← Eesti

2-17-13899/154

Obsah (4)§ 1§ 72§ 74§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13899 Tsiviilasi Novatours OÜ

§ 1lg 1 alusel töötaja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja nõude eelduseks on see, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, hagejale on tekkinud kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja on rikkumises süüdi. X rikkus kohustust teha kokkulepitud tööd, täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning teha seda tööandja suhtes lojaalselt.

  1. Hageja ja X vahel sõlmitud töölepingu nr 125 p 2.
  2. kohaselt on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima õigusaktides sätestatut. Lojaalsuskohustus tähendab töötaja kohustust tegutseda tööülesannete täitmisel tööandja huvides. Ebaseaduslikult hageja vara omastades käitus kostja X selgelt hageja huvide vastaselt. Kostja korraldas alusetult endaga seotud äriühingutele hageja pangakontodelt 430 822 euro ülekandmise. Oma tegevusega pani X hageja suhtes toime KarS §-s 201 sätestatud kuriteo ehk omastamise. Kostja pööras ebaseaduslikult enda kasuks hageja pangakontodel oleva raha. Tööandja suhtes kuriteo toimepanemine on lojaalsuskohustuse rikkumine. Hageja kahjuks on alusetult ülekantud 430 883 eurot.
  3. Kahju realiseerub, kui OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ning LR Vokof Group OÜ-le alusetult ülekantud summasid ei peaks õnnestuma nimetatud äriühingutelt tagasi nõuda, kuna äriühingutel puudub piisav vara. Seetõttu esitab hageja X vastu haginõude tingimuslikult. Kui X ei oleks raha omastanud ning seeläbi töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Isegi kui tekkinud kahju ei olnud kostja rikkumiste vahetu tagajärg, vaid kaudne tagajärg, on kostja rikkumiste ja tekkinud kahju vahel olemas vajalik põhjuslik seos. Isegi kui ülekande tegijaks ei olnud vahetult X, vaid tema korraldusel tegi ülekande näiteks teine raamatupidaja, on kahju tekkinud X tegevuse ehk vastava korralduse andmise tulemusel.
  4. Kostja X tekitas tahtlikult hagejale kahju. Raha omastamine on toimunud süstemaatiliselt ca nelja aasta jooksul, mis viitab selgelt tahtlikule ja planeeritud tegutsemisele. Raha on Xga seotud äriühingutele üle kantud 72 eraldiseisva maksega. Nii ulatuslikku omastamistegevust ei ole võimalik toime panna muul viisil, kui tahtlikult. Tahtluse olemasolu näitab ka see, et Xga 6 kooskõlastatult omastasid sarnase skeemi alusel hageja raha Y ja W. Seega ei olnud tegemist juhuslike intsidentidega, vaid aastatepikkuse grupiviisilise tegevusega.
  5. Tahtlikule tegutsemisele viitab omastamise varjamine. Xga seotud äriühingutele tehtud maksete saajaks märgiti raamatupidamisaruannetes algselt mõni ametlik teenusepakkuja. Hiljem muudeti makse saajaks Xga seotud äriühing. X pidi raamatupidajana olema teadlik, et alusetute maksete tegemine endaga seotud äriühingutele on keelatud. Detailne nimekiri Xga seotud äriühingutele tehtud maksetest, maksete kuupäevadest ja makseselgitustest on toodud lisas
  7. Tekitatud kahjult tuleb tasuda viiviseid. Hageja palus vastavalt TsMS §-le 367 põhinõudelt välja mõista viivis alates hagi esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus kostjatelt välja mõista seadusjärgses intressimääras (8%) viivise OÜ-lt GABRIELL põhinõudelt summas 37 824 eurot, Triocrew OÜ-lt põhinõudelt summas 26 952 eurot, LR Vokof Group OÜ-lt põhinõudelt summas 366 107 eurot ning Xlt ja Ylt solidaarselt summalt 430 883 eurot.
  8. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad on esitanud mitmeid asjakohatuid ja eksitavaid väiteid, mh hageja esindajate C ja D teadlikkuse, topeltraamatupidamise korraldamise, ähvarduste jm kohta. Kostjate väited ei vasta ega puuduta hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostjad ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis lükkaks ümber hageja seisukoha ja esitatud tõendid, et maksed tehti ilma õigusliku aluseta ja ilma vastusooritust saamata.
  9. 15.05.2018 seisukohtades selgitas hageja, et on pärast sisejuurdluse läbiviimist avastanud, et tegelikud maksed äriühingutele OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ ja LR Vokof Group OÜ ei vasta raamatupidamisandmetes kajastatule ning on olnud oluliselt suuremad, kui algselt raamatupidamisandmetest nähtus. Seetõttu suurendab hageja nõuet kõikide kostjate vastu. Kostja X on endaga seotud äriühingutele teinud hageja arvelduskontolt ülekandeid kogusummas 586 633,84 eurot. Kõik maksed OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ja LR Vokof Group OÜ-le on tehtud õigusliku aluseta ning ilma vastusooritust saamata. Hageja suurendas nõuet OÜ GABRIELL vastu 80 179,33 euro võrra, Triocrew OÜ vastu 13 733,75 euro võrra ning LR Vokof Group OÜ vastu 61 837,76 euro võrra. Samuti suurendas hageja nõuet X ning Yi vastu 112 646,84 euro võrra. Nõude alust hageja ei muutnud.
  10. Kostja X tegi hageja pangakontodelt OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ja LR Vokof Group OÜ-le pangaülekandeid kogusummas 586 633,84 eurot. Kuigi X püüdis raamatupidamisandmetega jätta muljet tehingute olemasolust, tehti maksed õigusliku aluseta ning nende eest vastusooritust saamata. Sellised tehingud on näilikud tehingud, mis on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühised.
  11. Kostja X on teinud hageja pangakontodelt OÜ-le GABRIELL õigusliku aluseta kokku 31 makset summas 118 003,33 eurot ajavahemikus 23.08.2013-30.09.2017: 1) 23.08.2013 summas 10 200 eurot; 2) 20.12.2013 summas 2980,16 eurot; 3) 15.05.2015 summas 5205 eurot; 4) 27.05.2015 summas 4773 eurot; 5) 23.05.2017 summas 2383 eurot; 6) 15.01.2016 summas 4766 eurot; 7) 25.01.2016 summas 4766 eurot; 8) 05.02.2016 summas 2383 eurot; 9) 01.03.2016 summas 2383 eurot; 10) 01.04.2016 summas 2383 eurot; 11) 02.05.2016 summas 2383 eurot; 12) 01.06.2016 summas 2383 eurot; 13) 21.06.2016 summas 2383 eurot; 14) 01.08.2016 summas 2383 eurot; 15) 01.09.2016 summas 2383 eurot; 16) 01.10.2016 summas 2383 eurot; 17) 01.11.2016 summas 2383 eurot; 18) 02.11.2016 summas 1040,97 eurot; 19) 22.11.2016 summas 7300 eurot; 20) 22.11.2016 summas 5365,2 eurot; 21) 01.12.2016 summas 2383 eurot; 22) 04.12.2016 summas 2500 eurot. 23) 02.01.2017 summas 2383 eurot; 24) 02.03.2017 summas 7 2383 eurot; 25) 03.03.2017 summas 2383 eurot; 26) 03.04.2017 summas 2383 eurot; 27) 11.04.2017 summas 7149 eurot; 28) 19.04.2017 summas 7149 eurot; 29) 12.05.2017 summas 7149 eurot; 30) 22.05.2017 summas 7149 eurot; 31) 22.05.2017 summas 2383 eurot.
  12. OÜ-le GABRIELL tehti maksed fiktiivsete teenuste eest. OÜ Gabriell juhatuse liige ning ainuosanik on hageja endine pearaamatupidaja X. Hageja raamatupidamisandmete kohaselt esitas OÜ GABRIELL arved hotellide, viisade, komisjonitasu ja muu tulu (väljaspool Euroopa Liitu) eest, samuti leppetrahvide eest ning võlgnevuste täitmise eest tarnijatele. Hageja ei ole OÜ-lt GABRIELL mitte kunagi teenuseid ostnud ega saanud. Hageja ei saanud osta OÜ-lt GABRIELL kui vahendajalt hotellimajutust, viisasid ega muid teenuseid ja selleks ei olnud ühtegi põhjust.
  13. Raamatupidamisdokumentatsiooni analüüsides on hageja leidnud seoses tehtud maksetega neli OÜ GABRIELL arvet, kuigi makseid tehti kostjale 31 korral. Mõlemal arvel on selgituseks märgitud „raamatupidamisteenus“ ja „dokumentide arhiveerimine“. Hageja ei ole OÜ-lt GABRIELL saanud raamatupidamis- ega dokumentide arhiveerimisteenuseid. Avalike andmete kohaselt puudub OÜ-l GABRIELL tegelik äritegevus. OÜ-l GABRIELL ei ole veebilehte ning internetiotsinguga ei ole võimalik leida mitte mingit infot selle ühingu tegeliku äritegevuse kohta. Äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ-l GABRIELL puuduvad töötajad. Kostja on registreeritud Tallinnas Lasnamäe linnaosas korterelumajas (zzz). Kostja
  14. a aruandest nähtub, et kostjal puuduvad töötajad ning selle ainus vara on pangakontol olev raha. Samuti puuduvad OÜ-l GABRIELL kohustused, mis on tegeliku äritegevusega ühingu puhul praktiliselt võimatu. OÜ GABRIELL ainsad sissetulekud koosnesid hagejalt laekunud summadest.
  15. Kostja X on teinud hageja pangakontodelt Triocrew OÜ-le ilma õigusliku aluseta makseid summas 40 685,75 eurot. Makseid tehti järgmiselt: 1) 18.10.2016 summas 3 950,00 eurot; 2) 14.11.2016 summas 4740 eurot; 3) 22.11.2016 summas 4068 eurot; 4) 12.12.2016 summas 4740 eurot; 5) 23.01.2017 summas 2 343,75 eurot; 6) 15.02.2017 summas 3470 eurot; 7) 22.02.2017 summas 3470 eurot; 8) 29.03.2017 summas 4 710,00 eurot; 9) 19.04.2017 summas 3470 eurot; 10) 26.04.2017 summas 2862 eurot; 11) 02.05.2017 summas 2 862 eurot. Triocrew OÜ-le tehti maksed fiktiivsete teenuste eest. Hageja ei ole leidnud ühtegi Triocrew OÜ esitatud arvet. Triocrew OÜ juhatuse liige ning ainuosanik on hageja endine pearaamatupidaja X.
  16. Maksed tehti Triocrew OÜ-le raamatupidamisandmete kohaselt hotellide, lennujaama maksude, lennukikütuse jms eest tasumiseks. Hageja pole Triocrew OÜlt mitte kunagi nimetatud teenuseid ostnud ega saanud. Avalike andmete kohaselt puudub Triocrew OÜ-l, kellele maksed tehti, tegelik äritegevus. Triocrew OÜ tegevusalaks on äriregistri andmetel märgitud „muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused“. Äriregistris märgitud tegevusala ei lange seega kokku turismialaste teenustega, mida äriühingult väidetavalt osteti. Lisaks ei ole Triocrew OÜ-l veebilehte ning internetiotsinguga ei ole võimalik leida infot tegeliku äritegevuse kohta. Triocrew OÜ ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Triocrew OÜ on registreeritud Tallinnas aadressil xxx asuvas eluruumis, mis kuulub Xle.
  17. Kostja X tegi hageja pangakontodelt LR Vokof Group OÜ-le (endiste nimedega Lermes Right OÜ ja Perfect Capture OÜ) makseid summas 427 944,76 eurot ajavahemikus 04.09.201330.09.
  18. Nimetatud summa kanti LR Vokof Group OÜ-le järgmiste maksetena: 1) 04.09.2013 summas 21 600 eurot; 2) 10.09.2013 summas 2400 eurot; 3) 16.09.2013 summas 10 800 eurot; 4) 01.11.2013 summas 28 800 eurot; 5) 23.01.2014 summas 22 200 eurot; 6) 28.01.2014 summas 16 200 eurot; 7) 21.03.2014 summas 8400 eurot; 8) 25.03.2014 summas 8 6300 eurot; 9) 04.04.2014 summas 21 000 eurot; 10) 18.06.2014 summas 3240 eurot; 11) 15.07.2014 summas 18 000 eurot; 12) 13.08.2014 summas 14 310 eurot; 13) 19.08.2014 summas 4890 eurot; 14) 19.08.2014 summas 4890 eurot; 15) 10.09.2014 summas 10 305,60 eurot; 16) 15.10.2014 summas 7200 eurot; 17) 04.11.2014 summas 15 720 eurot; 18) 12.12.2014 summas 7800 eurot; 19) 15.01.2015 summas 9060 eurot; 20) 15.01.2015 summas 9090 eurot; 21) 10.02.2015 summas 4200 eurot; 22) 04.03.2015 summas 4200 eurot; 23) 17.03.2015 summas 4200 eurot; 24) 23.04.2015 summas 4200 eurot; 25) 12.05.2015 summas 10 200 eurot; 26) 02.06.2015 summas 4200 eurot; 27) 18.06.2015 summas 4700 eurot; 28) 22.06.2015 summas 4628,40 eurot; 29) 14.08.2015 summas 4200 eurot; 30) 15.09.2015 summas 9986,40 eurot; 31) 14.04.2016 summas 9258 eurot; 32) 19.05.2016 summas 4434,60 eurot; 33) 24.05.2016 summas 10 050 eurot; 34) 09.08.2016 summas 4246,40 eurot; 35) 09.08.2016 summas 4246,40 eurot; 36) 24.08.2016 summas 4246,40 eurot; 37) 24.08.2016 summas 4246,40 eurot; 38) 16.09.2016 summas 4246,40 eurot; 39) 26.09.2016 summas 4246,40 eurot; 40) 18.10.2016 summas 4740 eurot; 41) 13.12.2016 summas 1172,40 eurot; 42) 15.02.2017 summas 2880 eurot; 43) 15.02.2017 summas 1080 eurot; 44) 22.02.2017 summas 3840 eurot; 45) 22.02.2017 summas 7680 eurot; 46) 03.03.2017 summas 2777,40 eurot; 47) 25.03.2017 summas 7680 eurot; 48) 03.04.2017 summas 3840 eurot; 49) 06.04.2017 summas 9180 eurot; 50) 19.04.2017 summas 5120 eurot; 51) 19.04.2017 summas 2560 eurot; 52) 12.05.2017 summas 5340 eurot; 53) 12.05.2017 summas 5340 eurot; 54) 12.05.2017 summas 1725,98 eurot; 55) 18.07.2017 summas 2841,48 eurot; 56) 15.08.2017 summas 2778 eurot; 57) 15.08.2017 summas 2894,10 eurot; 58) 15.08.2017 summas 2778 eurot; 59) 15.08.2017 summas 2778 eurot; 60) 07.09.2017 summas 2278 eurot.
  19. Maksed LR Vokof Group OÜ-le tehti fiktiivsete teenuste eest. LR Vokof Group OÜ on seotud Xga seeläbi, et LR Vokof Group OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on X ema,
  20. aastal sündinud U. Hageja raamatupidamise andmete kohaselt esitas LR Vokof Group OÜ arved hotellide (mitte-EL) ettemaksete eest kohalikele tarnijatele, saadud leppetrahvide eest, koolituste ja kvalifikatsiooni tõstmise eest, lennuki rendi (mitte-EL), reiside eest Riiast, jms eest. Hageja ei ole LR Vokof Group OÜ-lt mitte kunagi nimetatud teenuseid ostnud ega saanud.
  21. Raamatupidamisdokumentatsiooni analüüsides on hageja leidnud üheksa LR Vokof Group OÜ arvet, kuid makseid on tehtud 60 korral. Arvetel on selgitusteks märgitud kas konsultatsioonid, Sofia, Varna või Burgas vip ekskursioonid või infosüsteemi analüüs, arendustööd ja baaslahenduse testversioon ning 5CXH inter paigaldus ja adopteerimine. Hageja ei ole ühtegi nimetatud teenustest LR Vokof Group OÜ-lt saanud. Tegemist on fiktiivsete arvetega.
  22. Avalike andmete kohaselt puudub LR Vokof Group OÜ-l tegelik äritegevus. Samuti ei lange äriregistris märgitud tegevusala kokku turismialaste teenustega, mida LR Vokof Group OÜ väidetavalt osutas. LR Vokof Group OÜ-l ei ole veebilehte ning internetiotsinguga ei ole võimalik leida infot tegeliku äritegevuse kohta. Äritegevuse puudumisele viitavad majandusaasta aruanded.
  23. aastal esitatud aruandest nähtub, et ühingul puuduvad töötajad. Kogu LR Vokof Group OÜ tulu on laekunud ainult hagejalt.
  24. Kostjad esitasid 31.10.2017 määruskaebuses krediidiinfo raporti, millest selgub, et LR Vokof Group OÜ on saanud
  25. aastal tulu ainult hageja arvelt. Näiteks on hageja pangakontolt kantud LR Vokof Group OÜ-le
  26. aasta I kvartalis kokku 25 937 eurot, samas kui krediidiinfo raportis on sama perioodi müügituluks märgitud 16 090 eurot. Seega on LR Vokof Group OÜ „riiulifirma“, mille kaudu tegelikkuses teenuseid ei osutatud. Äritegevuse puudumisele viitavad ka tegevuskohad. Nimelt on LR Vokof Group OÜ ajavahemikul 9 29.08.2013 – 22.08.2017 olnud registreeritud aadressil yyy. On ebausutav, et eluruumis tegutseb äriühing, kes pakub hagejale sellises mastaabis lennuki rendi või muid turismiteenuseid. Korteriomand aadressil yyy kuulus arvete esitamise ajal Xle.
  27. Hageja nõue X ja Yi vastu on tingimuslik kahjunõue summas 430 883 eurot, mis muutub sissenõutavaks juhul, kui OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ varade arvelt ei peaks õnnestuma hageja nõuet täita. Harju Maakohtu 19.09.2017 ja 03.10.2017 hagi tagamise määruste täitmise käigus on selgunud, et OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu on hagi reaalselt tagatud üksnes OÜ GABRIELL osas 37 824 euro ulatuses (kogunõue 118 003,33 eurot). OÜ GABRIELL kinnisasjale on seatud kohtulik hüpoteek summas 37 824 eurot. Seda, kas kinnistu realiseerimisel reaalselt nii palju raha õnnestub saada, ei ole teada.
  28. Triocrew OÜ vastu oli hageja nõue tagatud üksnes 2266,22 euro ulatuses, kuid 18.12.2017 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Triocrew OÜ pangakonto aresti. Triocrew OÜ-l on pangakonto üksnes AS-s LHV Pank, kus registreeritud arvelduskontol oli konto arestimise seisuga 2 266,22 eurot. LR Vokof Group OÜ vastu oli hageja nõue tagatud 3013,78 euro ulatuses (kogunõue 427 944,76 eurot). 18.12.2017 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus LR Vokof Group OÜ pangakonto aresti. LR Vokof Group OÜ-l on pangakonto üksnes Swedbank AS-s, kus registreeritud arvelduskontol oli konto arestimise seisuga 2832,33 eurot ja 160 Suurbritannia naela ehk 181,45 eurot, seega kokku 3013,78 eurot (2832,33+181,45).
  29. Hagi tagamise määruste täitemenetlustega saadud info tõendab, et hageja poolt esitatud tingimuslik nõue X ja Yi vastu on muutunud sissenõutavaks vähemalt 543 529,84 euro ulatuses, sest OÜ-l GABRIELL, Triocrew OÜ-l ning LR Vokof Group OÜ-l puudub piisav vara, mille arvelt hageja nõudeid rahuldada. Hageja nõue OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu väärtusetu kokku 543 529,84 euro (80 179,33+ 38 419,53 + 424 930,98) ulatuses. Kostjad Y ja X on tekitanud hagejale 543 529,84 euro ulatuses kahju. Seetõttu nõuab hageja 543 529,84 euro ulatuses kahju hüvitamist Xlt (VÕS § 115 lg 1 alusel) ja Yilt (ÄS § 187 lg 2 alusel).
  30. Kostjad X ning Y vastutavad solidaarselt hagejale tekitatud kahju eest. Hageja viitas VÕS § 137 lõikele
  31. X ning Y tekitasid erinevatel õiguslikel alustel sama kahju. Hageja nõuab Xlt VÕS § 115 lg 1 alusel töötaja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ja X vahel sõlmitud töölepingu nr 125 p 2.
  32. kohaselt on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima õigusaktides sätestatut. Lojaalsuskohustus tähendab töötaja kohustust tegutseda tööülesannete täitmisel tööandja huvides. X korraldas endaga seotud äriühingutele hageja pangakontodelt 586 633,84 euro ülekandmise. Fiktiivsete arvete alusel maksete tegemisel käitus X selgelt hageja huvide vastaselt. Ülekandeid tehes sai X aru, et õiguslikku alust ülekannete tegemiseks ei olnud, sest maksed tehti temaga seotud äriühingutele. Kuivõrd X oli nende äriühingute tegelik kasusaaja, tegutses ta enda, mitte hageja huvides.
  33. Asjaolu, et kostja X rikkus töölepingut ning tegi enda äriühingutele alusetuid makseid, kinnitab Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.05.2018 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/113/
  34. Nimetatud otsuses leidis töövaidluskomisjon, et töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt X poolse rikkumise tõttu oli põhjendatud. Hagejale on tekkinud kahju ning X rikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Hageja kahjuks on alusetult ülekantud 543 529,84 eurot, mida ei ole võimalik OÜ-lt GABRIELL, Triocrew OÜ-lt ja LR Vokof Group OÜ-lt tagasi saada. VÕS § 128 lg 3 alusel on kaotsiläinud vara puhul tegemist otsese varalise kahjuga, mille hüvitamist on tööandjal õigus töötajalt nõuda (

