Obsah (8)

§ 371§ 663§ 667§ 363§ 207§ 392§ 442§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-10358 Tsiviilasi

) § 363 lg 1 p 1-3 sätestatud kohtule esitatava menetlusdokumendi vorminõuetele ning seetõttu ei ole võimalik hagiavaldust menetleda. Maakohus keeldus

§ 371lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jättis kohus rahuldamata hagejate hagi tagamise ja menetlusabi taotlused. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad (määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ning rahuldada hagejate menetlusabi ja hagi tagamise taotlused. Hagejad on esitanud ühtse põhjenduse, miks tuleb mõlemad täitemenetlused vaidlustatud täiteasjades lubamatuks tunnistada. Mõlemad täitemenetlused on algatatud seetõttu, et kostja hinnangul ei täitnud hagejad laenulepingutest tulenevaid kohustusi – st kostja ütles hagejatega laenulepingud üles ning nende sama kahe laenulepingu tõttu algatas täiteasja mõlema hageja vastu. Seetõttu esitasidki hagejad ühise hagi, kuna see on menetluslikult mõistlikum. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et hagejatel ei ole võimalik ühishagi esitada, oleks kohus saanud ka hagejate nõuded eraldi menetlusse eraldada. Hagejad on viidanud, et mõlema täitemenetluse algatamise aluseks on üks ja sama täitedokument. Lisaks juhivad hagejad tähelepanu, et hagejate nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes selgitatakse välja eelmenetluses. Kuivõrd kohus jättis menetlusabi taotlused ja hagi tagamise taotlused lahendamata, tuleb kohtul viidatud taotlused uuesti lahendada.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 3 Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud

§ 363sätestab hagiavalduse sisunõuded.

Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejatele heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud

§ 371lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid sisunõuete puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (

§ 363

). Hagejad on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud, et paluvad TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistada hageja I osas toimuvas täitemenetluses nr 066/2022/1148 ja hageja II suhtes toimuvas täitemenetlus nr 066/2022/

1. Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et hagejad ei ole selgitanud, mis on kummagi hageja osas täitedokumendiks ja millistel asjaoludel kummagi täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse. Hagejad on sellised asjaolud kohtu ette toonud. Täitemenetlused on algatatud võlgnike suhtes eraldi. Mõlema täitemenetluse aluseks on sama täitedokument – notar Katre Pustaki
2. juuni 2007 notariaalne dokument nr 4008, millega seati ühishüpoteek erinevatele kinnisasjadele laenulepingute nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX02 tagamiseks. Ka see, et hagejad esitasid ühise hagi, ei ole aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Mitu isikut võivad esitada ühise hagi, kui: 1) menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus; 2) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest; 3) menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused (

§ 207lg 1).

Sellisel juhul osaleb iga hageja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (

§ 207lg 2 esimene lause).

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd käesolevas asjas on ühine kostja ning täitemenetlused on algatatud sama täitedokumendi alusel, on mõistlik lahendada hagejate nõuded ühes menetluses. Eeltoodust tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul hagiavaldusel neid puuduseid, mida maakohus hagejatele ette heidab. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et hagejate nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta selgitatakse välja eelmenetluses (

§ 392lg 1).

Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (

§ 442lg 8).

1. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu, et maakohtu
2. juuli 2023 puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon ei ole selge ja üheselt mõistetav (

§ 442lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Kõrvaldamist vajavad puudused peavad nähtuma eelkõige kohtulahendi resolutsioonist. Üksnes resolutsiooniga antud tähtaeg hagiavalduse „nõuete põhjendamiseks“ ei ole puuduste kõrvaldamisel piisav, sest sellest ei nähtu, millised hagiavalduse konkreetsed puudused tuleb kõrvaldada. 11. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul esimesel võimalusel lahendada hagi tagamise taotlus ja hagejate menetlusabi taotlused. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 4