Obsah (10)

§ 484§ 444§ 159§ 174§ 138§ 144§ 175§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks 26.10.2023, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-137

§ 484

.2 järgi, riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse lõivu 65 €, hagimenetluses tasutud täiendavat lõivu 35 eurot) ning lepingulise esindaja kulusid. Lisaks soovib menetluskuludelt saada ka viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, leides, et leppetrahvi nõue, sissenõudmiskulud pole põhjendatud ja tõendatud. Kostja sai teada rahalisest nõudest alles 30.09.22, kui kostja sai kohtult makseettepaneku. Kostja ei tea leppetrahvist midagi, kostja ei ole saanud meeldetuletusi. Hageja tõendid ei võimalda aru saada parkimistkohast ja mis/kelle sõidukiga on tegemist. Sõiduki omanikuvahetus toimus 28.06.22, enne seda kasutas sõidukit ettevõtte mitu töötajat 2 ja pole võimalik tuvastada, kes kasutas parkimise ajal sõidukit. Menetluskulude tekkimise põhjustas hageja enda tegevus, meeldetuletused on kostjale kätte toimetamata. Kohtu põhjendused

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas

§ 444lg 2.

VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Hageja on esile toonud, et 01.09.2020 rikuti parkimistingimusi kostjale kuuluva sõidukiga, mille eest määrati leppetrahv 30 eurot tasumise tähtajaga 15.09.2020. Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud fotodega ja nende gps. andmetega, et sõiduk xxxx oli pargitud 01.09.2020 vaidlusalusel parkimisalal ja et leppetrahv oli asetatud just selle sõiduki armatuurlauale. Nimelt on võimalik fotodelt nähtuvate ja gps. andmete alusel tuvastada, et fotografeeritud on sama sõidukit (kellaajad on niivõrd lähestikku), sõltumata sellest, et kviitungiga sõidukist tehtud fotol ei ole näha sõiduki numbrit. Küll aga võimaldatavad fotodelt nähtav ümbrus, sõiduk ise, gps andmed kogumis järeldada, et trahvikviitung on asetatud just selle sõiduki xxxx, mida pargiti, armatuurlauale. Lisaks nähtub parkimistingimustest, et tasuta oli võimalik kellaga parkida vaid 15 minutid (dlt 40), kuid sõiduki parkimiskellal on märge kl 18:15 (dtl 37). Leppetrahv on tehtud kl 19:41 ehk pärast 15 minutit kui 15-minutiline tasuta parkimise aeg oli möödunud (dtl fotod 38-43, trahvikviitung, dtl 30). Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2117146, p 12). 3 Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et esitas leppetrahvi nõude TsÜS § 70 järgi kostjale selle kviitungi asetamisega sõiduki xxxx armatuurlauale ja tegi seda viivitamatult

§ 159lg 2 järgi.

Nii on kostja vastupidised väited ümber lükatud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et hageja esitas 29.09.22 avalduse, milles palus kostjalt välja mõista leppetrahvi 30 € ja sissenõudmiskulud 40 €. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja välja toonud avalduse aluseks olevad asjaolud: sõiduki xxxx parkimine 01.09.2020 tingimusi rikkudes, mille eest tehti leppetrahv nr 1200109201941011 30 €, mille tasumise aeg oli 14 päeva, mis on tasumata, meeldetuletustele ja palvele võlg tasuda ei ole vastatud ja seetõttu on õigus nõuda sissenõudmiskulusid 40 €. Lisaks on toodud tõendite lühikirjeldus. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastusväite, milles tunnistas leppetrahvi võlga 30 € ja esitas maksedokumendi 03.10.2022 nr 31 30 € tasumise kohta. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et ta esitas 29.09.22 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja kostja tasus 05.10.2022 võlgnevuse katteks 30 €, millega on leppetrahv tasutud. Seega ei ole vaidluse alal asjaolu, et leppetrahv 01.09.2020 aset leidnud parkimislepingu tingimuse rikkumise eest (parkimise eest oli tasumata) Telliskivi 60, Tallinn, parkimisalal EP86, on tasutud Käesolevas vaidluses on oluline, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid 40 eurot VÕS § 113.1 lg 1 järgi või ei. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani, lg 2 sätestab, et täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjaga, mis on saadetud e-posti aadressile nesseland@gmail.com, et 30.05.2022 paluti kostjal tasuda leppetrahv nr 1200109201941011, mis tehti 01.09.20 (sõiduk xxxx) 30 € ja mille tasumise tähtaeg oli 15.09.