§ 72). 10 42.

Kostja X on tegutsenud otsese tahtlusega, sest äriühingud, mille juhatuse liige oli ta ise või tema ema, esitasid hagejale fiktiivseid arveid. X kandis hageja pangakontodel oleva raha 586 633,84 euro ulatuses endaga seotud äriühingutele teades, et mingeid teenuseid hagejale ei osutatud. Raha on Xga seotud äriühingutele üle kantud 102 eraldiseisva maksega ning ca nelja aasta jooksul. Seejuures teostas füüsiliselt makseid hageja pangakontolt teadaolevalt X ise. Nii ulatuslikku tegevust ei ole võimalik toime panna muul viisil, kui tahtlikult. Tahtlikku tegutsemist tõendab arvete mittekorrektne märkimine raamatupidamissüsteemi ning raamatupidamisandmete korduv muutmine X poolt, mis tegi alusetute maksete avastamise oluliselt keerulisemaks. 43. Näiteks sisestas kostja X info äriühingutest kostjate arvete kohta esialgu ainult bilanssi, kuigi vastava informatsiooni oleks pidanud lisama kulude reale kasumiaruandes. Kuivõrd tehtud maksed ei kajastunud kasumiaruandes, ei olnud neid makseid võimalik avastada igakuise aruandluse käigus. X muutis raamatupidamiskandeid korduvalt ning kajastas arveid kulude real alles mitmeid kuid hiljem. Eelnevast nähtub, et X jättis andmed korrektselt raamatupidamissüsteemi kandmata ning muutis neid hiljem, mis tõendab, et ta püüdis tahtlikult varjata maksete tegemist endaga seotud äriühingutele. Hageja viitas

§ 74lõikele 1.

Kuna kostja rikkus hoolsus- ja lojaalsuskohustust tahtlikult, peab ta hüvitama hagejale tekitatud kahju terves ulatuses 543 529,84 eurot.

