4-23-2830/16

4-23-2830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2830 Kohtukoosseis eesistuja Elina Elkind, liikmed Julia Katškovskaja, Inna Ombler Väärteoasi Tiit Märtmani väärteoasi KarS § 275 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus Apellant Menetlusalune isik Tiit Märtman (ik 38604060229) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tiit Märtmanile koostati
7. septembril
8. a väärteoprotokoll KarS § 275 lg-le 1 vastava väärteo toimepanemise kohta. Väärteoprotokolli kohaselt solvas T. Märtman
9. augustil 2023 aadressil Sütiste tee 19, Tallinn avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku VE seoses tema ametikohustuste 1 4-23-2830 täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid, mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. Kohtuväline menetleja edastas
10. septembril 2023 väärteoasja materjalid menetlemiseks Harju Maakohtule, leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti.
11. Harju Maakohus tegi
12. septembril
13. a otsuse, millega tunnistas T. Märtmani süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 8 päeva aresti. Arest pöörati koheselt täitmisele.
14. Maakohtu istungil T. Märtman oma süüd ei tunnistanud. T. Märtman väitis, et ta ei teadnud, et tegemist oli politseiametnikega – ta oli tablettide mõju all ning palatis käis palju inimesi. Ta ei öelnud kellelegi otseselt vaid kõigile, kes seal ümber viibisid. T. Märtman kinnitas, et on teadlik, et politseiametniku solvamine on karistatav. Taotles süüdimõistmise korral üldkasuliku töö määramist või aresti ositi kandmise võimaldamist.
15. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidunud ja seda eelkõige tunnistaja ütluste ja videosalvestusega. T. Märtmani on ka varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, sh võimuesindaja solvamise eest. Varasemalt on isikut karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõju avaldanud ning on tasumata. Kohtuväline menetleja palus tunnistada T. Märtman süüdi võimuesindaja solvamise eest ja mõista talle karistuseks arest 10 päeva. Karistuse hulka arvestada isiku kinnipidamine alates
16. august 2023 kell 10:
18. Maakohus leidis, et T. Märtmanile ette heidetava väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist. Maakohus luges tõendatuks, et T. Märtman pani toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu hinnangul tõendavad T. Märtmani poolt väärteo toimepanemist
19. augustil 2023 tunnistaja VE ütlused ja vormikaamera videosalvestised, millistelt nähtub, et T. Märtman kasutas patrullpolitseiniku suhtes solvavaid väljendeid. Kohus ei pidanud T. Märtmani karistamist rahatrahviga otstarbekaks. T. Märtmanil on neli kehtivat väärteokaristust, nendest kaks KarS § 275 lg 1 järgi (otsused
20. juuli 2022 ja
21. detsember 2019). Samalaadsete tegude eest on T. Märtmani varem karistatud rahatrahviga, mis on jäänud tasumata. Samuti on tasumata teised väärtegude eest määratud rahatrahvid. Maakohus ei pidanud üldkasuliku töö mõistmist või aresti ositi kandmist asjakohaseks, sest isiku käitumine politseiametnikega ja varasemad karistused annavad alust järeldada, et ta allub halvasti distsipliinile ja võimuesindaja korraldustele. Lisaks annavad isiku selgitused enda tervisliku seisundi kohta aluse kahtluseks, et T. Märtman ei pruugi olla võimeline üldkasulikku tööd tegema. Veelgi enam, menetlusalune isik ei avaldanud maakohtule oma elukohta ja kontaktandmeid, mistõttu on isikuga edasine kontakti saamine raskendatud. Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et T. Märtmani tuleb karistada arestiga, kuid seda alla sanktsiooni keskmist määra. Kuigi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid, leidis maakohus, et T. Märtmanile, kui isikule, kes ei ole varem aresti kandnud, võib alla sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistusel olla arvestatav mõju tema käitumisele tulevikus. Maakohus pööras karistuseesmärgi saavutamiseks ning õiguskorra kaitsmise huvides kohtuotsuse viivitamatult täitmisele, kuivõrd see tagab süüdistatava arusaama enda teo 2 4-23-2830 tähendusest ja tagajärgedest. KarS § 68 lg 2 kohaselt loeti aresti kandmise alguseks T. Märtmani väärteokorras kinnipidamise aeg.