1. Nõudekirjas anti tasumiseks VÕS § 114 lg 1 järgi täiendav tähtaeg 06.06.2022 (dtl 50, hagi lisa 5). Viidatud ekiri on saadetud e-posti aadressile, millelt kostja on käesolevas menetluses esitanud vastuväited hagile ja esitanud ka maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Nimetatud e-posti aadress on kostja äriregistri järgne e- posti aadress, mis on nähtav äriregistrist (avalikud andmed). Seega on kostja ise selle avaldanud registris ja mida sai hageja pidada mõistlikult võttes kostja kui ettevõtja kontaktiks, millelt on kostjal võimalik kätte saada teiste isikute, antud juhul ka hageja tahteavaldusi, selleks, et nendega mõistlikult tutvuda. Nii on tõendatud 4 hageja väide, et ta teavitas kostjat võlast ja andis tähtaja selle tasumiseks TsÜS § 62 lg 1 II lause järgi. Toodud põhjendusel on alusetu kostja väide, et hageja pole saatnud meeldetuletusi enne maksekäsu kiirmenetlust ja et kostja pole enne kui alles maksekäsu kiirmenetluses saanud meeldetuletusi leppetrahvi tasumiseks. Kohus märgib kostja vastuväitele, et TsÜS § 69 lg 2 II lause mõtte kohaselt ei pea meeldetuletuskirju kohtuväliselt eemalviibivale isikule kätte toimetama samade põhimõtete ja reeglite järgi, nagu see toimub kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi. Hageja on esitanud kohtule ka nõudekirja 24.03.21 (dtl 49, hagi lisa 5) sama leppetrahvi tasumiseks, ent kuhu on see kiri saadetud või kuidas on sellest kostjat teavitatud, siiski ei nähtu. Selles osas on kostja vastuväide osaliselt tõendatud ja ebaõige on hageja väide, et kostjale on 2 korda saadetud meeldetuletusi. Nõudekirjade arvul ei ole VÕS § 113.
2. lg 1 nõude seisukohalt tegelikult tähtsust. Lisaks märgib kohus, et isegi kui kostja väidete kohaselt ei ole hageja esitatud fotodega tõendatud seda, et leppetrahvist oleks mõistlikul viisil teavitatud näiteks kviitungi asetamisega sõiduki armatuurlaule (kohus tuvastas, et tegelikult tõendatud et see asetati just sõiduki xxxx armatuurlauale), on kostja ikkagi oma leppetrahvi tasumisega olnud viivituses ja kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. Nimelt, nagu kohus eelnevalt tuvastas, andis hageja 30.05.2022 e-kirjaga kostjale VÕS § 114 lg 1 järgi täiendava tähtaja 06.06.2022 trahvi tasumiseks. Kostja ei tasunud trahvi ära 06.06.22-ks, vaid tasus selle alles maksekäsu kiirmenetluses maksekorraldusega nr 31, 03.10.22 (dtl 13). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on sissenõudmiskulude tasumise kohustusega rikkumises ja viivitusega VÕS § 100 mõttes ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113.1 lg 1 alusel sissenõudmiskulusid 40 eurot. Märgitu ei eelda, et hageja võlausaldajana peaks veel võlalt endalt nõudma viivist. Kohus märgib täiendavalt järgmist. Kostja väited sellest, et pole teada, kes kasutas sõidukit 01.09.20 vaidlusaluses parklas, ei oma tähendust. Kostja kannab seda riisikot, kuidas ta korraldab enda ettevõtluses sõidukite kasutamist ja sellega seonduvate negatiivsete tagajärgede kindlakstegemist. See kehtib nii liikluses tekkida võivate kahjude eest nii enda sõidukile või muule isikule või muude sõiduki kasutamisest tekkivate kahjude, kulude, sh parkimisega seonduvad kulude, leppetrahvide eest. Kuna kostja on jätnud sissnõudmiskulude hagejale tasumata ning kohus leidis, et need on põhjendatud, siis rikub kostja VÕS § 100 mõttes VÕS §
3. 1 lg 1 tulenvat sissenõudmiskulude tasumist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.1 lg 1 alusel kohustuse täitmist - 40 euro tasumist. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 40 €. 5 Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud

§ 144

p 1 järgi.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 162lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud

§ 162lg 1, 2 järgi kostja kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kohus ei määra nende suurust kindlaks. Kostja ei ole nõus hageja menetluskuludega. Kostja tasus maksekäsu kiirmenetluses vaid leppetrahvi 30 eurot, jättes tasumata sissenõudmiskulud. Seega oli hageja õigustatud hagi esitama ülejäänud nõudes. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 €. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on sellise

§ 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 põhjendatud.

Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv kokku 100 eurot. Nimetatud põhjendustel tuleb kostjalt välja mõista

§ 162

lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 lõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud on arvestuse järgi: − hagiavalduse koostamise kulud 2 tundi, kokku 220 € (hagiavaldus, dtl 28, hagiavalduse p 5), − menetluses vastuväidete esitamise eest ja kulude nimekirja koostamise kulud 15 min eest, kokku 2 ja 15 min eest 236,50 € (dtl 60, dokument 01.12.2022), − 30.01.2023 dokumendi koostamise kulud 3 h eest (dtl 72), − 15.09.2023 dokumendi koostamise kulud, vastuväidetega tutvumise ja kostja 12.12.2022, 18.03.2023 vastusega tutvumise kulud kokku 4 h eest (dtl 89). Tasu määr on 110 €/h. Selline määr ei ole ülepaisutatud. 6 Kohus leiab, et

§ 175

lg 1 järgi ei ole hageja lepingulise esindaja kulud sellises mahus põhjendatud.Tegemist on vaidlusega, mis ei olnud keerukas. Vaidlus oli vaid sissnõudmiskulude üle ning asjas oli esitatud vaid tõendeid koos hagiavaldusega (fotod, leppetrahvi kviitung, nõudekirjad ning Transpordiameti andmete väljatrükk). Kostja ei ole esitanud tõendeid. Lisaks sisaldas 01.12.22 esitatud menetluskulude nimekiri toiminguid, mida hageja polnud veel teinud. Nimelt. Hagi oli esitatud 10.11.22, kohus võttis selle menetlusse 22.11.22. Hageja pidi määruse järgi esitama kulude nimekirja, mida ta tegi 01.12.22, kuid selleks ajaks ei olnud tal vaja esitada mingeid muid väiteid, seisukohti. Lisaks oli kulude nimekiri olemas hagiavalduses endas ja seega sisaldas 01.12.22 nimekiri alusetuid toiminguid 2 h ulatuse. Nimekirja enda koostamise kulu on põhimõtteliselt lubatav kulu, sest see on koostatud juba hagiavalduses, kuid milles sellise kulu hüvitamist ei olnud nõutud. Seega oleks arvestuste järgi hageja esindaja tööaeg (võttes maha 01.12.22 kulude nimekirjas märgitud olematu tööaja 2 tundi), kokku 9 h ja 15 minutit, mis teeks esindaja töötasuks 1017,50 €. Arvestades haginõude suurust ja sisu (40 vaid seadusjärgne sissenõude kulu), ei saa eeldada, et selle vaidluse korral pidi kostja ette nägema vastaspoole esindaja kulude suurust 1017,50 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on

§ 175lg 1 järgi 300 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama.

Ülaltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 420 € (100 + 20 + 300).

§ 177

lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7