  1. Lisaks eelnevale esitab hageja TsMS § 369 alusel kostjate X ja Yi vastu tingimusliku solidaarnõude kahju hüvitamiseks summas 43 104 eurot. Senise menetluse käigus on selgunud, et hageja nõuded OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu on väärtusetud 543 529,84 euro ulatuses ning ainult 43 104 euro ulatuses on need nõuded väärtuslikud. Hageja esitab tingimusliku nõude juhuks, kui tema nõuet OÜ GABRIELL, Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ vastu ei õnnestu täita ka äriühingute nende varade arvelt, mis on käesoleval hetkel hagi tagamise meetmetega tuvastatud (Triocrew OÜ ja LR Vokof OÜ arvelduskontodel olevad 2266,22 eurot ja 3013,78 eurot) ning tagatud (OÜ GABRIELL kinnisasjal olev kohtulik hüpoteek summas 37 824 eurot).
  2. Hagi esitamine kostjate X ja Yi vastu enne nõude sissenõutavaks muutumist on põhjendatud, kuna äriühingutest kostjatel puudub tegelik majandustegevus ning on alust arvata, et enne käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumist on Xga seotud Triocrew OÜ ning LR Vokof Group OÜ arvelduskontod tühjad. Samuti ei ole täpselt teada OÜ-le GABRIELL kuuluva kinnisasja väärtus ning selle eest saadav müügihind täitemenetluse raames. Seetõttu esitab hageja tingimusliku kahju hüvitamise nõude summas 43 104 eurot X vastu VÕS § 115 lg 1 alusel ning Yi vastu ÄS § 187 lg 2 alusel.
  3. Hageja palus kostjatelt vastavalt TsMS §-le 367 nõuda välja viivise alates hagi nõuete tervikteksti esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist tuleb arvestada OÜ GABRIELL vastu esitatavalt põhinõudelt summas 118 003,33 eurot, Triocrew OÜ vastu esitatavalt põhinõudelt summas 40 685,75 eurot, LR Vokof Group OÜ vastu esitatavalt põhinõudelt summas 427 944,76 eurot, X ja Yi vastu solidaarselt esitatavalt põhinõudelt summas 543 529,84 eurot, X ja Yi vastu solidaarselt esitatavalt tingimuslikult põhinõudelt summas 43 104 eurot.
  4. Kokkuvõttes palus hageja mõista OÜ-lt GABRIELL välja põhinõue 118 003,33 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 118 003,33 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista Triocrew OÜ-lt välja põhinõue 40 685,75 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 40 685,75 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus 11 mõista LR Vokof Group OÜ-lt välja põhinõue 427 944,76 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 427 944,76 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjatelt Xlt ja Yilt solidaarselt välja põhinõue 543 529,84 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 543 529,84 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus juhuks, kui eelnimetatud nõudeid on võimalik rahuldada OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ja LR Vokof Group OÜ-le kuuluva vara arvelt vähem kui 43 104 euro ulatuses, mõista kostjatelt Xlt ja Yilt solidaarselt välja 43 104 eurot ning viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 43 104 eurot täitmiseni seadusjärgses määras, millest arvatakse maha eelnimetatud nõuete täitemenetluste tulem.
  5. 21.06.2018 seisukohas leidis hageja, et ta on piisavalt oma nõuet kostjate 1-3 vastu tõendanud. Kostjad ei ole hagejale teenuseid osutanud. Hageja raamatupidamises ega hageja meiliserveris olevates X või Yi e-kirjades ei ole kostjatega 1–3 sõlmitud lepinguid. Seda tõendavad hageja pearaamatupidaja B allkirjastatud sisejuurdluse raport ning samuti B ja C allkirjastatud kinnituskirjad. Hageja raamatupidamisest ega hageja meiliserveris olevatest X või Yi e-kirjadest ei ole leitud rohkem arveid, kui on esitatud 15.05.2018 menetlusdokumendis. Seda tõendavad sisejuurdluse raport ning B ja C kinnituskirjad.
  6. Kostjatele 1–3 tehtud maksed kirjendati raamatupidamissüsteemis erinevatel kontodel nagu „Hotels Not EU“ jms. Seda tõendavad väljavõtted raamatupidamissüsteemist, mille hageja esitab B allkirjastatud kujul. Raamatupidamiskirjetele vastavaid teenuseid ei ole hagejale osutatud, kuna kostjate 1–4 väidete järgi osutati raamatupidamisteenuseid. Kostjad 1–3 ei ole tarninud hagejale lennukikütust, tasunud hageja eest lennujaama makse jne.
  7. Kostjatel 1–3 puudub vara (sh kohustused), mis muudab ebausutavaks, et tegemist on tegelikku majandustegevust omavate äriühingutega. Vara puudumist tõendab kostja 1
  8. a majandusaasta aruanne. Vara puudumist tõendab hagi tagamise raames läbi viidud täitemenetlus. Kostjal Yl, kes on 03.09.2013 väidetavalt sõlminud kostjaga 3 lepingu nr 33-2, puudus õigus lepingut üksi allkirjastada. Hageja äriregistri väljavõttest nähtub, et Yl oli ainult ühine esindusõigus. Tehingut ei muuda kehtivaks asjaolu, et Y tegeles ainuisikuliselt hageja igapäevase majandustegevuse korraldamisega.
  9. Kostjad 1–3 on otseselt seotud kostja Xga või tema emaga. Seda tõendavad registriväljavõtted, kinnistusraamatu väljavõtted ning Harju Maavalitsuse kiri. Hageja finantsdirektor C ei olnud teadlik kostjatele 1–3 tehtud maksetest. C ei vaadanud perioodiliselt üle ega kinnitanud hageja makstavaid arveid ning arvestades hageja töökorraldust, tal ei olnud kohustust seda teha, sest see oli Yi ülesanne.
  10. Hageja juures töötanud raamatupidajatel ei olnud töökoormust, mis oleks eeldanud rohkem kui kahte tavatööajaga raamatupidajat. Seda väidet tõendavad B ja C kinnituskirjad. Raamatupidajatel oli kohustus kirjendada raamatupidamisprogrammis kulusid ainult nende raamatupidamiskontode alla, mis olid vastavate kulude jaoks ette nähtud. Seda kinnitab C allkirjastatud kinnituskiri . Samuti tõendab seda grupi pearaamatupidaja B allkirjastatud sisejuurdluse raport ja tema kinnituskiri. Hageja juures ei ole kunagi kasutatud kliendihaldustarkvara „NORM“, millele on viidatud kostjate esitatud lepingus. Leping on näilik ja tagantjärele koostatud. Seda tõendab C kinnituskiri ning hageja turundus- ja suhtekorraldusjuhi ORi e-kiri.
  11. Kostjate loetletud kokkulepped, mille järgi olevat kostjad 1–3 saanud mh igakuiselt 500 eurot konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest, 1200 eurot sularaha panka transportimise eest ning 12 täiendavalt tunni- või kuutasu muude nn „teenuste“ eest, on ebaõiged ega ole eluliselt usutavad. Näiteks tasuti kostjale LR Vokof Group OÜ-le
  12. a jooksul 72 864,80 eurot ehk kuus keskmiselt 6 072,60 eurot. Samal ajal oli X igakuine töötasu töölepingu kohaselt 2 610 eurot (bruto) ehk aastas 31 320 eurot. Tegemist on konkurentsivõimelise raamatupidaja palgaga, kuid sellele vaatamata ületas „raamatupidamisteenuste eest“ kostjatele 1–3 makstud tasu seda oluliselt.
  13. Hageja teise raamatupidaja Hi igakuine töötasu oli ca 1600 eurot kuus (bruto) ehk aastas ligi 20 000 eurot. X on 20.09.2017 vestluses tunnistanud, et tal puudub igasugune kirjavahetus Yga kostjate 1–3 osutatud teenuste ja kostjatele 1–3 väidetavalt antud juhiste kohta. Samuti puuduvad igasugused muud tõendid, mis tõendaksid raamatupidamisteenuste osutamist. Seda kinnitab 20.09.2018 hageja kontoris toimunud vestluse salvestus, mille juurde on lisatud transkriptsioon. Hageja on täitnud VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneva tõendamiskoormise.
  14. Maksete õigusliku aluse olemasolu tõendamine on kostjate 1–3 kohustus. Tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada, et kostjatel 1–3 oli kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ning säilitada raamatupidamise algdokumente vähemalt seitse aastat (raamatupidamise seaduse § 12 lg 1). Kostjad 1–3 on väitnud, et kõik nende dokumendid, mis tõendavad maksete õiguslikku alust, asuvad hageja kontoris, kuigi seaduse kohaselt peavad need olema kostjatel endil vähemalt seitse aastat. Hageja kontoris selliseid dokumente ei ole. Nõusolekut võõraste dokumentide enda kontoris hoiustamiseks ei ole hageja kostjatele 1–3 andnud ja ühtegi sellist kokkulepet ei ole sõlmitud.
  15. Kostjad 1–4 on alusetult väitnud, nagu oleks hageja juba hävitanud või asunud hävitama raamatupidamisdokumente ja kõrvaldanud kostjate 1–4 ligipääsu tõenditele. See väide ei vasta tõele. Seda, et pärast 20.09.2017 Xga ja Yga lepingute peatamist või lõpetamist ei ole ühtegi hageja kontoris olnud raamatupidamisdokumenti hävitatud, kinnitavad B ja C kinnituskirjad. Kostjate 1–4 paljasõnaline vastuväide raamatupidamisdokumentide hävitamise kohta ei ole asjakohane. Töölepingu peatamisel 20.09.2017 andis hageja Xle korduvalt võimaluse näidata, kus asuvad tema e-kirjavahetuses ja hageja dokumentatsioonis lepingud, arved või muud dokumendid, mis tõendaksid kostjate 1–3 poolt hagejale teenuste osutamist. Eeltoodut kinnitab diktofonile jäädvustatud salvestis koos transkriptsiooniga vestluse oluliste lõikude kohta. Kostja X lubas järgmisel päeval pärast tema töölepingu peatamist (21.09.2017) külastada hageja lepinguliste esindajate kontorit, tuua sinna kostjate 1 ja 2 sularahakassa ning selgitada kostjatele 1–3 tehtud maksetega seonduvat, kuid seda ta ei teinud.
  16. Kostjad 1–4 ei ole menetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis oleks käsitatav asjakohase tõendina TsMS § 238 lg 1 tähenduses. Menetluses ei ole asjakohane ükski 17.04.2018 esialgses vastuses esitatud dokument. Väljatrükk Novaturase veebilehelt ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik. Hageja ei vaidle vastu, et C on töötanud Novaturase grupis 8 aastat, vastutades selle aja jooksul peamiselt finantsaruandluse, eelarvestamise, finantsasutustega suhtlemise ja raamatupidamise korraldamise eest. See aga ei tähenda, et Novaturase grupi finantsjuht oli või pidi olema teadlik hagejale kahjulikest ja kogu grupi arvete ja aruandluse mahuga võrreldes siiski vähestele juriidilistele isikutele tehtud maksetest.
  17. Kostja Yi kinnituskiri ei ole tõendina lubatav, kuna ta on käesolevas tsiviilasjas ise menetlusosaline. Menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi. Samuti ei ole tõendina lubatav töövaidluskomisjoni istungi protokoll, kuna see kajastab menetlusosalise Yi väiteid-seletusi. 13
  18. Kostja X töölepingu rikkumine seisnes selles, et ta omas tööalaselt juurdepääsu hageja raamatupidamisele ja varale (rahale) ning tegi hageja raamatupidajana makseid endaga seotud äriühingutele, kuigi selleks puudus õiguslik ja faktiline alus. Kostjad 1–4 pole vaidlustanud, et hageja pangakontolt tehti ülekandeid kostjatele 1–3 summas 586 633,84 eurot. Maksete teostamist just X poolt kinnitab muuhulgas helisalvestuse transkriptsioon. Kostja X tegutses ülekandeid tehes teadlikult ja otsese tahtlusega. X kirjendas raamatupidamissüsteemis kostjatele 1–3 tehtud maksed raamatupidamiskontode alla, mis ei omanud seost kostjatelt 1–3 väidetavalt saadud raamatupidamisteenustega. Raamatupidamissüsteemi valekannete tõttu ei kajastunud kostjatele 1–3 tehtud maksed raamatupidamiskuludena Cle saadetavas aruandes.
  19. Kostjad 1-4 on esitanud võltsituse vastuväite hageja tõenditele. Hageja esitas tõendid koos pearaamatupidaja B allkirjaga. Kui kostjad 1–4 väidavad, et hageja raamatupidamissüsteemi väljavõtted on võltsitud, peavad nad oma väiteid tõendama. Kostjad 1–4 ei ole avaldanud soovi pärast 20.09.2017 hageja raamatupidamissüsteemiga tutvuda ega selle andmeid kontrollida. Ebaõiged on kostjate väited, et C oli teadlik maksetest, hävitas raamatupidamise dokumente ja instrueeris Xt tegema valekandeid. Vastupidis kinnitab C kinnituskiri.
  20. Ebaõige on kostjate väide, et tõendamiskoormis tuleb hageja kahjuks ümber pöörata, sest hageja on raamatupidamisdokumente hävitanud. Hageja ei ole dokumente hävitanud. Kostjad ise ei ole hageja poole tõendite saamiseks pöördunud. Hageja esindaja pakkus Xle 20.09.2017 võimalust näidata kõiki asjassepuutuvaid dokumente ja selgitada, kuidas on teenuste osutamine põhjendatud.
  21. Kuigi hageja igapäevase majandustegevuse juhtimisega tegeles tõesti kostja Y, ei järeldu sellest, et tema sõlmitud lepingud ei pidanud vastama hageja ühise esindusõiguse piirangule, mis nähtub äriregistrist. Kostjate esitatud lepingud on hageja nimel allkirjastanud vaid Y. Leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna teised juhatuse liikmed ei ole lepingut tagantjärgi heaks kiitnud. Hageja prokuristina pidi X olema ühise esindusõiguse piirangust teadlik. Õigusliku sisuta on kostjate väide, nagu välistaks alusetust rikastumisest tulenevad nõuded asjaolu, et rahaline sooritus tehti pangaülekande kaudu.
  22. Hageja nõuded ei ole aegunud. Kostja X vastutusele kohaldub erinormina TsÜS § 146 lg 4, kuna ta rikkus oma kohustusi tahtlikult. Asjaolu, et TsÜS § 146 lg 4 on erinorm

§ 74lg 4 suhtes, kinnitab õiguskirjandus.

Ebaõige on kostjate väide, nagu oleks hakanud nende vastu esitatud nõuete aegumine kulgema alates sellest, mil kostja Y maksetest teada sai. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et juhatuse liikme kaasabil äriühingu vara omastanud töötaja saaks vabaneda

§ 74

lg 4 alusel igal juhul vastutusest, kui tal õnnestub 12 kuu jooksul hoida enda rikkumist äriühingu osanike, nõukogu või teiste juhatuse liikmete eest salajas. Kostjate tuginemine aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega. Ebaõige on kostjate väide, et osade maksete osas tuleks eraldi lugeda aegumist alates 15.05.