22. Maakohtu otsuse peale esitas
23. septembril 2023 apellatsiooni T. Märtman, kes palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja taotleb enda õigeksmõistmist. T. Märtman selgitas, et ta ei ole kedagi solvanud, vaid rääkis omaette. Samuti ei ole menetlusaluse isiku kohaselt videol näha ega kuulda, et ta oleks kannatanut solvanud.
24. Tallinna Ringkonnakohtu
25. oktoobri
26. a määrusega jäeti T. Märtmani esitatud apellatsioon käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
27. T. Märtman kõrvaldas puudused
28. oktoobril 2023 edastatud apellatsiooniga. T. Märtman soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ning kaitsja osavõttu ei soovi. T. Märtman nõuab jätkuvalt enda õigeks mõistmist ning valetajate vastutusele võtmist. T. Märtmani kohaselt ei ole videosalvestiselt aru saada, et ta oleks pöördunud otse kannatanu poole ning teda solvanud. T. Märtman selgitab, et tal ongi selline kõnepruuk ning inimesi oli sõimamise ajal seal rohkem kui üks. Lisaks taotleb T. Märtman endale meditsiinilise ekspertiisi määramist tuvastamaks, kas ta on üldse süüdiv.
29. Ringkonnakohus tegi
30. oktoobril
31. a määruse, millega võttis esitatud apellatsiooni menetlusse, määrates täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks
32. oktoobri
35. oktoobril 2023 esitas kohtuvälise menetleja esindaja vastuse apellatsioonkaebusele. Harju Maakohus on
36. septembri
37. a otsuses põhjalikult kajastanud kõiki asjaolusid, millele on apellatsioonis viidatud. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja on õigesti leidnud, et menetlusalusele isikule etteheidetav rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja nõustub maakohtuga ja leiab samaselt, et T. Märtmanile mõistetud karistus 8 päeva aresti vastab toimepandud teo raskusele. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et Harju Maakohtu
38. septembri
39. a otsus on seaduslik, põhjendatud ning alused selle muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonis toodud põhjendustel puuduvad, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. T. Märtman esitas taotluse ekspertiisi määramiseks tuvastamaks, kas ta on süüdiv. Sellest võib järeldada, et menetlusalune isik taotleb kohtupsühhiaatria või kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia ekspertiisi määramist. Esmalt nendib ringkonnakohus, et T. Märtman esitas selle taotluse esmakordselt ringkonnakohtus, selgitamata, miks vastavat taotlust ei esitatud maakohtus. Teiseks on apellatsioonikohtu hinnangul esitatud taotlus põhjendamata ja paljasõnaline. Ringkonnakohtu käsutuses ei ole andmeid selle kohta, et T. Märtmanil esineksid psüühilised probleemid, mis annaks aluse kahelda tema süüvõimes KarS § 34-35 tähenduses, isik ei esita selle kohta ühtegi tõendit ja see ei ilmne ka väärteoasja tehioludest. Sellest, et isik kasutab ebatsensuurseid väljendeid ei saa automaatselt järeldada, et ta ei ole süüdiv. T. Märtman kinnitab seejuures apellatsioonis, et tal ongi selline kõnepruuk, samuti nähtub see vormikaamera videosalvestiselt. Samuti ei nähtu väärteoasjast ega apellatsioonis esitatud 3 4-23-2830 seisukohtadest, et isik võinuks tegutseda nt luulu mõjul. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust T. Märtmanile kohtupsühhiaatria ega kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia ekspertiisi määramiseks.
41. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja väärteoasja materjalidega leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
42. T. Märtmanile pannakse süüks seda, et ta solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku VE seoses tema ametikohustuste täitmisega ning pani seega toime KarS § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo.
43. Apellatsioonis märgib T. Märtman, et ta ei solvanud kedagi, vaid rääkis omaette. Samuti selgitab menetlusalune isik, et tal ongi selline kõnepruuk ja sõimamise ajal oli tema juures rohkem kui üks inimene. Lisaks leiab T. Märtman, et vormikaamera videosalvestiselt ei ole näha ega kuulda, et ta oleks pöördunud otse kannatanu poole ja teda solvanud.
44. Ringkonnakohtu hinnangul on ümber lükatud T. Märtmani väide omaette rääkimise kohta. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et T. Märtmani solvangud järgnesid just politseiametniku jutule, sh olid T. Märtmani vaateväljas vaid politseiametnikud, teisi isikuid sel hetkel T. Märtmani juures ei viibinud. T. Märtmani solvav kõnepruuk oli reaktsiooniks politseiametnike jutule, seega kannatanule suunatud. Ka pärast T. Märtmani hoiatamist politseiametnike solvamise eest, jätkas T. Märtman ebatsensuurset kõneviisi, kasutades väljendeid „idioodid“, „debiilik“ , „pederastid“, „ülbed värdjad“ , „ime munni“. Toodud väljendite kasutamine solvab isikut, kellele need on suunatud. Palatis viibisid lisaks T. Märtmanile ja tema vaateväljas olevatele politseiametnikele ka teised patsiendid ning avatud palati ukse taga haiglatöötajad (arstid, õed, turvamees). Seega kuulsid solvanguid pealt ka teised isikud, mis on solvatule alandav. Tuvastatud on ka see, et VE viibis sündmuskohal seoses ametikohustuste täitmisega ehk VE oli koos teiste politseiametnikega kutsutud haiglasse, et T. Märtman haiglast välja saata.
45. T. Märtman oli teadlik, et palatisse sisenesid politseiametnikud, kuivõrd politseiametnikud kandsid vormiriideid. Maakohus on siinjuures põhjendatult toonud välja ka asjaolu, mille kohaselt tutvustas politsei end palatisse sisenedes ja T. Märtmaniga kontakti astudes. Samuti nähtub videosalvestiselt, millele on viidanud ka maakohus, et T. Märtman hakkas esialgu politseiametnikele rääkima, kuidas haiglatöötaja oli teda padjaga vastu pead löönud ning soovis ise seetõttu avaldust esitada. Seega on igati ümber lükatud T. Märtmani väide, et ta ei saanud aru, et tegemist on politseiametnikega.
46. T. Märtmani väide, et tema kõnepruuk ongi selline, ei vabasta teda väärteo toimepanemisele järgnevast vastutusest. Väärteo toimepanemiseks piisab KarS § 15 lg 3 kohaselt ka ettevaatamatusest ehk väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus on jälgitavalt tuvastanud, et T. Märtman pani teo toime tahtlikult, kuivõrd ka pärast politseiametnike poolt hoiatuse andmist, ei lõpetanud T. Märtman ebatsensuursete sõnadega ametnike poole pöördumist.
47. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult tõendatuks lugenud, et T. Märtman sai aru, et tegemist on politseiametnikega, kes täitsid oma ametikohustusi ning T. Märtmani solvangud olid suunatud politseiametnik VEle. Apellatsiooni argumendid seda ümber ei lükka. 4 4-23-2830 Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et T. Märtman on pannud toime KarS § 275 lg-le 1 vastava väärteo.
48. Mõistetud karistust pole eraldi apellatsioonis vaidlustatud. KarS § 275 lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Maakohus on selgitanud, miks T. Märtmani pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega ehk rahatrahviga. Maakohus on T. Märtmani karistanud KarS § 275 lg 1 järgi arestiga 8 päeva, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks.
49. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5