Obsah (9)

§ 657§ 654§ 456§ 442§ 172§ 171§ 174§ 177§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 24. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi koosmõjus

§-ga 659 täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 25. Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega rahuldas kohus tsiviilasjas nr 2-20-1974 Y ja C hagi X vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutuseeliste väljamõistmise nõudes osaliselt. Maakohus tegi otsuse resolutsioonis järgmised otsustused: - Kohustada Xt tegema tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks kinnistule asukohaga Tallinnas, XXX (registriosa nr XXXXXXX) selliselt, et kinnistu kaasomanik X annab temale kuuluvast 2/6 mõttelisest osast 1/6 mõttelise osa üle Y’ile ja 1/6 mõttelise osa üle C’le, mille tulemusel hakkab Y’ile kuuluma 2/6 mõttelise osa kinnistust nr XXXXXXX ja C’le 4/6 mõttelise osa kinnistust nr XXXXXXX (resolutsiooni p 2); - Mõista Y’ilt X kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 42 886,03 eurot (resolutsiooni p 3); - Mõista C’lt X kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 44 789,97 eurot (resolutsiooni p 4); - Kohustada Xt tegema tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX II jakku tehtud kande „X (isikukood XXXXXXXXXXX) -2/6 kaasomandist“ kustutamiseks ja uute kannete „Y (isikukood XXXXXXXXXX) – 2/6 6 2-22-13159 kaasomandist“ ja „C (isikukood XXXXXXXXX) - 4/6 kaasomandist“ tegemiseks eeldusel, et Y ja C on tasunud Xle punktis 3 ja 4 nimetatud hüvitised. Kohus asendab X nõusoleku käesoleva kohtuotsusega (resolutsiooni p 5); - Välja mõista Xlt Y’i kasuks kasutuseeliste hüvitis:

1. a)239,40 eurot kuus alates 12.04.2022 kuni kaasomandi lõpetamiseni, st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemiseni;
2. b)478,80 eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemisele) järgnevast päevast kuni XXX kinnistu valduse vabastamiseni X poolt (resolutsiooni p 6); - Välja mõista Xlt C kasuks kasutuseeliste hüvitis:
3. a)386,10 eurot kuus alates 12.04.2022 kuni kaasomandi lõpetamiseni, st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemiseni;
4. b)625,50 eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemisele) järgnevast päevast kuni XXX kinnistu valduse vabastamiseni X poolt (resolutsiooni p 7); - Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et:
5. a)Y ja C on kohustatud Xle tasuma punktides 3 ja 4 nimetatud omandikaotuse hüvitise hiljemalt 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest;
6. b)Xl on õigus kasutada XXX kinnistut senistel tingimustel kuni p-s 8.c sätestatud tähtaja möödumiseni;
7. c)Xl on XXX kinnistu valduse Y’ile ja C’le üle andmise kohustus hiljemalt 1 kuu möödumisel alates punktides 3 ja 4 nimetatud omandikaotuse hüvitise tasumisest (resolutsiooni p 8); - Jätta rahuldamata X vastuhagi (resolutsiooni p 9). 26. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas eeltoodud maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 on tsiviilasjas nr 2-20-1974 edasi kaebamata jõustunud ja kas kohtutäitur oleks seetõttu pidanud täitemenetlust selles osas jätkama. 27. Avaldaja määruskaebuse väited selle kohta, et puudutatud isik II ja C ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsioone punkte 3 ja 4, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtuotsus jõustub

§ 456

lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

§ 456

lg 4 II lause järgi jõustub kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral kohtuotsus vaidlustamata osas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isik II ja C on tsiviilasjas nr 2-20-1974 vaidlustanud Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Asjaolu, et puudutatud isik II ja C on vaidlustanud ainult resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust, ei muuda resolutsiooni punkte osaliselt jõustunuks ja täidetavaks.

§ 442

lg 5 II lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Samuti on Riigikohus selgitanud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on (RKTKo 15.05.2007, 3-2-1-52-07, p 11). Seega on kohtuotsuse resolutsiooni sõnastusel määrav tähendus nii kohtuasja osapoolte kui ka täituri jaoks. Isegi kui pooled nõustuvad kohtuotsuse põhjendustega, ei saa kohtuotsuse põhjendustest lähtudes lugeda resolutsiooni osaliselt jõustunuks, kui üks pooltest on resolutsiooni sõnastust vaidlustanud. Järelikult pole Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud, kuna puudutatud isik II ja C vaidlustasid resolutsiooni punktide sõnastust.

1. Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks avaldaja määruskaebuse väide, et avaldaja ise pole vaidlustanud resolutsiooni punkte 3 ja
2. Tallinna Ringkonnakohus on võlgniku esindajale selgitanud 24.08.2022 seonduvalt Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse 7 2-22-13159 resolutsiooni punktidega 3 ja 4, et avaldaja on need oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas selle seisukoha juurde. Avaldaja on tsiviilasjas nr 220-1974 esitatud apellatsioonikaebuses märkinud, et vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1, 6, 7, 8 a, 10 ja 1 ning ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2, 3, 4, 5, 8b, 8c ja
3. Avaldaja seisukoha järgi on avaldaja vaidlustanud resolutsiooni punktidega 3 ja 4 määratud hüvitise suurust ainult välja mõistmata jäänud osas. Avaldaja apellatsioonkaebusest nähtub aga, et avaldaja on vaidlustanud hüvitise suurust, kuna ta ei nõustu hüvitise tasaarvestamisega puudutatud isiku II ja C nõuetega avaldaja vastu (dtl 44–45). Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 on välja mõistetud tasaarvestatud hüvitise suurus. Kuna avaldaja on vaidlustanud tasaarvestuse tegemise, mis hõlmab ka resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud hüvitise suurust, ei saa ka seetõttu resolutsiooni punkte 3 ja 4 lugeda eraldiseisvalt jõustunuks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaasomandi lõpetamisest tulenevad nõuded on vastastikused ja tihedalt seotud, mistõttu on nende nõuete jõustumine ja täidetavus üksteisest sõltuvad. Seetõttu tuleb kaasomandi lõpetamisest tulenevaid nõudeid hinnata alati tervikuna. Kuna pooled on vaidlustanud nii resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust kui ka resolutsiooni punktides 3 ja 4 määratud hüvitise suurust, käib kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-20-1974 sisuliselt terve lahendi üle. Vastupidisel juhul oleks võimalik olukord, kus ühel poolel tuleb kaasomandi lõpetamisel maksta hüvitist või omand üle anda, kui samal ajal saab teine pool vastusoorituse täitmisega venitada, vaidlustades ainult oma kohustust puudutavat resolutsiooni punkti.
5. Eeltoodust tulenevalt lõpetas kohtutäitur õigesti täitemenetluse täitedokumendi puudumise tõttu ja avaldaja kaebus kohtutäituri 24.08.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622 on põhjendatult jäetud rahuldamata.
6. Maakohus pole menetluskulude jaotamisel rikkunud diskretsioonipiire.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14 ja RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Seega ei ole maakohus menetluskulude jaotuse määramisel ületanud diskretsioonipiire, kui jättis avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulud avaldaja kanda. 32. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 33. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja ehk avaldaja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust, mistõttu vastavalt

§ 174lg-le 4 ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. 34. Vastavalt

§ 696

lg-dele 1 ja 3 ning täitemenetluse seadustiku § 218 lg-le 3 võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. 8 2-22-13159 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg 9