  1. Sellel päeval ei esitanud hageja hagi, vaid üksnes suurendas 18.09.2018 esitatud hagi nõuet. Nõuete aegumine aga peatub hagi, mitte haginõude suurendamise avalduse esitamisega (TsÜS § 160 lg 1).
  2. 24.10.2018 seisukohtades tõi hageja välja, et kostja Y ei olnud hageja töötaja alates 17.11.2009, mil ta valiti hageja juhatuse liikmeks.
  3. 17.12.2018 seisukohtades leidis hageja, et kostja Y ei kooskõlastanud teiste kostjatega sõlmitud tehinguid teiste juhatuse liikmetega, kuigi need väljusid hageja igapäevasest majandustegevusest ning kooskõlastus oli põhikirjast tulenevalt nõutav. Maksete tegemine oli korraldatud selliselt, et makseid said teha juhatuse liikmed ja pearaamatupidaja X, kellest 14 18.01.2010 sai hageja prokurist. Selline korraldus vastas alates 18.01.2010 vastu võetud põhikirjas sätestatud ühise esindusõiguse reeglitele.
  4. Samuti täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjatelt 1, 2 ja 3 eraldi välja mõista vastavalt 118 003,33 eurot, 40 685,75 eurot ja 427 944,76 eurot, mis vastavad kostjatele 1–3 ülekantud summadele. Kostjalt 4 ja 5 palus hageja solidaarselt välja mõista kokku 543 529,84 eurot, mis koosneb esmalt kostjale 1 üle kantud ja tema vara arvelt tagamata summast 80 179,33 eurot. Hageja 118 003,33 euro suurusest nõudest kostja 1 vastu on hagi tagamise raames kohtuliku hüpoteegiga tagatud 37 824 eurot. Seega on hageja nõue kostja 1 vastu väärtusetu 80 179,33 euro ulatuses. Nõue koosneb järgmisena kostjale 2 üle kantud ja tema vara arvelt tagamata summast 38 419,53 eurot. Hageja 40 685,75 euro suurusest nõudest kostja 2 vastu on pangakonto arestiga tagatud 2 266,22 eurot. Seega on hageja nõue kostja 2 vastu väärtusetu 38 419,53 euro ulatuses. Järgmisena koosneb nõue kostjale 3 üle kantud ja tema vara arvelt tagamata summast 424 930,98 eurot. Hageja 427 944,76 euro suurusest nõudest kostja 3 vastu on pangakonto arestiga tagatud 3 013,78 eurot. Seega on hageja nõue kostja 3 vastu väärtusetu 424 930,98 euro ulatuses (427 944,76- 3 013,78).
  5. Kostjad 4 ja 5 vastutavad solidaarselt, kuna on tekitanud alusetute ülekannete näol sama kahju erinevatel õiguslikel alustel (VÕS § 137 lg 1). Hageja nõude suuruse arvutamisel kostjate 4 ja 5 suhtes summas 543 529,84 eurot on lähtutud sellest, et kogu nõudesummast 586 633,84 eurot tuleb lahutada kostjate 1–3 vara arvelt tagatud summa 43 104 eurot (37 824+2 266,22+3 013,78). Ülejäänud osas on hageja nõuded raha saanud äriühingute vastu väärtusetud ning need tuleb välja mõista solidaarselt kostjatelt 4 ja
  7. Lisaks taotles hageja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kohtuotsus kuulub kostjate 4 ja 5 suhtes solidaarselt täitmisele osaliselt pärast 90 päeva möödumist kostjate 1, 2 või 3 suhtes täitemenetluse tulemusetut alustamist. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord ning esmalt peaks otsus kuuluma täitmisele OÜ GABRIELL suhtes, Triocrew OÜ suhtes ning LR Vokof Group OÜ suhtes. Kohtuotsus, millega mõistetakse Xlt ja Ylt Novatours OÜ kasuks välja 80 179,33 eurot ning viivis nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuulub täitmisele osas, milles OÜ GABRIELL suhtes toimuvas täitemenetluses ei õnnestu kohtuotsust täita vara puudumise tõttu 90 päeva jooksul alates täitemenetluse alustamisest, kuid mitte suuremas summas kui 80 179,33 eurot. Kohtuotsus, millega mõistetakse Xlt ja Yilt välja 38 419,53 eurot ning viivis nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuulub täitmisele osas, milles Triocrew OÜ suhtes toimuvas täitemenetluses ei õnnestu kohtuotsust täita vara puudumise tõttu 90 päeva jooksul alates täitemenetluse alustamisest, kuid mitte suuremas summas kui 38 419,53 eurot. Kohtuotsus, millega mõistetakse Xlt ja Yilt välja 424 930,98 eurot ning viivis nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuulub täitmisele osas, milles LR Vokof Group OÜ suhtes toimuvas täitemenetluses ei õnnestu kohtuotsust täita vara puudumise tõttu 90 päeva jooksul alates täitemenetluse alustamisest, kuid mitte suuremas summas kui 424 930,98 eurot.
  8. 22.04.2019 seisukohas jäi hageja 17.12.2018 esitatud nõuete ja nõuete sõnastuse juurde. Kostja 1 kinnistule seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 37 824 eurot. Kostja 2 kontol on arestitud 2266,22 eurot ning kostja 3 kontol on arestitud 2832,33 eurot ja 160 inglise naela. Tagamata osas on hageja nõue kostjate 1–3 vastu väärtusetu. Kostjad 1–3 ei ole kohtus tõendanud, et hagi rahuldamisel oleksid nad võimelised hagejalt alusetult saadud raha tagasi maksma tagatust suuremas summas. 15
  9. Kuna kostjad 1–3 on saanud hagejalt raha eraldi, on neil hagejaga alusetust rikastumisest tulenevad eraldi võlasuhted. Kostja 4 kontol on arestitud 30 015,18 eurot, kuid hageja nõue kostja 4 vastu ei tulene alusetust rikastumisest. Hagejale ühiselt tekitatud sama kahju osas vastutavad kostjad 4 ja 5 solidaarvõlgnikena VÕS § 137 lg 1 alusel.
  10. Hageja osundas, et poolte vahel ei ole tegelikult vaidlust, et alusetud maksed kuulusid kostja Yi vastutusalasse, ta teadis ülekannetest ja kiitis need heaks. Alusetud maksed kostjatele 1–3 tehti AS Swedbank kontolt, välja arvatud kostjale 1 tehtud kaks makset 7156 eurot, mis tehti Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt. Seega on juhatuse liikmete töökorralduse küsimuses määrav, kes kontrollis hagejale esitatud arveid ja raamatupidajate tööd Eestis ning kellel oli juurdepääs pangakontodele, millelt ülekanded tehti. Nimetatud ülesandeid täitis juhatuse liikmena kostja
  12. Hageja juures töötasid pearaamatupidaja X ja raamatupidaja H. Raamatupidajad allusid töölepingute kohaselt kostjale 5 kui juhatuse liikmele. Kuna D oli Novaturase kontserni tegevjuht ja C finantsjuht, ei kuulunud nende ülesannete hulka Eestis töötavate raamatupidajate ja pangaülekannete kontrollimine ja raamatupidajatele tööülesannete andmine. Kostja 4 oli pearaamatupidajana AS-ga Swedbank sõlmitud teleteenuste lepingute kohaselt kontode kasutaja, kellel oli õigus teha pangatoiminguid, sh kõiki ülekandeid hageja nimel. Kostja 4 oli pearaamatupidajana kasutajaks Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine Sampo Pank). Kostjal 4 oli õigus teha pangatoiminguid, sh kõiki ülekandeid hageja nimel. Kostjal Xl olid kõik võimalused alusetute maksete tegemiseks.
  13. Kostjad 1–3 ei osutanud hagejale teenuseid. Kostja 1 ei ole arhiveerinud raamatupidamisdokumente, kostja 1 ei ole asendanud raamatupidajaid ega teinud lisatööd, kostjal 1 ei olnud hagejaga konfidentsiaalsuskokkulepet, kostja 1 ei ole osutanud sularaha transporditeenust, kostja 2 ei ole sisestanud raamatupidamiskandeid, kostja 2 ei ole kandnud andmeid üle uude raamatupidamisprogrammi, kostja 2 ei ole teinud due diligence’iga (auditiga) seotud lisatöid, kostja 3 ei ole sisestanud ostuarveid, kostja 3 ei ole sisestanud laekumisi, kostjal 3 ei olnud hagejaga konfidentsiaalsuskokkulepet, kostja 3 ei teinud hagejale tõlkeid, kostja 3 ei osutanud ühtegi teenust seoses programmiga NORM.
  14. Kostja 1 2013–2016 majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud äriühingul ühtegi töötajat. Rohkem aruandeid ei ole kostja 1 esitanud. Kuna kostja 2 ei ole äriregistrile esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, puudus tal järelikult majandustegevus ja rahavoog, mida kajastada. Kostja 3 2013–2016 majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud ka sellel äriühingul ühtegi töötajat. Kostja 3 ei ole rohkem aruandeid esitanud.
  15. Aruanded kinnitavad, et kostjate 1–3 väited teenuste osutamisest on ilmselgelt valed. Kostjatel 1–3 puudusid inimesed, kes neid teenuseid oleksid osutanud. Elementaarse loogikaga on seetõttu vastuolus kostjate teooria, mille kohaselt olevat kostjate 1–3 abistavaid teenuseid olnud vaja seoses sellega, et raamatupidamistoimingute maht aasta-aastalt kasvas. Arusaamatu on, kuidas kergendas kostjate 1–3 palkamine raamatupidajate tööd, kui seda tööd jäid ise tegema samad raamatupidajad.
  16. Kostjatega 1–3 väidetavalt sõlmitud lepingud ei vasta turutingimustele. Isegi kui teenuseid hagejale osutati, olid need tehingud kahjulikud, kuna nende maksumus ei vastanud turutingimustele. Samuti ei olnud hagejale teenuseid vaja, sõltumata hinnast. Raamatupidamisteenuse pakkuja OÜ Leinonen arved ja nende teenuslepingule lisatud hinnakiri tõendavad, et kostja 5 kinnituskirjas esitletud väidetav hind kõikide raamatupidamisega seotud 16 teenuste puhul (tunnihind 87,50 eurot ilma käibemaksuta) on ebamõistlikult suur. OÜ Leinonen osutas hagejale raamatupidamisteenust pärast töösuhte lõpetamist kostja Xga.
  17. Seda, et kinnituskirjas toodud hind ületab turuhinda, kinnitab raamatupidamisteenuse osutaja L.L Corrector OÜ avalikult kättesaadav hinnakiri. Raamatupidamisteenuse tegelik turuhind (35 eurot ilma käibemaksuta) oli seega vähemalt üle kahe korra väiksem, kui oli sisuliselt riiulifirmadest kostjate 1–3 väidetav tunnihind. Kostjatega 1–3 väidetavalt sõlmitud raamatupidamisteenuste kokkuleppe ebausutavust ja turutingimustele mittevastavust iseloomustab asjaolu, et eraldi on sätestatud konfidentsiaalsustasu (500 eurot ilma käibemaksuta) kuus. Praktikas sisaldub tasu konfidentsiaalsuse hoidmise eest tunnihinnas ning selle tasus eraldi kokku ei lepita. Konfidentsiaalsuskohustus tuleneb käsunduslepingu puhul pealegi otse seadusest (VÕS § 625) ning selle kohaldumiseks ei pea pooled sõlmima eraldi kirjalikku kokkulepet.
  18. Kostja 5 kinnituskirjast nähtuvalt oli kostjale 1 makstud tasu sularaha transpordi eest (1200 eurot ilma käibemaksuta) iga vedamiskorra eest. AS G4S Eesti pakub sama teenust Tallinna piires hinnaga ca 78 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades niivõrd suuri hinnavahesid on selge, et ükski lojaalselt tegutsev juhatuse liige kostjaga 1 sellist tehingut sõlminud ei oleks. Kinnituskirjas on nimetatud ka tõlketeenuse osutamist tunnihinnaga 87,50 eurot (lisandub käibemaks). Üldreeglina tasustatakse tõlketeenuse eest mitte tunnihinna, vaid tõlgitud tähemärkide arvu järgi. Kinnituskirjas sisalduv tunnitasu kokkulepe tõlkimisteenusele viitab, et reaalsed kokkulepped kostjatega 1–3 teenuse ostmiseks puudusid. Tunnihindu pakuvad tõlkebürood üksnes sünkroon- ja järeltõlkele, mille turuhind (64 eurot ilma käibemaksuta) on samuti oluliselt madalam kinnituskirjas nimetatud tunnihinnast.
  19. Kostjad 1–3 ei ole kohtule esitanud muid lepinguid peale 03.09.2013 teenuse osutamise lepingu kliendihaldusprogrammi NORM juurutamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks. Hageja vaidlustas kõikide arvete ehtsuse, mis on lisatud kostjate 1–4 25.07.2018 ja 14.08.2018 seisukohtadele. Kuna neid arveid ei ole allkirjastatud, ei ole tegemist dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 tähenduses. Tegemist on üksnes poolte selgitustega, millele kohus ei saa otsuse tegemisel ja faktide tuvastamisel tugineda. Kohus kohus arvestab neid tõenditena, tugineb hageja võltsituse vastuväitele.
  20. Isegi kui hagejal oleks olnud kostjatega 1–3 lepingud, on need lepingud tühised TsÜS §-de 129 lg 1 ja 84 lg 1 alusel. Lepingud on tühised, kuna kostja 5 ületas oma pädevust ja rikkus hageja ühise esindusõiguse nõudeid. Lisaks rikkus kostja 5 lepinguid sõlmides hageja 18.01.2010 põhikirja p 5.13; 5.14 ja 5.
  21. Kostja X vastutab hageja ees eeskätt töötajana, kuid ta oli ka hageja prokurist. X valiti sellele ametikohale 18.01.2010 ning ta oli samal positsioonil alusetute maksete ajal (äriregistrisse kantud 03.02.2010–25.09.2017). Prokuristil on juhatuse liikmega samaväärne lojaalsus- ja hoolsuskohustus, mida kostja rikkus. Lisaks vastutab kostja X VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel kostjate 1 ja 2 seadusliku esindajana, kellel oli võimalus alusetult saadud raha tagastada. Nagu nähtub hagi tagamise tulemustest, siis raha tagastamise asemel võõrandas kostja 4 kostjate 1–3 vara.
  22. Nõuded kostjate vastu ei ole aegunud. Kostjad oleksid pidanud tõendama, et hageja ainuosaniku esindajad C ja D pidid maksetest teada saama enne 20.09.
  23. Kostjad ei ole seda tõendanud. Kostja 4 varjas kostjatele 1–3 tehtud makseid C ja D eest, manipuleerides selleks hageja raamatupidamissüsteemiga. Maksete varjamist tõendab hageja ainuosanikule saadetud kasumiaruande näidis
  24. aasta kohta, mille ehtsust kinnitab Novaturas AB pearaamatupidaja B allkiri. Novaturase grupi kasumiaruande teisel leheküljel lahtris ”General and administrative expenses” (eesti k ”Üld- ja administratiivkulud”) toodud kogusumma 564 000 eurot ei kajasta 17
  25. a kostjatele 1–3 makstud summasid. Kui nimetatud summad oleksid olnud õigesti kajastatud, oleks kogusumma olnud vastavalt suurem, mis oleks võinud tekitada Novaturas AB esindajates kahtlusi.
  26. Sama tõendab B koostatud ja allkirjastatud 27.02.2018 sisejuurdluse aruanne. Sisejuurdluse raport koos sellele lisatud ekraanitõmmistega selgitab detailselt, millisel viisil kostja 4 kajastas vaidlusaluseid makseid raamatupidamissüsteemis, kuidas oleks seda infot olnud korrektne kajastada ning kuidas mõjutas maksete valesti kajastamine Cni ja Dle laekunud informatsiooni (kasumiaruannet). Sama tõendab hageja lepinguliste esindajate ja kostjate 4 ja 5 vaheliste 20.09.2017 vestluste helisalvestised ja transkriptsioonid. Isegi 20.09.2017 kohtumisel ei andnud kostjad 4 ega 5 hagejale infot vaidlusaluste maksete aluse kohta.
  27. B 21.06.2018 kinnituskiri tõendab, et ta ei ole Novaturas grupi pearaamatupidajana enne
  28. a septembrit näinud ega heaks kiitnud ühtegi kostjatele 1–3 tehtud maksetega seotud arvet. Sama tõendab vandeaudiitor SK 20.04.2019 kirjalik arvamus koos lisadega, milles leiti, et kõigi väljavõttelistes raamatupidamisandmetes olevate kirjete osas eksisteerib vastav raamatupidamiskanne ja mitte ühegi väljavõttelistes raamatupidamisandmetes esitatud ostuarvete raamatupidamiskande kulukontona ei ole kasutatud raamatupidamiskontot, mida võiks konto nimetuse poolest seostada ostetud raamatupidamisteenustega.
  29. 21.08.2019 täpsutas hageja uuesti taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostjate 1 – 4 väitel ei kattu hageja esitatud Leinonen OÜ ”arvete aluseks olevad tööd kostjate osutatud teenustega, kuid kostjad senini põhjendanud, millises mahus milliseid konkreetseid teenuseid hagejale osutati. Sõltumatu teenusepakkuja Leinonen OÜ arved omavad asjas tähtsust üksnes niivõrd, kuivõrd näitavad, et kostjate väited kostjatega 1 – 3 teenuselepingute sõlmimise kohta ei ole eluliselt usutavad. Hagi rahuldamine sõltub eeskätt sellest, kas kostjad 1 – 3 reaalselt osutasid mingeid teenuseid või tehti makseid kostjatele ilma õigusliku aluseta.
  30. Hageja palus mõista OÜ-lt GABRIELL välja 118 003,33 eurot ja viivise alates 15.05.2018 kuni põhinõude 118 003,33 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista Triocrew OÜ-lt välja 40 685,75 eurot ja viivis alates 15.05.2018 kuni põhinõude 40 685,75 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista LR Vokof Group OÜ-lt välja 427 944,76 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest 15.05.2018 kuni põhinõude 427 944,76 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjatelt Xlt ja Ylt solidaarselt välja 543 529,84 eurot ja viivise alates 15.05.2018 kuni põhinõude 543 529,84 eurot täitmiseni seadusjärgses määras.
  31. Hageja palus kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Esmalt kuulub kohtuotsus täitmisele osaühingu GABRIELL suhtes (p 1, 2), Triocrew OÜ suhtes (p 3, 4) ning LR Vokof Group OÜ suhtes (p 5, 6). Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Ylt välja 80 179,33 eurot ning viivis kuulub täitmisele summas, milles OÜ GABRIELL suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 80 179,33 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Ylt välja 38 419,53 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles Triocrew OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 38 419,53 eurot. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Xlt ja Yilt välja 424 930,98 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles LR Vokof Group OÜ suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 424 930,98 eurot. 18
  32. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista kulud ilma käibemaksuta. Advokaadibüroo Sorainen AS on hagejale osutanud õigusabi 389,70 töötunni ulatuses maksumusega 51 153,92 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 151,30 eurot (ilma käibemaksuta). Lisanduvad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud vastavalt summades 50 eurot ja 3400 eurot. Kokku on hageja menetluskulude summa 54 603,92 eurot. Hagejate esindajate keskmine tunnihind 151,30 eurot on käesoleva asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud. Hageja esindajate toimingud ei ole olnud dubleerivad.
  33. Hageja on pidanud menetluses koguma ja esitama hulgaliselt tõendeid tõendamaks viie eraldiseisva kostja vastutust, kusjuures kostjate X ja Yi osas on hagiavalduse õiguslik alus oluliselt erinev võrreldes kostjatega 1 –
  34. Kogutud tõendite hulka kuuluvad ka hageja kontserni raamatupidamissüsteemi väljavõtted ja nende ehtsust tõendav vandeaudiitori aruanne, millega seotud detailides orienteerumine ja vastavate asjaolude kohtule selgitamine eeldas keskmisest ajamahukamaid toiminguid. Hageja leidis, et kulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt tuleb need võrdsetena välja mõista kostjatelt 4 ja
  35. Kuludele lisanduvad kulud seoses 22.11.2021 istungil osalemisega.
  36. Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Tsiviilasjas nr 2-18-8989 on jõustunud kohtuotsus, millega jäeti täielikult rahuldamata kostja 4 hagi hageja vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise ja viie kuu keskmise töötasu hüvitamise nõuetes põhjusel, et kostja 4 tegi kostjatele 1-3 alusetuid ülekandeid, mille tõttu kostjaga 4 töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Harju Maakohus on 06.12.2021 teinud kostja 5 õigusjärglase suhtes hagi õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega on hageja kasuks välja mõistetud 543 529, 84 eurot ja mis on käesolevaks ajaks jõustunud.
  37. Kostjate aegumise vastuväide on alusetu TsÜS § 151 lg 1 alusel. Tähtsust ei oma kostjaga 4 õigusvastaselt koos tegutsenud hageja juhatuse liikme Yi teadmine alusetutest ülekannetest, kuna viimane põhjustas samade maksetega seoses hagejale varalise kahju. Yi teadmine ei võrdu hageja teadmisega ning aegumine algab TsÜS § 151 lg 1 järgi ajast, mil D ja/või C rikkumisest ja kohustatud isikust teada said või pidid teada saama.
  38. 15.01.2020 kohtuistungil antud tunnistuses ütles C, et Y vastutas juhatuse liikmena kõikide hageja igapäevaste juhtimiskohustuste eest ning igapäevases tegevuses tema ja D ei osalenud. C ütluste kohaselt ei omanud kumbki Leedu juhatuse liikmetest juurdepääsu pangasüsteemidele ja ülekannetest saadi teada 2017 septembris. 15.01.2020 kohtuistungil antud tunnistuses avaldas B, et ülekanded avastas ta juhuslikult septembris 2017, kui leidis kahtlase kande arvutiprogrammi. B ütluste kohaselt olid ülekanded raamatupidamises varjatud, need kanti arvestussüsteemi hiljem ja neid kajastati vastuolus Novaturas Grupi arvestuspoliitikaga.
  39. B sisejuurdluse aruanne kinnitab, et kostjaga 4 seotud äriühingutele tehtud ülekanded olid raamatupidamises varjatud. Varjamist kinnitab Baker Tilly Baltics OÜ aruanne, mis kinnitab, et hageja raamatupidamise andmed on autentsed ja neid ei ole hiljem muudetud. Diktofonisalvestuse transkriptsiooni kohaselt kinnitas kostja 4 temaga 20.09.2017 peetud suulisel vestlusel, et teenuste osutamisest hagejale ei teadnud keegi peale tema ja Yi. AS Swedbank kinnituskirja kohaselt omasid panga kontodele (millelt teostati kõik ülekanded peale ühe), ligipääsu kuni 21.09.2017 Y ja kostja
  40. Kostja 4 omas teleteenuste lepingute kohaselt juurdepääsu ka Danske panga kontodele. C ja D said AS Swedbank kontodele juurdepääsu alates 21.09.
  41. Seega sai hageja ülekannetest teada septembris 2017 ja hagi ei ole aegunud. 19
  42. Kostja 4 aegumise vastuväide

§ 74lg 4 alusel ei ole põhjendatud.

