1-22-6091/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2023 Kohtuasja number 1-22-6091 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Siim Rämmari (Rämmar, isikukood: 37803215212) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Määruskaebuse esitajad Siim Rämmar ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati Siim Rämmar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Siim Rämmarile karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Siim Rämmari karistusaeg algas
9. oktoobril 2022 ja lõppeb
10. juulil
12. Viru Vangla esitas
13. septembril 2023 Viru Maakohtule materjalid elektroonilise järelevalve kohaldamisega Siim Rämmari ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Viru Vangla toetab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka prokuratuur on vanglaga päri ning nõustub Siim Rämmari vabastamisega. Vaidlustatud kohtumäärus
14. Viru Maakohus jättis
15. oktoobri
16. a määrusega Siim Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõetult sellised.
17. Täidetud on formaalsed eeldused Siim Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ta on ära kandnud nõutava osa vangistusest ning tema vabanemisjärgne elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Sellegipoolest ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.
18. Siim Rämmarit on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib ta teistkordselt. See näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Viimase kuriteo pani Siim Rämmar toime katseajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile. Seega pole ta oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud.
19. Ehkki väärib tunnustamist, et Siim Rämmar on osalenud tööhõives, löönud kaasa taasühiskonnastavates tegevustes ning kandnud osa karistusest ka avavanglas, tuleb arvestada teisigi asjaolusid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Siim Rämmaril on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nende pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetu ei suuda isegi kinnipidamisasutustes kehtivatest reeglitest kinni pidada.
20. Siim Rämmar soovib asuda üksinda elama tema vanematele kuuluvasse korterisse. Tal on head suhted ema, venna, kahe alaealise lapse ning nende emaga. Samuti suhtleb ta enda isaga. Siiski ei pruugi kindel elukoht ja suhted lähedastega olla piisavad, et hoida Siim Rämmarit õiguskuulekal teel. Pole kindel, kas ta suudab vabaduses üksinda hakkama saada. Pealegi puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Seetõttu võib ta asuda oma aega taas alkoholiga sisustama. Määruskaebused
22. oktoobril 2023 laekus ringkonnakohtule Siim Rämmari määruskaebus, milles ta vaidlustab Viru Maakohtu
23. oktoobri
24. a määruse. Süüdimõistetu palub kohtult ta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kaebuses toob ta välja, et on vangistuse jooksul mõelnud enda elu üle järele ning ta soovib vabanedes tööle minna. Tema eesmärk on anda lähitulevikus kõik, et tema lastel ja lähedastel oleks hea elada. Samuti soovib ta püsida kaine ning olla tervisliku ja sportliku isana oma lastele eeskujuks. Sellega seonduvalt on ta teinud lõpliku otsuse enam alkoholi mitte tarvitada. Juhul, kui kohus peab vajalikuks, on ta nõus alluma elektroonilise valvele nõutust pikemalt. Määruskaebusele on lisatud kinnipeetava K-raha väljavõtted ning „Eluviisitreeningu“ läbimise tunnistus.
25. Määruskaebuse esitas ka süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, taotledes kaevatava kohtumääruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastataks Siim Rämmar elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud argumendid on kokkuvõetult järgmised. 2 9.
26. Maakohtu siseveendumuse kujunemine pole piisavalt põhjendatud ega jälgitav. Kohus on tuginenud üksnes Siim Rämmari karistusandmetele, jättes selgitamata, miks ei kaalu Siim Rämmari poolt vangistuse jooksul tehtu üles tema varasemat elukäiku. 9.
27. Karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik karistus lõpuni kanda. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamisega ei vabane isik karistusest, vaid kannab selle leebematel tingimustel ja kriminaalhooldaja järelevalve all lõpuni. Kriminaalhooldus peaks tagama piisava ja tõhusa järelvalve Siim Rämmari käitumise üle. 9.
28. Siim Rämmari iseloomustusest selgub, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tulemusena on tema mõtteviis muutunud positiivsemaks. Selle tagasiside põhjal võib järeldada, et Siim Rämmar on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Samuti on Siim Rämmar olnud ühenduses Wismari Haiglaga ning osalenud anonüümsete alkohoolikute tugirühmade töös. Siim Rämmar on suhelnud regulaarselt Viru Vangla kirikuõpetajaga ning käinud jumalateenistustel. Neid tegevusi soovib ta vabaduses jätkata. See peaks uue kuriteo toimepanemise riske piisavalt maandama. Shroma OÜ garanteerib Siim Rämmarile vabanemisjärgse töökoha. 9.
