaitsja palus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 4 kuud. Heikki Aasa nõustus kaitsjaga. Prokurör leidis, et kohtuotsuse tunnustamine Eesti Vabariigis on võimalik, takistusi selleks ei esine, Heikki Aasa on Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis. Samuti on Heikki Aasale etteheidetud teod ka Eesti Vabariigis karistatavad. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks palus prokurör määrata 6 kuud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri ning Heikki Aasa seisukohad ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et eeldused

§ 48911

lg 1 p 1 kohaldamiseks on täidetud.

§ 48911

lg 1 alusel teeb kohus välisriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistab liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistab liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetab menetluse, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud.

50854 kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriigi vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ning tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalve teostamise tunnistus (edaspidi järelevalve teostamise tunnistus) liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile tunnustada vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist või tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi kohaldamist käsitlevat kohtuotsust ning teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalvet.

§ 50855

lg 1 alusel on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve käesoleva jaotise sätete kohaselt lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest. Lõike 2 kohaselt tunnustab Eesti ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on

§ 4896lõikes 1 nimetatud süüteoga.

Lõikest 3 nähtuvalt on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve käesoleva jaotise sätete alusel lubatud üksnes selliste tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi puhul, mis on nimetatud

§-s 50857. Seega, kui välisriigis on isikut karistatud teo eest, mis kuulub

§ 4896

lõikes 1 nimetatud kuritegude loetellu, ei pea Eesti Vabariigi kohus kontrollima, kas antud tegu on Eesti Vabariigis kuriteona karistatav. Kuriteod, mille alusel on Heikki Aasa süüdi tunnistatud, liigituvad

§ 4896

lg 1 p 8 alla (s.o

§ 4896lg 1 p 8 kohaselt pettus, sealhulgas pettus Euroopa ühenduste 26.

juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses). Järelevalve teostamise tunnistuse kohaselt on Heikki Aasa Soome Vabariigis süüdi tunnistatud raskete maksualaste süütegude ning raskete raamatupidamisalaste süütegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud raskes tööpensionikindlustuse kelmuses, mis on Soome Vabariigis kvalifitseeritavad Soome karistusseadustiku ptk 29 § 2, ptk 30 § 9a ja ptk 29 § 4 b lg 1 alusel. Kõigi eelnimetatud süütegude eest on vastavates koosseisudes karistusena ette nähtud kuni 4aastane vangistus. Kuigi kohus ei pea antud juhul kontrollima kuritegude karistatavust Eesti Vabariigi õiguse kohaselt, märgib kohus, et Heikki Aasale süüks arvatud kuriteod on nende teokirjeldustest nähtuvalt ka Eesti Vabariigis karistatavad KarS § 3811 lg 1 ning KarS § 3891 lg 2 järgi, mille eest nähakse karistusena ette vastavalt kuni 1-aastane ning 1–7-aastane vangistus.

§ 50857

sätestab tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi liigid ning sama sätte p 9 järgi on kohtuotsuse tunnustamine ja määratud järelevalve teostamine käesoleva jaotise kohaselt lubatud muuhulgas juhul, kui tingimuslikuks meetmeks või alternatiivseks 7 mõjutusvahendiks on kohustus teha ühiskondlikku tööd. Seega on

§-s 50855 toodud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused igal juhul täidetud.

§-s 50858 loetletud kohtuotsuse tunnustamist ja määratud järelevalve teostamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. H. Aasa suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevad teod on kuriteod ka Eesti karistusseadustiku kohaselt ning lisaks nimetatud

§ 4896lg 1 p-s 8.

Taotlus on esitatud järelevalve teostamise tunnistuse vormi kasutades ja taotlusele on lisatud ka H. Aasa suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Heikki Aasal on alaline elukoht Eestis aadressil XXX, millega on täidetud mh

§ 50856lg-s 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteerium.

Kohtule esitatud järelevalve teostamise tunnistusest nähtub, et Heikki Aasa ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, kuid ta sai muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti ning seda sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule. Tunnistuses märgitu kohaselt ei korraldatud kohtuasjas nr R 21/2564 kohtuistungit, vaid asi lahendati kirjalikus menetluses, kus H. Aasa nõustaja advokaat Lari Ruokamo teatas 13.03.2022 e-kirjaga Helsingi apellatsioonikohtule, et H. Aasa poolest võib kohtuasja lahendada kirjalikus menetluses. Aegumisega kohus samuti piiravaid asjaolusid ei tuvastanud.

§ 48912

lg 3 kohaselt juhul, kui liikmesriigis ei ole karistusaega kindlaks määratud, teeb seda kohus karistusseadustiku põhimõtteid järgides. Helsingi apellatsioonikohtu 13.04.2022 otsusega kohustati Heikki Aasa tegema ühiskondlikku tööd 75 tundi, kuid töö tegemise tähtaega ei ole eraldi sätestatud. Kohus määrab tulenevalt KarS § 69 lg-st 3 üldkasuliku töö tegemise ajaks 6 kuud. Järelevalve teostamise tunnistuse kohaselt võib Heikki Aasa maksimaalselt 30 tundi üldkasuliku töö karistusest sooritada osaledes kriminaalhooldusasutuse organiseeritud või heakskiidetud tegevuses või sotsiaal- või tervishoiu avaliku- või erasektori teenusepakkuja organiseeritud avaravil. Töö osa peab olema minimaalselt pool mõistetud karistusest. KarS § 69 lg 4 põhiselt võib süüdlasele määratud üldkasuliku töö tunnid kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Seega määrab kohus, et Heikki Aasa võib üldkasuliku töö tundidest ühe neljandiku sooritamise asemel osaleda kuriteo toimepanemise riski vähendatavates tegevustes. Süüdlasele laienevad töö tegemise ajal töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid, mh on tal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg-st 2 tulenevalt keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Eeltoodust tulenevalt ja

§ 48911

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus Heikki Aasa suhtes tehtud Helsingi apellatsioonikohtu 13.04.2022 otsuse nr 22/115374 (juhtumi nr R 21/2564) täitmise Eesti Vabariigis üldkasuliku töö osas lubatavaks ning määrab

§ 50857p 9 ja Kar

S § 69 alusel Heikki Aasal Eestis täidetavaks karistuseks 75 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb tal ära teha 6 kuu jooksul ja mille võib kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu KarS § 69 lg 4 kohaselt järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Andra Sild Kohtunik 8 /allkirjastatud digitaalselt/ 9