Tegemist ei ole kahjuga, mis oleks tekkinud tööülesannete täitmisel nagu seda nõuab

§ 74

lg 4, kuna enda kontrolli all olnud äriühingutele ülekandeid tehes ei tegutsenud kostja 4 töötajana ja sellist tööülesannet ei olnud talle keegi andnud. Tegu on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hüvitisnõudega. Kostja 4 ise on kohtule selgitanud, et raamatupidajate suure töökoormuse tõttu tuli juriidilistelt isikutelt sisse osta „lisateenust“. Kostja nõustus, et tegu ei olnud töösuhtega.

  1. Hageja viitas TsÜS § 150 lõikele
  2. Hageja sai alusetutest ülekannetest teada 2017 septembris. Hagi esitati kohtule 18.09.
  3. kohus hagejaga ei nõustu ja leiab, et tegemist on tööülesannete täitmisel tekitatud ja seetõttu töölepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega, kohaldub aegumisele erinormina TsÜS § 146 lg
  5. Ülekannete sooritamise ja summade üle vaidlust ei ole. Ülekandeid kostjatele 1-3 on kinnitanud kohtule kostja
  6. Kostja 5 kirjalikud kinnitused on vastuolus kostja 4 helisalvestatud seletusega, kus ta ütleb, et ülekannetest teadsid ainult tema ja kostja
  7. Kostjad 4 on selgitanud, et kolmelt äriühingult oli vaja teenuseid osta seoses raamatupidajate töömahu suurenemisega, kuid selline väide ei ole loogiline ega mõistlikult vastuvõetav, sest ühtegi töötajat kolmes äriühingus kunagi tööl ei olnud. On ebaharilik, et kostjatel 1-3 ja kostjal 4 ei ole säilinud ühtegi tõendit teenuste osutamise kohta peale arvete koopiate, mis esitati kohtule suure hilinemisega. Samas ei tõenda pelgalt arvete koopiad väga olulisi asjaolusid: kes teenuseid osutas, millised need teenused olid, millistel tingimustel teenuseid osutati, milline oli teenuste maht ja kellele teenused üle anti.
  8. Tunnistaja Hi ütluste kohaselt töötas hageja juures kaks raamatupidajat: tema ja kostja
  9. Raamatupidajad tegelesid nii raamatupidamisega, dokumentide arhiveerimisega, kui sularaha panka viimisega, mida teostas kostja
  10. Hi ütlused on kooskõlas hageja 02.07.2009 avaldusega AS-le Swedbank, mille kohaselt paluti võimaldada sularaha sissemakseid mõlemale raamatupidajale. Hageja pidas arusaamatuks, miks oli vaja sisse osta sularaha panka viimise teenust, kui sellega said hakkama kaks raamatupidajat. Kostjad ei ole tõendanud, et sularahas arveldamine oli hageja juures sedavõrd suur, et tekkis vajadus eraldi inkassatsiooniteenuse järele.
  11. C on oma ütlustega kohtule kinnitanud, et raamatupidajate töömaht oli tavapärane. B selgitanud, et käibe suurenemine ei tekitanud raamatupidajatele lisatööd, sest peamised arvestusprotsessid olid seotud müügitegevusega ja süsteem tegi kogu töö automaatselt. Lähtudes töölepingutest, oli X töötasu 2610 eurot (bruto) ja Hi töötasu 1240 eurot (bruto). Seega oli kahe raamatupidaja brutopalk kokku 46 200 eurot aastas. Kostjatele 1-3 niinimetatud „lisatööde“ ja „lisateenuste“ eest üle kantud summa kokku on 586 632 eurot, mis on kahe raamatupidaja 12,6 aasta brutopalk.
  12. Kostjatel 1-3 tuleb saadud summad tagastada, sest kohustust ei olnud. Lermes Right OÜ nn teenuse osutamise lepingul on hageja esitanud võltsituse vastuväite. Ühtegi muud lepingut ei ole kostjad 1-3 oma väidete kinnitamiseks kohtule esitanud. Samuti vastutaksid kostjad 1-3 hageja ees kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS §-s 1043 ja §-is 1045 lg 1 p-des 5, 6 ja/või 8 ette nähtud alustel, kuna nad esitasid hagejale tahtlikult alusetuid arveid, kuigi ei osutanud arvetel näidatud summade eest teenuseid. Õigusvastaselt tekitatud kahju suurus võrdub kostjatele 1-3 üle kantud summadega.
  13. Kostja 4 vastutus võib tuleneda mitmetest õigusnormidest, kuna ta oli kostjate 1-3 tegelik kasusaaja, hageja pearaamatupidaja ja prokurist. Kostja 4 ei ole eitanud, et ta tegi makseid ise. Hageja arvelt alusetuid makseid tehes ei tegutsenud kostja 4 hageja töötajana, vaid kostjate 1-3 20 tegeliku kasusaajana ja nende üle tegelikku kontrolli omava isikuna. Seega on tegemist töösuhte väliselt tekitatud kahjuga.
  14. Kui kohus ei nõustu, et kahju tekitati töösuhte väliselt, vastutab kostja 4 hagejale tekitatud kogu varalise kahju eest vastavalt

§-le 15 lg 1 ja §-le 74 lg 1, kuna ta on tahtlikult rikkunud töötaja lojaalsuskohustust, tehes tema kontrolli all olnud äriühingutele põhjendamatuid ülekandeid. Töösuhte puhul ei saa kohaldada