29. Siim Rämmaril on olemas toetavad pereliikmed – ema, isa, lapsed ja laste ema, mis vähendab tema õigusvastase käitumise riski. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks kriminaalse taustaga tuttavaid, ta ei ole mõjutatav ning võtab otsuseid vastu iseseisvalt. Süüdimõistetu ei õigusta enda tegu, vaid kahetseb seda. Tal on tulevikuks realistlikud plaanid. Rämmarist lähtuv oht seisneb ennekõike liikluskuritegudes. Samas ei ole tal enam mootorsõidukit, millega kuritegusid toime panna. Samuti ei teki tal materiaalseid probleeme, kuna lisaks teenitavale töötasule on tal vabanemisfondis 1550 eurot. Kohus ei arvestanud vangla iseloomustuses Siim Rämmarile antud riskihinnangut, mille kohaselt on tema puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 20% ja uue vägivallakuriteo toimepanemise risk puudub sootuks. 9.
30. Võttes arvesse Siim Rämmari distsiplinaarsüüteo asjaolusid, ei saa nõustuda järeldusega, et Siim Rämmar ei suuda kehtivatest reeglitest kinni pidada. Valdava osa ajast on Siim Rämmar käitunud distsiplineeritult, millest tulenevalt toetab ka vangla tema ennetähtaegset vabastamist. Siim Rämmari varasematest kuritegudest ei järeldu selliseid riske ega probleemkäitumist, mis annaksid alust rääkida kuritegelikest hoiakutest või ükskõiksest suhtumisest õiguskorda. 9.
31. Vanglakaristuse kandmise ajal ei ole Siim Rämmaril olnud rohkem kui aasta aja jooksul võimalust alkoholi tarvitada. Läbitud programm toetab tal alkoholi tarvitamisest loobumist. Lisakohustusena võiks alkoholi tarvitamise keeld olla piisav, et viia kinnipeetava puhul alkoholi tarvitamise risk miinimumini. Seega saab alkoholi tarvitamisest tingitud riski maandada ka kriminaalhoolduse ning lisakohustustega. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Siim Rämmari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
33. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset 3 retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. aprilli
35. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus Siim Rämmarit vabastamata jättes kaalutlusviga teinud. Kuna esimese astme kohus põhjendas piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa Siim Rämmarit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhistustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Et peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas positiivsed asjaolud, nagu Siim Rämmari aktiivne osavõtt majandustöödest, sotsiaalprogrammi läbimine ning head vabanemisjärgsed elutingimused, kaaluvad üles teda iseloomustava negatiivse teabe, vastab ringkonnakohus määruskaebustes esitatud argumentidele nii.
36. Siim Rämmari puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmanegi eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis määrati talle avavangla tingimuste rikkumise ning vanglasse sigarettide toimetamise eest. Kui esimese kahe rikkumise – vangla poolt määratud marsruudist kõrvalekaldumise ning omavolilise kaupluse külastamise – näol pole tegemist kuigivõrd rasket laadi üleastumistega, viitab vanglasse sigarettide toomine üheselt Siim Rämmari jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Kaitsja toob välja, et kuna valdava osa ajast on Siim Rämmar käitunud distsiplineeritud, toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist. Teisalt on kaitsja jätnud tähelepanuta tõsiasja, et distsiplinaarrikkumiste tõttu on Siim Rämmar avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse paigutatud. Ehkki kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Siim Rämmar osalenud aktiivselt majandustöödes ning teda kirjeldatakse ametnikega suhtlemisel viisakana, viib eeltoodu siiski järelduseni, et süüdimõistetu käitumine vanglas pole tervikuna reeglitele vastavana püsinud. Paratamatult tõusetub selle pinnalt kahtlus, kas ta suudab vabaduseski reegleid järgida.
37. Siim Rämmari vabastamata jätmise teiseks oluliseks põhjuseks on tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Maakohus märkis asjakohaselt, et Siim Rämmarit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vanglakaristust kannab ta teist korda. Juba ainuüksi teistkordne vanglas viibimine kinnitab et varasem vangistus on süüdimõistetu puhul osutunud viljatuks. Siim Rämmari viimaste aastate elukäik näitab ilmekalt, kuivõrd hoolimatut ja õiguskorrast hälbivat elustiili on ta senini harrastanud.