§-s 74 lg 4 sätestatud aegumist, kuna selle asemel kohaldub TsÜS § 146 lg

  1. Kostja 4 vastutab hageja ees ka prokuristina. Prokuristi tegevusele kohaldub TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõte ja kostja 4 tegevus on olnud hea usu põhimõttega vastuolus, kuna kostja 4 tekitas hagejale tahtlikult varalist kahju.
  2. Kuna kostja 5 suhtes on tehtud osaotsus ja kostjad 4 ja 5 vastutavad solidaarselt, palus hageja kohtul teha otsuse resolutsioonis viide osaotsusele, vältimaks olukorda, kus sama kahju mõistetakse kahelt erinevalt isikult välja kahe erineva otsusega. Kostja 5 õigusjärglase Kuusalu valla suhtes on kohus teinud 06.12.2021 käesolevaks ajaks jõustunud osaotsuse, millega on hageja kasuks välja mõistetud 543 529,84 eurot.
  3. Hageja esitas täiendava menetluskulude nimekirja. Advokaadibüroo Sorainen AS on hagejale osutanud õigusabi 421,7 töötunni ulatuses maksumusega 58 162,42 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 137,92 eurot (ilma käibemaksuta). Lisanduvad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud vastavalt summades 50 eurot ja 3400 eurot. Kokku on hageja menetluskulude summa 61 612,42 eurot. Hageja esindajate keskmine tunnihind 137,92 eurot on käesoleva asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud. Hageja esindajad ei ole menetluses toiminguid dubleerinud (v.a istungitel osalemine), mistõttu on põhjendatud kostjatelt hageja kasuks välja mõista kõigi esindajate kulud. Kahe esindaja osalemine menetluses oli põhjendatud muuhulgas põhjusel, et tsiviilasjas esitatud dokumentide maht on keskmisest suurem.
  4. Yi (kostja 5) suhtes on enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist välja kuulutatud pärandvara pankrot tsiviilasjas nr 2-21-
  5. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1176-13 p-s 14 märkinud, et olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Sellest tulenevalt palus hageja kostjatelt 1–4 hageja menetluskulud välja mõista, aga kostja 5 suhtes piirduda hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega. Seoses pärandavara pankroti väljakuulutamisega ei nõua hageja kostjalt 5 menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  6. Hageja õigusabikulu ei ole mõistlikult võimalik kostjate osas eristada, mistõttu taotles hageja kuni 25.11.2021 kantud menetluskulude (summas 54 603,92 eurot) kõigi kostjate kanda jätmist solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Kuna kostja 5 osas on jõustunud 06.12.2021 osaotsus, siis ei nõua hageja kostja 5 suhtes täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist, mis on tekkinud perioodil 25.11.2021 – 17.01.2022 summas 7008,5 euro. Kui kohus ei pea kuni 25.11.2021 tekkinud menetluskulude (summas 54 603,92 eurot) solidaarselt väljamõistmist kõikidelt kostjatelt võimalikuks, palus hageja alternatiivselt kindlaks määrata hageja menetluskulud kostja 4 ja kostja 5 suhtes kindlaks vastavalt summades 34 310,46 eurot (50% kuni 2511.2021 tekkinud menetluskuludest koos täiendavate menetluskuludega) ja 27 301,96 eurot (50% kuni 25.11.2021 tekkinud menetluskuludest). Alternatiivselt palub hageja määrata menetluskulud kindlaks kõikide kostjate suhtes teistsuguses, kohtu poolt põhjendatuks peetud proportsioonis. 21
  7. Hageja palus kindlaks määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus kogusummas 61 612,42 eurot ning mõista kostjatelt 1, 2, 3 ja 4 solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud summas 61 612,42 eurot. Hageja palus määrata kindlaks kostja 5 hüvitatavate menetluskulude suurus 54 603,92 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt 4 välja hageja menetluskulud summas 34 310,46 eurot ja määrata kindlaks kostja 5 poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 27 301,96 eurot või jaotada hageja menetluskulud kostjate 1–5 vahel teistsuguses kohtu poolt ette nähtud proportsioonis. Samuti palus hageja välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgsest määras.
  8. Kostjate menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostjate väitel olevat kulud kandnud käibemaksukohustuslasest juriidiline isik, keda kostjad varjavad. Väidetavaid kulusid kandnud juriidilise isiku varjamine ei võimalda kohtul kontrollida, kas see isik reaalselt olemas on. Juriidiline isik, mida ei ole olemas, ei saa kanda kostjate eest menetluskulusid. Puudub kontrollitav teave, et kulud on kandnud kolmas isik.
  9. Erinevus hageja ja kostjate menetluskulude summades seisneb selles, et hagejat esindas istungitel kaks advokaati, mitte üks. Seda põhjusel, et sarnastel asjaoludel kohtuasju oli kokku seitse. Suure töömahu ja kostjate erinevate vastutuse aluste tõttu ei olnud realistlik, et kõiki kohtuasju ajab üks advokaat. Samuti pidi selles olukorras olema tagatud, et hageja advokaadid (Albert Linntam ja Karl Kask) asendavad teineteist puhkuse ajal või olukorras, kus üks neist on hõivatud muude töökohustustega, et vältida asjade venimist. Lisaks vaidles üks hageja viie kostjaga. Hageja lepinguliste esindajate ühe töötunni keskmine hind oli kokkuvõttes madalam, kui kostjate lepingulistel esindajatel.
  10. Ebaõige on kostja 4 väide, et tema ja hageja suhtele kohaldub vaid töölepinguseadus. Ebaõige on kostja väide, et alluvussuhe välistab tema rikkumise ja süü. Kostja 4 esitas arveid hagejale ilma kostja 5 korralduseta. Puuduvad tõendid, mille kohaselt oleks kostja 5 kasutanud alluvussuhet või sundi selleks, et kostja 4 need arved töötajana tingimata tasuks. Kostja 4 tegutses tahtlikult heade kommete vastaselt ja tema eesmärk oli algusest peale alusetute arvete esitamise ning nende alusel ülekannete tegemisega hagejat varaliselt kahjustada. KOSTJATE VASTUVÄITED
  11. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja nõue ei ole tõendatud. Kostjatel oli hagejalt raha saamiseks õiguslik alus ning hageja juhatuse eelnev nõusolek. Hageja juhatus oli ülekannete tegemise ajal kolmeliikmeline ning kõik juhatuse liikmed olid kostjatele 1-4 teadlikud ülekannetest. Seega ei ole kostjad 1-3 alusetult rikastunud ega kostja 4 oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
  12. Kostjad leidsid, et hageja nõudele OÜ GABRIELL vastu tuleb kohaldada aegumist 13 180,16 euro ulatuses, LR Vokof Group OÜ vastu 189 285,60 euro ulatuses ja X vastu 465 538,29 euro ulatuses. Kõik hageja viidatud ülekanded on seotud kostjatelt tellitud teenustega.
  13. Kostjad 1-3 ei vaidle vastu, et hageja viidatud ülekanded on tehtud, kuid kostjad vaidlevad vastu sellele, nagu oleks olnud ülekannetel puudunud õiguslik alus. Kostja 4 vaidleb vastu väitele, nagu oleks ta mistahes käitumisega rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Kostjad nõustusid, et X oli OÜ Gabriell ainuosanik ja juhatuse liige, OÜ Triocrew ning LR Vokof Group OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli X ema U. 22
  14. Hageja koostatud Exceli tabelid hageja väiteid ei tõenda. Tõend on võltsitud. Kostjatel 1-4 puudub ligipääs hageja raamatupidamisprogrammile, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, millal ja kelle poolt väidetavad kanded on tehtud. Raamatupidamise kannete kajastamine aeg-ajalt hageja põhitegevusega seotud valdkondades toimus vastavalt hageja juhatuse liikme C ja grupi pearaamatupidaja B juhistele.
  15. Juhatuse liige C on hageja juures töötanud 8 aastat, vastutades selle aja jooksul peamiselt finantsaruandluse, eelarvestamise, finantsasutustega suhtlemise ja raamatupidamise korraldamise eest. Seega ei saanud hageja raamatupidamisandmed olla juhatuse liikmele Cle teadmata, see oligi tema kui grupi finantsdirektori ülesanne. Kõik ülekanded kõigile kostjatele on tehtud vastavalt hagejale esitatud arvetele. Hageja on need arved oma raamatupidamisest hävitanud, loomaks võimaluse tugineda väitele, nagu ei oleks ülekannete aluseks raamatupidamise algdokumente või nende aluseks olevaid lepinguid esitatud või sõlmitud.
  16. Ühe lepingu oma dokumentatsioonist leidis kostja
  17. Kuna kostja 4 säilitas kostjate 1-3 dokumente osaliselt oma kabinetis hageja juures, ei ole kostjatel 1-4 valdavalt dokumente säilinud. Kõik lepingud kostjate 1-3 ning hageja vahel on heaks kiitnud juhatuse liige C, kes igakuiselt tutvus hageja raamatupidamisprogrammi ja konto väljavõttega. Ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks teised juhatuse liikmed peale kostja 5 olnud ülekannetega kursis.
  18. Alusetud on hageja väited, et kostjatel 1-3 puudus majandustegevus. Nimelt teenuse osutamine hagejale tõendabki majandustegevuse olemasolu. Ettevõtte veebilehe ning eraldi kontori olemasolu ei ole majandustegevuseks vajalik ega nõutav. Juhul, kui teenuseid osutab juhatuse liige ise, ei ole vajalik töötajate olemasolu. Äriühingu tegevuseks ei ole vajalik omada kohustusi kolmandate isikute ees, eriti juhul, kui teenuseid on osutanud juhatuse liige ise ja allhanget ei kasutata. Majandusaasta aruandes kajastatud müügitulu ei saagi olemuslikult kattuda makseid kajastava pangakonto väljavõttega, sest müügitulu arvestatakse tekkepõhiselt (s.o kohustuse tekkimise aja järgi), väljamakseid kajastab pangakonto kassapõhiselt (s.o reaalselt väljamakse tegemise aja seisuga).
  19. Kostjad 5 ja 4 eemaldati töölt 20.09.2017 ning suleti ligipääs mistahes hageja valdusesse jäänud dokumentatsioonile. Teenuste osutamist tõendab Yi kinnituskiri. Seoses Novatours OÜ käibe ja raamatupidamisvajaduse mahu olulise kasvuga ning sellega, et töölepinguga raamatupidamise lisatööjõudu Novatours OÜ ainuosanik palgata ei soovinud, on hageja 2013 sõlminud OÜ-ga Gabriell mitu lepingut.
  20. Sõlmiti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 683 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames osutati hagejale raamatupidamisdokumentatsiooni arhiveerimise teenust, vajadusel teiste hageja raamatupidajate asendamise ning nende töö tegemise teenust. Töömahu kasvamise tõttu tellis hageja OÜ-lt Gabriell ka raamatupidamisalaseid lisatöid. Töö andi hagejale üle ning kostja 5 kontrollis tehtud töid igakuiselt, pärast mida lubas tasuda arved.
  21. Samuti sõlmiti leping konfidentsiaalsuse hoidmiseks igakuise tasuga 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Konfidentsiaalsuskohustuse sisuks oli kõigi hagejaga konkureerivate ehk samal tegevusalal tegutsevate äriühingute eest hageja tegevust puudutavate ja seoses erinevate lepingute täitmisega teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidmine. Lisaks sõlmiti teenuseleping sularaha kassast panka viimiseks hinnaga 1200 eurot kuus iga sularaha transporditeenuse eest, millele lisandus käibemaks. Seejuures oli OÜ-l Gabriell kohustus ja riisiko tagada sularaha säilimine transporditeenuse osutamise ajal. 23
  22. OÜ Triocrew teenuste osutamist tõendab Yi kinnituskiri. Hageja ja Triocrew OÜ vahel olid
  23. a lõpust alates sõlmitud mitu lepingut. Sõlmti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames osutati teenusena hageja kasutusele võetud uue raamatupidamisprogrammiga seonduvaid lisatöid, sh kannete sisestamist ja käsitsi ülekandmist uude raamatupidamisprogrammi ja nende andmete analüüsi ning hageja suhtes läbi viidud Due Diligencega seonduvad lisatöid. Tööd anti üle. Y kontrollis töid igakuiselt, pärast mida lubas tasuda tööde eest esitatud arved.
  24. Lisaks oli sõlmitud leping konfidentsiaalsuse hoidmiseks igakuise tasuga 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Konfidentsiaalsuskohustuse sisuks oli kõigi hagejaga konkureerivate ehk samal tegevusalal tegutsevate äriühingute eest hageja tegevust puudutavate ja seoses erinevate lepingute täitmisega teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidmine.
  25. LR Vokof Group OÜ-ga sõlmiti
  26. aastast mitu lepingut. Esiteks sõlmiti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames osutati teenusena ostuarvete sisestamist käsitsi, sh lendude (lepingud, ettemaksud, kirjad, fikseeritud tasu, kütusekulud ja valuutakursi vahed, kreeditarved ja catering teenused) ja hotellide (arved) kohta, pangakontole tulnud laekumiste sisestamist käsitsi hageja Ü raamatupidamisprogrammi. Teiseks sõlmiti leping konfidentsiaalsuse hoidmiseks igakuise tasuga 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Konfidentsiaalsuskohustuse sisuks oli kõigi hagejaga konkureerivate ehk samal tegevusalal tegutsevate äriühingute eest hageja tegevust puudutavate ja seoses erinevate lepingute täitmisega teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidmine. Lisaks osutas antud äriühing vajadusel igakordse käsundi alusel eesti-inglise-eesti suunaga tõlketeenuseid hinnaga 87,50 eurot tunnis. Hageja ja LR Vokof Group OÜ sõlmisid 03.09.2013 ka lepingu, mille esemeks oli CRM kliendihaldusprorammi NORM juurutamise, kasutamise ja haldamise tööd, mille kohta on kostjal 3 säilinud kirjalik leping.
  27. Hageja nõuded on aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja pidi kostjate 1-3 alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teada saama pärast maksete teostamist, kuna ülekannete tegemise fakt kajastub pangakonto väljavõtetel. Lisaks on hageja endine seaduslik esindaja Y tehingud heaks kiitnud ning need toimusid tema teadmisel. C jälgis nii Eestis olles kui ka Leedust raamatupidamisprogrammi täitmist, töötas läbi ostuarveid ning pangakonto väljavõtteid.
  28. Hageja omaks võtnud, et tema emaettevõttel oli raamatupidamise programmile juurdepääs. Hageja on raamatupidamisprogrammiga manipuleerinud, sest tõendis on kajastatud raamatupidamisprogrammi väidetavad kasutajad, kelle hulgas Bt ei ole. Y oli teadlik ülekannetest ja hageja mistahes juhatuse liikme teadmine tuleb omistada hagejale. Asjaolu, et hageja oli teadlik tehtud ülekannetest, tõendab hageja majandusaasta aruanne ning sellele lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Minetusi ning pettusi ei ole tuvastanud ka vandeaudiitor.
  29. Hageja esitatud nõuded kostjate 1-4 vastu olid 18.09.2017 hagis kokku kokku summas 430 883 eurot ja 15.05.2018 nõude suurendamise avalduses kokku 586 633,84 eurot. 18.09.2017 hagiavalduses LR Vokof Group OÜ vastu esitatud nõuetest on aegunud nõuded, mis on tekkinud ajavahemikul 04.09.2013 – 17.09.
  30. Samuti on aegunud nõuded kuni 14.05.
  31. a ulatuses, milles neid ei olnud esitatud juba 18.09.2017 hagiavalduses. OÜ Gabriell esitas aegumise vastuväide. 24
  32. Kostja 3 esitas aegumise vastuväite 23.08.2013 ülekande osas summas 10 200 eurot ja 20.12.2013 ülekande osas summas 2980,16 eurot ehk koku summas13 180,16 eurot. LR Vokov Group OÜ esitab aegumise vastuväite 04.09.2013 ülekande osas summas 21 600 eurot, 10.09.2013 ülekande osas summas 2400 eurot, 16.09.2013 ülekande osas summas 10 800 eurot, 01.11.2013 ülekande osas summas 28 800 eurot, 28.01.2014 ülekande osas summas 8400 eurot, 21.03.2014 ülekande osas summas 8400 eurot, 25.03.2014 ülekande osas summas 6300 eurot, 04.04.2014 ülekande osas summas 21 000 eurot, 18.06.2014 ülekande osas summas 3240 eurot, 15.07.2014 ülekande osas summas 18 000 eurot, 13.08.2014 ülekande osa summas 14 310 eurot, 19.08.2014 ülekande osas summas 4890 eurot, 19.08.2014 ülekande osas summas 4890 eurot, 10.09.2014 ülekande osas summas 10 305,60 eurot, 12.12.2014 ülekande osas summas 7800 eurot, 15.01.2015 ülekande osas summas 9060 eurot ja 15.01.2015 ülekande osas summas 9090 eurot. Seega esitab kostja 3 tema vastu esitatud nõudele aegumise vastuväite kokku summas 189 285,60 eurot. Kokku on hageja nõuded kostjate 1 ja 3 suhtes aegunud 202 465,76 euro ulatuses.
  33. Hageja esitatud nõuded kostja 4 vastu on osaliselt aegunud lähtudes

§ 74lg-st 4.

Tööandja pidi sarnaselt alusetu rikastumise sätetega olema teadlik oma väidetavast nõudest alates ülekande tegemise päevast. Kostja 4 esitas aegumise vastuväite kokku summas 465 538,29 eurot.

  1. Kostjatele 1-3 tehtud ülekanded ei ole õigusliku aluseta ning täidetud ei ole seetõttu VÕS § 1028 lg 1 eeldus soorituse alusetuse kohta. Hageja ei ole tõendanud ühegi soorituse õigusliku aluse puudumist. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, et sooritustel puuduksid õiguslikud alused 15.05.2018 nõude suurendamise avalduse lisadest nähtuvate soorituste osas. Kostjad ei saa sooritusi tõendada, sest hageja sulges kostjate võimaluse tõendite kogumiseks 20.09.
  2. Hageja on tõendanud üksnes ülekannete tegemise, mille osas pooltel vaidlus puudub. Ühegi ülekande õigusliku aluse puudumist ei ole tõendatud. Hageja sisejuurdluse raport on üksnes hageja enda hinnang faktilistele asjaoludele, mitte tõend.
  3. Ülekanded ei olnud alusetud, sest poolte vahel oli lepinguline suhe. Seda kinnitab Yi kinnitus ja tema ütlused töövaidluskomisjoni istungil. Alusetu rikastumise õigusele tuginev hagejate nõue on alusetu juba üksnes seetõttu, et poolte vahel eksisteeris lepinguline võlasuhe. Lepingulise suhte olemasolu välistab juba iseenesest hageja nõude, sõltumata sellest, kas teenust osutati lepingu tingimustele vastavalt või mitte. Tähtsus ei oma iga konkreetse ülekande aluseks olnud teenuse osutamine ja sisu, vaid pooltevaheliste lepinguliste suhete olemasolu. Hagi rahuldamise välistab see, kui kohus tuvastab lepingulise suhte olemasolu kostjate 1-4 ja hageja vahel.
  4. Lepingud ei ole tühised, sest kostja 5 kiitis need heaks. Samuti kiitis tehingud heaks C, kes töötas igakuiselt läbi raamatupidamisprogrammi ja pangakonto väljavõtted, olles kursis sõlmitud lepingute ja nende alusel tekkinud hageja kohustustega. Hageja on nõustunud, et tema igapäevase majandustegevuse juhtimisega tegeles juhatuse liige Y ning C ja D igapäevase majandustegevusega ei tegelenud. Kostja 5 omas tegelikult ainuisikulist esindusõigust igapäevasse majandustegevusse puutuvates küsimustes. Hageja ja kostja 5 vahelise sisesuhte küsimused ei puutu kostjate 1-4 vastu esitatud nõuetesse.
  5. Kostja 4 ei ole töölepingut rikkunud, mistõttu tuleb tema vastu esitatud kahju hüvitamise hagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole töölepingut rikkunud, sest kostjatele 1-3 tehtud ülekanded ei ole õigusliku aluseta sooritused. Isegi juhul, kui ülekanded oleks tehtud alusetult, ei oleks tegu töötaja tahtliku kahju tekitamisega tööandjale

§ 72tähenduses.

Ülekannete tegemise fakt 25 iseenesest ei ole tööandjale kahju tekitav, vaid kahjunõuet saab sisustada üksnes väitega, et ülekannete tegemiseks puudus alus. Olukorras, kus juhatuse liikmed olid teadlikud ning heaks kiitnud kostja 4 ülekanded ning kostjatega 1-3 sõlmitud lepingud, ei saa tööandja väita, nagu oleks kahju tekitatud. 131. 25.07.2018 seisukohtades ei nõustunud kostja 4 hageja arvamusega, et tema vastutusele kohaldub erinormina TsÜS § 146 lg 4. Töötaja vastutuse aegumine on reguleeritud

§ 74lg-s 4.

Kostja 4 ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega rikkunud kohustusi tahtlikult.

§ 74

lg 1, mille alusel on hageja nõuded kostja 4 vastu esitanud, käsitlebki üksnes tahtlikust rikkumisest tulenevat vastutust. Seega on ebaõige hageja käsitlus, mille järgi ei sisalda

§ 74

lg 4 ühtegi erisätet, mis kohalduks tahtliku rikkumise puhul.

§ 74

lg 4 järgi aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

  1. Hageja väited, et nõuete aegumise kulgemine ei saaks alata Yi poolt maksetest teadasaamisest, on ebaõiged. C teadis või pidi teadma tehtavatest ülekannetest. Kostja 4 ei ole kunagi kuulunud hageja juhatusse ega saanud juhatuse liikmena hagejale kahju tekitada. Hageja ongi kostja 4 vastu esitanud väidetavast töölepingu rikkumisest ja kostjate 1-3 vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Seega ei ole nende kostjate osas asjakohane hageja viidatud Riigikohtu lahend. Yi teadmine tuleb omistada hageja juhatusele. Kostjad 1-4 ei saa teada, millised on kostja 5 ning teiste ühingu juhatuse liikmete vahelised või juhatuse ja osanike vahelised suhted või vahetatav informatsioon.
  2. Aegumistähtaeg hakkab kulgema ülekannete tegemise ajast TsÜS § 151 alusel. Kuna hageja juhatuse liige teadis ja kiitis heaks tehingud, on alusetud hageja väited kostjate hea usu põhimõtte vastaseks käitumisest. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. TsÜS § 160 lg-le 1 ei saa anda laiendavat tähendust, et aegumine peatub ka hilisema nõude suurendamise avalduse esitamisel. Nende nõuete aegumine, mis on esmakordselt esitatud 15.05.2018 peatus 15.05.2018, mitte 18.09.
  4. Kostjate 1-4 vastu esitatud nõude osas ei ole Y menetlusosaliseks, mistõttu on tema seletus tõend. Asjaolu, et hageja on otsustanud esitada liithagi, ei saa halvendada kostjate võimalusi tõendite esitamiseks ega vähendada nende menetlusõigusi. Kostjate 1-4 vastu esitatud nõude osas ei ole menetlusosaliseks Y, kelle vastu on hageja esitatud samuti nõude.
  5. Kuna hageja on esitanud VÕS § 1028 lg-le 1 tugineva nõude, on tal kohustus tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning seda, et ülekanded on alusetud. Hageja katsed pöörata tõendamiskoormist kostjate kahjuks ümber on ebaõiged. Kuna hageja on asunud hävitama raamatupidamisdokumentatsiooni, on hageja esitatud tõendid ebausaldusväärsed ning tõendamiskoormis ei saa mistahes alusel kostjatele 1-4 üle minna.
  6. Kostjatel 1-4 ei ole juurdepääsu hageja raamatupidamisdokumentatsioonile, mis on ainuüksi hageja valduses. Hageja kontorisse jäänud dokumentide osas on kostjatel 1-4 alust arvata, et need on hävitatud. Kostjad 1 ja 3 esitasid ülekannete aluseks olevad arved. Ebaõige on hageja väide, et Y ei olnud õigustatud tehinguid heaks miitma. Hageja on ise omaks võtnud, et C ei vaadanud perioodiliselt üle ega kinnitanud hageja makstavaid arveid ning see oli Yi ülesanne. Hageja väitis samas vastuoluliselt, et kui Y ei oleks OÜ-le GABRIELL, Triocrew OÜ-le ning LR Vokof Group OÜ-le ülekannete tegemist heaks kiitnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Seega väidab hageja ühelt poolt, et kostja 5 kiitis kostjatele 1-3 tehtud ülekanded heaks ning see 26 oli äriühingu sisemisele korraldusele vastav, teiselt poolt aga esitab äriregistrisse kantud esindusõiguse piirangule tuginevad vastuväited.
  7. Hageja helisalvestistest nähtub kostja survestamine ja ähvardamine. Kostjale 4 jäeti mulje, et tal puudub mistahes vastuväidete esitamise võimalus. Seetõttu kostja 4 allkirjastas dokumendid, mida tal paluti allkirjastada ega olnud hagejale koheselt võimeline esitama kõiki erinevates kohtades (kaustades, arhiivis, meilboksis) olevaid ja määratlemata dokumente. Helisalvestise järgi on kostja 4 algusest peale selgitatud, et ülekanded kostjatele 1-3 on tehtud tegelikult osutatud raamatupidamisteenuste eest, samuti kokkulepete tingimusi ja sõlmimist. Hageja 21.06.2018 menetlusdokumendi lisana 7-14 esitatud diktofonisalvestuse transkriptsioon ei ole täpne ega kajasta tegelikult arutatut. Kostjad 1-4 paluvad selle kõrvale jätta.
  8. 08.02.2019 seisukohtadega koos esitasid kostjad andmed selle kohta, kuidas muutus kostja 4 töölepingu kehtivuse ajal hageja müügikäive ning raamatupidajate arv. Teenuste osutamine oli vajalik ja kokku lepitud seetõttu, et hageja ei soovinud oma raamatupidamisosakonna isikkoosseisu suurendada ega palgata täiendavat tööjõudu. Kostja 4 tuli tööle
  9. a septembris. Kuna kostja alustas pearaamatupidaja tööd faktiliselt
  10. a jaanuarist, arvestavad kostjad käibe ning töötajate kõikumisi alates
  11. a algusest.
  12. a kohta on kajastatud hageja müügikäive aasta kolme esimese kvartali osas, kuna kostja 4 kõrvaldati töölt 20.09.
  13. Seega on kostjad 14 lahutanud hageja
  14. majandusaasta aruandes kajastatud käibest
  15. a IV kvartali käibe.
  16. Kostjad esitasid hageja majandusaasta aruanded alates
  17. a ja kirjeldasid müügikäibe muutumist.
  18. a oli hagejal raamatupidamisosakonnas 5 töötajat (koos kostja 4 ametikohaga).
  19. a lõpetas hageja lepingud kahe osakonnas töötanud isikuga ning
  20. a veel ühega, mistõttu ajavahemikus
  21. –
  22. oli hagejal üksnes kaks raamatupidamisega tegelevat töötajat esialgse viie asemel. Aastatel 2009-2010 kestnud majanduslanguse tingimustes langes hageja müügikäive ning töötajatega töölepingute lõpetamine ja ametikohtade mittetäitmine oli mõistetav. Alates
  23. a kuni 2015 ning seejärel uuesti 2017 toimus järjepidev ja märkimisväärne müügikäibe tõus. Kasvasid olid müügimahud ning seetõttu kasvas raamatupidamistöö maht, ületades märkimisväärselt isegi
  24. a taset, mil raamatupidamisega tegeles 5 isikut.
  26. a kolme esimese kvartali lõpuks oli hageja müügikäive tõusnud võrreldes
  27. aastaga 23 589 105,39 euro võrra (34 877 788,3-11 288 685,91) ehk käibe tõus perioodil 20112017 oli 208,96%. Samas oli hageja töötajate arv, mis puudutab raamatupidamisega tegelevaid isikuid, jäänud kogu käibe kasvu perioodi jooksul samaks ehk piirdus kahe isikuga.
  28. a oli hagejal ligikaudu 20 000 klienti ning kolm raamatupidajat. Aastaks
  29. oli klientide arv kasvanud juba ligikaudu 60 000 kliendini ning sellisele klientide arvule teenuse osutamist kajastava raamatupidamisega tegeles kaks isikut. Näiteks Läti Novatours tütarühingus oli tööl viis raamatupidajat, kuid ühingu käive oli Eesti omast väiksem.
  30. Hageja lõpetas majandussurutise tingimustes käibe langedes raamatupidajateg töölepingud, kuid hilisema majanduskasvu ja töömahu suurenemise töökohti uuesti ei loodud. Tõusnud müügikäive tähendas suurenenud raamatupidamistööde mahtu. Seetõttu leppisid hageja ja ja kostjad 1-4 kokku, et kostja 4 pearaamatupidaja tööülesandeid ületavas osas osutavad teenust kostjad 1-
  31. Selliselt olid optimeeritud hageja tööjõumaksed. Samuti hageja omanikel oli ilmselgelt meeles varasem kriis ja seetõttu sooviti minimeerida riske ja hoida töötajate arv madal.
  32. Kostja 4 esitas oma tööülesannete loetelu, mida kostja 4 täitis sõlmitud töölepingu alusel pearaamatupidaja ametikohal. Kostja 4 ülesanded olid järgmised: teiste raamatupidajate töö 27 korraldamine, kontroll ja juhtimine, deklaratsioonide esitamine, igakuiste grupisiseste aruannete koostamine ja esitamine, suhtlus audiitoriga, partnerite bilansside kontroll, saldo arvestus, raamatupidamisdokumentatsiooni koostamine, maksekorralduste sisestamine ja ülekannete tegemine, partnerite ja klientide maksedistsipliini järgimine, eelarve ja Leedu emaettevõtte tabelite täitmine (budget-fail), eelarvest kinnipidamine jälgimine ja kontroll.
  33. Kostja 4 tööülesanded ei ole otsesõnu nimetatud töölepingus, kuid olid kirjeldatud töölepingus viidatud ametijuhendis. Kostja 4 töölepingu teine eksemplar (koos ametijuhendiga) on hagejal olemas. Hageja on juba esitanud menetlusse kostja 4 töölepingu. H töötas hageja müügiarvetega (reisiteenust ostvate klientidega) seonduvate raamatupidamisülesannetega. Raamatupidamise korraldamise, aruannete, ülevaadete ja maksetega ning kogu ostuarvetega seonduvaga H ei tegelenud ning see ei kuulunud tema tööülesannete hulka. H töötas iga kalendrikuu vältel üksnes müügiprogrammiga, sisestades klientide/broneeringute müügiga seotud andmeid programmi ning kuu lõppedes importis andmed raamatupidamisprogrammi. Raamatupidamisprogrammis opereeris andmetega edasi juba kostja 4, kontrollides andmeid müügiprogrammis Tourvisio 6 olevatega. Samuti tegeles kostja 4 ise hageja selle müügitulu kajastamisega, mis tulenes Eesti Vabariigis Novatouras AS ja Novatours Läti Vabariigis registreeritud tütarühingute müükidega.
  34. Kostja 4 arvestas raamatupidamisele kulunud töö mahtu igakuiselt jooksvalt ning kooskõlastas enne arvete esitamist Yga, mille juures viibisid vahel teised hageja juhatuse liikmed, kes kostjalt 4 vahel täpsustusi palusid. Iga juriidilisest isikust kostja osas on andmed esitatud tabeli kujul selle kohta, millise perioodi teenuse eest on esitatud iga konkreetne arve, millised teenused (raamatupidamine, tõlge, konfidentsiaalsus) igas arves sisalduvad ja milline oli arvel raamatupidamise maht tundides.
  35. Vokof Group OÜ teenused sisaldasid endas nelja erinevat teenust. Raamatupidamisteenuseid osutati hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Teenust osutas teenusepakkuja juhatuse liige X. Lepingu raames osutati järgmisi teenuseid: ostuarvete sisestamine käsitsi, sh lendude (lepingud, ettemaksud, kirjad, fikseeritud tasu, kütusekulud ja valuutakursi vahed, kreeditarved ja catering teenused) ja hotellide (arved) kohta, pangakontole tulnud laekumiste sisestamine käsitsi Novatours OÜ raamatupidamisprogrammi. Hageja äritegevuse spetsiifikast tulenevalt ei kaasnenud iga ostuarvega mitte üks raamatupidamistoiming, vaid näiteks lennuarvetel tuleb raamatupidamislikult kirjendada kütuse kulud, lennuki rendi kulud, catering-teenus, lennujaamamaksud ja lisateenused. Kuna lennuteenuseid osutatakse välisvaluutas, tuleb eraldi kajastada ka valuutakursi kanded. Kui lend hilineb, teeb lennuettevõte allahindluse, mis kajastatakse kreeditarve kujul. Need kreeditarved tuleb kajastada ka raamatupidamissüsteemis ja pidada arvestust selle kohta, millised teenused on allahindluse abil kaetud.
  36. Eelviidatud töö oli äärmiselt mahukas ega kuulunud mitte kummagi raamatupidamisega tegeleva (kostja 4 ja H) töötaja ametikohustuste hulka. Seetõttu asus nimetatud teenust osutama kostja
  37. Lepingupartner SmartLynx 7 Airlines SIA esitas seevastu eraldi arved nii kütusele kui fikseeritud tasude osadele, mida samuti (sh ka reisijate arvu) pidi raamatupidamises kontrollima. Arvestades, et hageja tasus käibemaksu mitte müügilt, vaid kasumimarginalilt, pidi raamatupidamislikult jälgima ja arvestama käibemaksu arvestust. Hageja ei ole vaidlustanud, et kõnealune töö oli hageja raamatupidamises tehtud ning poolte vaidlus puudutab üksnes seda, kas seda tegid hageja töötajad töölepingute alusel või kostja 3 teenuslepingu alusel. 28
  38. Töötaja töölepingu kohaselt oli töötajal tööandja ärisaladuse hoidmise kohustus. Samasugune ärisaladuse hoidmise kohustus oli tööandja hinnangul vajalik kostjate 1-3 teenuste osutamise raames avaldatava teabe osas. Kostja 3 ja hageja leppisid konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse hinnaks kokku 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Seetõttu sõlmisid kostja 3 ja hageja konfidentsiaalsuskohustust hõlmava kokkuleppe, mille objektiks oli sama teave, mida pidi kostja 4 hoidma saladuses töölepingu alusel. Kostjad kirjeldasid kohustusi konfidentsiaalsuskokkuleppe alusel.
  39. Lisaks raamatupidamise teenusele osutati vajadusel igakordse käsundi alusel eesti-ingliseeesti suunaga tõlketeenuseid hinnaga 87,50 eurot tund. Tõlketeenust osutas KO. Põhiliselt toimus tõlkimine inglise-eesti suunal, vahel harvem eesti-inglise ja vene keele suunal. Tõlketööd anti vahetult üle Yle. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 03.09.2013 lepingu, mille esemeks oli CRM kliendihaldusprorammi NORM. Programmiga seonduvad kokkulepped kajastuvad poolte poolt kohtule esitatud lepingus. Tegemist oli kliendihaldusprogrammiga, mille rajamiseks andsid kostjale 4 nõusoleku Y, D, C ning Leedu emaettevõtte osanikud. Enne oma programmi loomisele asumist prooviti kasutusele võtta kliendihaldusprogramm Next, mis aga ei vastanud turismiettevõtte vajadustele.
  40. OÜ-ga Gabriell sõlmitud lepingu alusel osutati raamatupidamisteenust hinnaga 683 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames arhiveeriti hageja raamatupidamisdokumentatsiooni ja vajadusel asendati teiste raamatupidajate tööd. Töömahu kasvamise tõttu tellis hageja kostjalt ka raamatupidamisalaseid lisatöid. Tööde teostamist kontrollis Y, kes kiitis kostja 1 osutatava teenuse raames tehtud tööd igakuiselt heaks. Y kiitis heaks X igakuise tunniarvestuse. Arhiveerimistöö raames kostja 1 klassifitseeris ja süstematiseeris arhiveeritavad raamatupidamisdokumendid tarnijate ja kronoloogiliselt. Arhiveeriti aastate 2004-2013 raamatupidamisdokumentatsioon. Hageja raamatupidamises ei olnud varasemalt üldse raamatupidamisdokumentatsiooni arhiveeritud. Arhiveerimise käigus hävitamisele suunatud ebavajalike dokumentide hävitamiseks tellis hageja dokumentide hävitusteenuse.
  41. Kostja 4 töölepingu kohaselt oli töötajal tööandja ärisaladuse hoidmise kohustus. Samasugune ärisaladuse hoidmise kohustus oli tööandja hinnangul vajalik kostjate 1-3 teenuste osutamise raames avaldatava teabe osas. Kostja 1 ja hageja leppisid konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse hinnaks kokku 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Lisaks oli sõlmitud teenuseleping sularaha kassast panka viimiseks hinnaga 1200 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. OÜ Gabriell kohustus ja riisiko oli tagada sularaha säilimine transporditeenuse osutamise ajal.
  43. a mais tellis hageja kostjalt 3 analüüsi seoses Eesti käibemaksusüsteemiga, mille raames koostas kostja 3 ülevaate nii Eesti käibemaksusüsteemist kui ka ülevaated käibemaksu kajastamisest Navision programmis koos piltjuhendite ning selgitustega. Töö eesmärgiks oli anda Leedu raamatupidamisosakonnale ülevaade sellest, kuidas ise hakata sisestama raamatupidamisprogrammi Eestis müüdavate teenuste käibemaksu ning kuidas seda arvestada.
  44. Kostjaga 2 oli sõlmitud leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 87,50 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Lepingu raames tehti hageja uue raamatupidamisprogrammiga seonduvaid lisatöid, sh kannete sisestamist ja käsitsi ülekandmist uude raamatupidamisprogrammi ja nende andmete analüüs, samuti hageja suhtes läbi viidud Due Diligencega seonduvad lisatööd. Alates 2016 soovis hageja kasutusele võtta uue raamatupidamisprogrammi Navision, kuid programmi mittevalmimise tõttu lükkus see korduvalt 29 edasi. Alates
  45. a oktoobrist asus hageja andmete uude raamatupidamisprogrammi üleviimisele ning tellis programmi kasutusele võtuks andmete väljastamist ja ülekandmist.
  46. Jaanuaris
  47. a sulges hageja senise raamatupidamisprogrammi HansaWorld ning OÜ Triocrew sisestas programmi ostuarveid. Aeg-ajalt tegi hageja HansaWorldile jälle ligipääsu võimalikuks, et saaks vaadata andmeid ning neid sisestada. Kuna samal ajal oli äsja lõppenud majandusaasta, oli andmete sisestamisega kiire ning töökoormus suur. Alles
  48. a märtsi lõpus/aprilli alguses jõudis programm arendustöödes nii kaugele, et eelmises raamatupidamisprogrammis olnud andmeid sai importida ega pidanud enam käsitsi sisestama. Lisaks selgus, et Navision arvestab ebaõigesti sisendkäibemaksu agentide arvetelt, mistõttu pidi kogu käibemaksuarvestuse iga broneeringu pealt käsitsi tegema.
  49. Lisaks teogi OÜ Triocrew töid seoses
  50. a detsembrist kuni
  51. a märtsini kestnud due diligence ettevalmistamisega. Selleks edastas C küsimused, millele palus koondada vastused, mida kostja 2 tegi. Ärisaladuse hoidmiseks sõlmisid kostja 3 ja hageja konfidentsiaalsuse kokkuleppe hinnaga 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks.
  52. Hagejat auditeeris kõigil aastatel (s.o 2013-
  53. majandusaasta osas) Ernst & Young Baltic AS, kes on analüüsinud kõiki hageja raamatupidamisdokumente ning leidnud, et kuritarvitusi hageja raamatupidamisdokumentatsiooni hulgast ei ole võimalik tuvastada. C viibis koos grupi endise pearaamatupidaja ja oma elukaaslase ning hilisema abikaasa Svetlana Butkivienega regulaarselt kontrollimas raamatupidamisdokumentatsiooni, mille raames tutvus nii pangakonto väljavõtetega ja ostuarvetega. Seejuures tutvus C programmi andmetega Tallinnas käies, kasutades selleks isegi X arvutit. Kostja 4 suhtles Cga igapäevaselt telefonis ning kooskõlastas oma tööd nii hageja pearaamatupidajaga ja seoses kostjatelt 1-3 ostetud teenuste osas.
  54. Kostja 3 tegevuskohaks oli kuni 22.08.2017 Yyy korteriomand. Nimetatud korteris hoidis X nii LR Vokof Group OÜ kui OÜ Triocrew ja OÜ Gabriell raamatupidamisdokumentatsiooni. X võõrandas korteriomandi 04.09.
  55. Pärast seda viis kostja 4 korteris olnud raamatupidamisdokumentatsiooni hageja kontorisse. Kuivõrd kostja 4 oli hageja juures töötanud juba 10 aastat, pidas ta hageja kontorit piisavalt turvaliseks ja mõistlikuks valikuks. Kuna kostjad ei ole olnud ise hageja poolt toime pandud dokumentide hävitamise juures, ei saa kostjad teada, millised dokumendid on täpselt hävitatud.
  56. 10.06.2019 seisukohtades leidsid kostjad, et kuigi hageja on viidanud kostja 4 vastutusele ka prokuristina, ei ole ta selgitanud, milliste õigusnormide väidetavat rikkumist ta kostjale 4 ette heidab ega seostanud ühtegi elulist tegu selliste kohustuste rikkumisega. Samuti ei ole hageja välja toonud, milliseid kohustusi rikkus kostja 4 kostjate 1-3 juhatuse liikmena. Hageja heidab ette kostjale 5, et viimane kiitis juhatuse liikmena heaks kostjatele 1-3 tehtavad ülekanded ega täitnud sellega väidetavalt oma juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt. Järelikult on hageja pidanud kostja 5 vastutuse aluseks asjaolu, et kostja 5 on kostjatele 1-4 tehtud ülekanded heaks kiitnud. Hageja ei saa samaaegselt väita, et ülekandeid ei olnud hageja heaks kiitnud.
  57. Kostjate 1-4 vastutuse välistamise seisukohalt ei ole oluline, kas Y andis heakskiidud oma juhatuse liikme kohustusi järgides või rikkudes. Juhatuse liikme ja äriühingu vahelisest õigussuhtest tulenevad asjaolud on juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte siseküsimused. Yi teadmine ja tegevus heakskiidu andmise kujul tuleb omistada hagejale. Kui hagejal on Yle heakskiitude andmisega seoses pretensioone, tuleb sellised vaidlused lahendada Yi ja OÜ Novatours vahelises vaidluses. 30
  58. Hageja esitatud audiitori hinnangut ei pidanud kostjad usaldusväärseks. Audiitor on kinnitanud, et dokumendis kajastatu on kirjeldatud piiratud info pinnalt. Leinonen OÜ arvetel toodud tööd ei kattu kostjate 1-3 osutatud teenustega. Kostjatele teadaolevalt osutab G4S hagejale tegelikult sularaha panka toimetamise teenust ning tegelik tasu sellise teenuse eest on märkimisväärselt kõrgem.
  59. 26.08.2019 seisukohtades leidsid kostjad, et kostja 4 korraldas ja osutas töölepingust väljapoole jäävaid reaalseid teenuseid ja korraldas nende eest tasumist hageja juhatuse liikmete poolt kõige efektiivsemaks peetud viisil. Juhatuse liikmed kiitsid kulud heaks tagantjärele, kinnitades ühiselt hageja auditeeritud majandusaasta aruandeid. Hageja on nõude esitamisel seevastu „unustanud“ omapoolse kasu, mida võetakse imperatiivselt arvesse varalise olukorra võrdlemisel. Hageja ei pidanud hageja Xle täiendavat töötasu ega sellelt sotsiaalmaksu maksma, mistõttu tegemist oli kasuga. Kostja 5 juhtis hagejat Eestis üksi ilma välismaiste juhatuse liikmeteta. Selleks nägi põhikiri ette tema esindusõiguse teha tehinguid summas kuni 40 000 eurot üksinda. Ükski tehing kostjatega seda summat ei ületanud.
  60. Kõik väljamaksed olid kajastatud hageja majandusaasta aruannetes, mis olid allakirjutatud juhatuse liikmete poolt ja auditeeritud audiitorite poolt. Tegemist oli pikka aega toimunud ja juhatuse liikmete poolt aktsepteeritud praktikaga. Arvestades summade suurust, ei oleks eluliselt usutav, et teised juhatus liikmed ega audiitorid ei pannud neid lihtsalt tähele. Hageja lisatööjõudu palgata ei soovinud.
  61. 28.02.2022 seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Ebaõige on hageja väide, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ülekanded olid alusetud. Kostjad on alati väitnud, et ülekanded olid põhjendatud ning on esitanud vastavad tõendid. Kuna hageja on kostja 4 vastu esitanud töölepingu rikkumisest tuleneva nõude, on välistatud deliktivastutus. Prokuristi kohustuste rikkumisele ja viimase vastutusele ei ole hagi rajatud. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta hageja 18.01.2022 teeside viited prokuristi vastutuse kohta.
  62. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et ülekannete tegemise ajal kehtis kostjaga 4 töösuhe ning kostja 4 tegutses töötajana (pearaamatupidajana), kuulub igal juhul rakendamisele erinormiks olev