38. aprillil 2021 tabati Siim Rämmar alkoholijoobes autoroolist. Hoolimata sellele järgnenud kriminaalmenetlusest, mille raames tunnistati Siim Rämmar (hiljem) joobes juhtimise eest (Viru Maakohtu
39. novembri
40. a otsusega) süüdi, istus Siim Rämmar
41. novembril 2021 juba teist korda ebakaines olekus autorooli. Järjekordse joobes juhtimise eest karistas Viru Maakohus teda
42. veebruaril 2022 üheaastase vangistusega, millest tuli tal reaalselt ära kanda üks kuu. Ülejäänud vangistuse jättis kohus täitmisele pööramata tingimusel, et Siim Rämmar ei pane toime uut kuritegu ning järgib käitumiskontrolli nõudeid ja tingimusi. Taoline lühiajalise šokivangistuse mõistmine ning sellele järgnenud kriminaalhooldus Siim Rämmarit õiguskuulekale käitumisele ei suunanud, kuna
43. oktoobril 2022 tabati Siim Rämmar taas joobes juhtimiselt. Öeldu tähendab, et isegi hirm mõistetud vanglakaristuse täitmisele pööramise ees ei heidutanud teda kuriteo toimepanemisest loobuma. Katseajal uue kuriteo toimepanemisega kuritarvitas Siim Rämmar kohtu usaldust. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, pole kirjeldatud elukäigu pinnalt paratamatult alust uskuda Siim Rämmari lubadusi, et ta on nüüdseks muutunud ning teinud vangistusest vajalikud järeldused.
44. Kohtukolleegiumi meelt ei muuda ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete ja elektroonilise valvega. Kuna Siim Rämmari viimane 4 kriminaalhooldus ebaõnnestus, tuleb skepsisega suhtuda ka uue katseaja eduka läbimise perspektiivi. Siim Rämmari peamiseks komistuskiviks võib saada alkoholi tarvitamine. Ehkki süüdimõistetu tunnistab sõltuvusprobleemi olemasolu, piirdub tema senine eneseabi üksnes Wismari haiglasse aja registreerimisega – vajaminevat abi ta ei saanud, kuna oli sinna pöördudes tarvitanud alkoholi. Kaitsja toob välja, et Siim Rämmar on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tulemusena on tema mõtteviisis toimunud muutused. Kolleegiumi meelest on selle läbimine küll positiivne ning süüdlase jaoks kasulik, kuid ei pruugi alkoholiprobleemi seljatamiseks olla piisav: Siim Rämmari sõltuvusprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Kuna varasemate kriminaalkaristuste järel – ning isegi mitte karistuse täitmisele pööramise hirmus – pole Siim Rämmar otsustavaid muudatusi alkoholist loobumise osas teinud, kahtleb kohtukolleegium nii Siim Rämmari alkoholist hoidumise motivatsioonis kui suutlikkuses. Pole välistatud, et Siim Rämmar võib karskusperioodil libastuda, jätkates taas alkoholi tarvitamist ning rikkuda kriminaalhoolduse nõudeid või istuda järjekordselt purjuspäi autorooli. Sõltuvuskäitumine suurendab kaheldamatult uute kuritegude toimepanemise riski. Kuna varasemalt pole ka alkoholikeelu seadmine Siim Rämmari puhul oma eesmärki täitnud, peab ringkonnakohus selle kohaldamist käesoleval juhul perspektiivituks.
45. Kuna kaitsja poolt viidatud riskiprotsentide aluseks olevad asjaolud on kinnipeetava iseloomustuses esitatud lakoonilises vormis ning pole seostatud viimast iseloomustavate andmetega, pole neid Siim Rämmari retsidiivsusriski hindamisel võimalik arvesse võtta. Seetõttu ei talitanud maakohus valesti, kui jättis need tähelepanuta.
46. Eelkirjeldatud põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda see, et Siim Rämmar väljendab soovi jätkata seaduskuulekat eluviisi ning olla lastele eeskujuks. Sellekohased väited jäävad paljasõnalisteks. Ehkki süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb märkida, et need olid sisuliselt samaväärsed enne praegustki vangistust. Kuigi positiivne on seegi, et Siim Rämmar on endale leidnud töökoha, kuhu vabanedes tööle asuda, tuleb märkida, et süüdimõistetu on varemgi oma aega tööga sisustanud. Kui niisugune elukorraldus pole Siim Rämmarit suutnud korduvatelt kuritegudelt eemal hoida, pole ka alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüdki.
47. Siim Rämmari ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused, varasema vanglakaristuse luhtumine ja kuriteo sooritamine katseajal ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks. Kuivõrd eelmine võimalus kanda karistust vabaduses ebaõnnestus, siis ei nähtu kohtukolleegiumile käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine.
48. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
49. oktoobri
50. a määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5