.

  1. Vastavalt hagile tegutses kostja 4 raamatupidajana, kes sai seoses töölepingu alusel töökohustuste täitmisega ligipääsu arvetele. Hagi kohaselt rikkus kostja 4 töölepingust tulenevaid kohustusi.
  2. Kuna poolte vahel oli lepingusuhe, on alusetud hageja 18.01.2022 teeside viited kahju õigusvastasele tekitamisele e deliktile. Pooltevahelise lepingusuhte, iseäranis veel töösuhte puhul on deliktivastutus välistatud. Kannatanu nõusolekul tegutsemine välistab süü. Kuna tegemist on raha (eseme) käsutusega, ei saa käsutus neutraalse tehinguna olla vastuolus heade kommetega. Hageja ajab segamini lepingurikkumise ja delikti. Hageja positsioon on vastuoluline, kuna töötaja lojaalsuskohustus saab tekkida töölepingust ja selle nõude rikkumine on töölepingu rikkumine. Deliktivastutuse puhul on lojaalsuskohustus või selle rikkumine välistatud, kuivõrd lojaalsuskohustus saab tuleneda vaid töölepingust.
  3. Hagi kohaselt sai kostja 4 ligipääsu arvetele pearaamatupidajana ning kuritarvitas seda. Seega tekitas kostja 4 väidetava kahju pearaamatupidajana töölepingut täites. Järelikult on hagis toodud asjaoludel tegemist töölepingu rikkumisega. Töötaja vastutus ei kuulu laiendavale tõlgendamisele. Muud töötajale ebasoodsamad sätted kuuluvad kohaldamisele üksnes siis, kui

seda otse ette näeb.

ei näe ette muud aegumise regulatsiooni, kui

§ 74

. 31 Asjakohatu on hageja väide, et kuna tööleping ei andnud kostjale 4 õigust etteheidetavaid ülekandeid teha, pole tegemist töölepingulise suhtega. 166. Kuna puudub vaidlus, et ülekannete ajal kehtis tööleping ja kostja 4 tegutses töölepingu alusel pearaamatupidajana, sai pooltevahelist õigussuhet reguleerida vaid

mitte aga deliktinorm. Lepingusuhe välistab deliktisätete kohaldamise. Puudub vaidlus, et ülekannete ajal tööleping kehtis ning oli olemas juhatuse liikme nõusolek. Isegi töötaja korruptiivne tegu töökohustuse täitmise ajal on

reguleerimisalas. 167. Hageja viited kostja 4 vastutusele tegeliku kasusaajana on sisutud. Seadus ei näe sellist vastutusliiki ette. Kostja 4 ei olnud hageja tegelik kasusaaja, vaid tegemist oli töötajaga. Juhatuse liikme nõusolekul tegutsemine välistab töölepingu rikkumise ja süü, mistõttu pole võimalik rääkida vastutusest

§ 74

alusel.

§ 74

erinormina näeb küll ette töötaja vastutuse töökohustuste rikkumise eest, kuid ei sätesta solidaarvastutust koos juhatuse liikmega

  1. Kuna kostja 4 tegutses tööandja juhiste alusel, välistab see tema vastutuse ja süü. Hagi on rajatud sellele, et kostja 4 tegutses koos juhatuse liikmega või viimase teadmisel. Asjakohatu on hageja väide, et juhatuse liikme avaldused pole tõendid. Esiteks on juhatuse liigeomaks võtnud, et kostja 4 tegutses tema nõusolekul ja teadmisel. Kostja 5 notariaalne avaldus on tõend. Kuna kostja 5 on surnud, jääb arusaamatuks, kuidas saanuks muud kostjad juhatuse liikme nõusolekut tõendada. Isegi kui juhatuse liige tegi juhtimisvigu, ei tähenda see, et töötaja ei alluks juhatuse liikme juhtimisele ja kontrollile. Järelikult välistab tegutsemine vastavuses juhatuse liikme juhtimisele ja kontrollile töölepingu rikkumise, samuti deliktivastutuse.
  2. Alternatiivselt leidis kostja 4, et ta tegutses ühe juhatuse liikme nõusolekul ning teised juhatuse liikmed oleksid pidanud täitma hoolsuskohustust, tuleb kahju 20 kordselt vähendada VÕS § 139 ja 140 alusel. Kostja 4 taotles ka viiise vähendamist, sest viivise nõudmine põhisummast suuremas summas pole kohtupraktika poolt aktsepteeritav.
  3. Kostja 4 suhtes on hagi aegunud, sest töölepinguseadus näeb ette 12 kuu pikkuse aegumistähtaja. Seega on hagi aegunud kuupäevale 18.09.2016 eelnevate maksete osas.

§ 44

lg 4 sätestatud aegumistähtaeg erinormina kohustuslik ning muud aegumistähtajad on asjassepuutumatud.

ei näe ette, et kohaldamisele saaks kuuluda

väline aegumise regulatsioon. Antud juhul reguleerib aegumist

§ 74lg 4.

Järelikult on hageja teeside viide muudete aegumistähtaegadele, sealjuures veel 10 aastasele aegumistähtajale täiesti sisutu. 171. Töösuhte puhul võib tahtlus mõjutada vastutuse määra, mitte aga aegumist.

§ 74lg-ga 4 sätestatud 2 aegumine kehtib sõltumata süü vormist.

Poolte vahel puudub vaidlus, et juhatuse liige Y oli kõigist ülekannetest teadlik ja kiitis need heaks. Seega oli äriühing teadlik igast ülekandest nende teostamise momendist. Järelikult algas aegumistähtaja arvutamise kulg ülekandest endast. 172. Isegi kui Yi teadlikkus ei oleks äriühingu teadlikkus, rakendub

§ 74lg 4 teine kriteerium - millal tööandja pidi kahjust teada saama.

Teised juhatuse liikmed, ilmutades kasvõi kõige minimaalsemat hooldusstandardit, pidid olema ülekannetest teadlikud vähemalt järgmisel kuul. Kostjad on toonud välja, miks pidid juhatuse liikmed teadma ülekannetest, mis olid näha nii pangaväljavõtetes, kui ka raamatupidamisdokumentatsioonis, sh kinnitatud majandusaasta aruannetes. 32

  1. Hageja väide, et Leedu juhatuse liikmed taotlesid pangaandmetele ligipääsu hiljem, ei oma tähtsust, kuna tegemist pole kostjate minetusega. Juhatuse liige peab looma olukorra, kus ta on piisavalt informeeritud kõigis ettevõttega seotud küsimustes. Sealjuures on juhatuse liikmetel raamatupidamiskohustus.
  2. Ebaõiged on hageja väited alusetu rikastumise nõude aegumistähtaegade osas. Hagi on rajatud alusetutele rahaülekannetele. Seega on raha laekumine kostjate arvele alusetu rikastumise moment (hetk). Hageja viide TsÜS § 151 lg 1 teisele lausele on asjakohatu. Esiteks, õigussuhtele kohaldub esimene lause. Teiseks, hagi on rajatud esimese lause olukorrale ja hageja pole isegi kasutanud sõnaühendit „õiguste rikkumisega“. Kolmandaks algab tähtja kulg ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama õiguste rikkumisest.
  3. Hageja viited jõustunud kohtulahenditele ei oma õiguslikku tähtsust. Puudub otsuse resolutsioon, mis oleks teinud kostjate 1-4 suhtes hagi aluseks olevaid tuvastusi. Kostja 5 õigusjärglase õigeksvõtt ei puuduta kostjaid 1-4 ning saab üksnes kinnitada, et kostja 4 tegutses kostja 5 teadmisel ja nõusolekul.
  4. Hageja võltsituse väide seoses teenuselepingutega on arusaamatu ja kohatu. Hageja pole tõendanud, et allkirjad oleksid valed. Hageja positsioonist jääb arusamatuks, kas ta kahtleb allakirjutamise ajas. Ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist. Toimikus on kehtiv leping, mida pole kehtetuks tunnistatud ning mille võltsitust pole tuvastatud.
  5. Menetluskuludena palusid kostja 1-4 ühiselt hagejalt välja mõista 27 753 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palusid kostjad välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kostjaid esindanud advokaadid ei ole osa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.