KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-623

) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

1. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiseleping nr FL28082017/0222, mille alusel väljastas esialgne võlausaldaja kostjale laenu summas 2420 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et 07.06.2018 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja lepingu lisa nr FL28082017/0222-G1, milles leppisid kokku laenusummas 2473,99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress hiljemalt 20.08.
2. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on tasunud lepingu ning selle lisast tulenevate kohustuste täitmisena 2747,84 eurot. Puudub vaidlus selles, et tagatiseks olnud sõiduk on 17.07.2020 võõrandatud 287 euro eest Tamme Autoteenindus OÜ-le.
3. Maakohtu hinnangul ei saanud esialgne võlausaldaja 06.12.2021 teatisega lepingut üles öelda, sest esialgne võlausaldja ei olnud 06.12.2021 võlausaldajaks, vaid nõue oli loovutatud hagejale. Pärast nõude loovutamist puudus senisel võlausaldajal õigus nõuet käsutada, sh üles öelda lepingut, millest nõue tuleneb.
4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja 02.02.2021 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 25.01.
5. Seejärel on esilagne võlausaldaja ja hageja sõlminud 02.12.2021 lepingu lisa nõude tagasiloovutamiseks, milles lepiti kokku, et hageja loovutab esilgsele võlausaldajale tagasi nõude kostja vastu, mis tuleneb lepingu ja selle lisast alates osamaksetest 20.04.2020 kuni 20.08.2023, osamakseni põhisummas 2542,86 euro nõudes. Lepingu lisa p 4 kohaselt on leping allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema poole allkirjastamisest. Maakohus kontrollis lepingu lisa allkirjastamise aega – lepingu lisa on hageja esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:52 ja esialgse võlausaldaja esindaja MK 03.12.2021 kell 15:
6. Maakohus tuvastas, et tagasiloovutamise leping hakkas kehtima 03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldajaks esilagne võlausaldaja. Pärast tagasiloovutust on esilgne võlausaldaja ja hageja sõlminud lepingu lisa nõude veelkordseks 3 2-22-623 loovutamiseks. Lepingu lisa p 2 kohaselt loovutas esilagne võlausaldaja hagejale lepingust ja selle lisast tulenevad nõuded alates lepingu ja selle lisa maksegraafikus 20.04.2020 kuni 20.11.2021 sissenõutavaks muutunud osamaksete ulatuses põhisumma 653,67 eurot nõudes. Lepingu lisa p 4 kohaselt on leping lisa allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema poole allkirjastamisest. Kohus kontrollis lepingu lisa allkirjastamise aega – lepingu lisa oli hageja esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:53 ja esialgse võlausaldaja esindaja MK 03.12.2021 kell 15:
7. Maakohus tuvastas, et veelkordne loovutamise leping hakkas kehtima 03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldaja taaskord hageja.
8. Maakohus tuvastas, et esilagne võlausaldaja oli teinud lepingu ülesütlemise tahteavalduse 06.12.2021, esialgse võlausaldaja esindaja HR oli ülesütlemisavalduse digitaalallkirjastanud 06.12.2021 kell 10:
9. Kuivõrd kohus tuvastas, et alates 03.12.2021 kell 15:33 oli võlausaldajaks taaskord hageja, siis ei saanud esialgne võlausaldaja 06.12.2021 üles öelda lepingut, millest tuleneva nõude ta oli kolm päeva varem 03.12.2021 loovutanud hagejale. Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis puudus hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu.
10. Maakohus märkis vastuseks hagiavalduses esitatud nõudele intressi ja viivise saamiseks määras 41,40% ja kostja vastuväidetele, et nõustub tsiviilasjas nr 2-21-108962 jõustunud lahendiga tuvastatud järeldustega, et lepingu tingimused, mis sellist intressi ja viivisemäära ette näevad, on tühised. Apellatsioonkaebus
11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagiavalduses esitatud esimene alternatiivne nõue, alternatiivselt palub hageja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
12. Hageja esitas hagiavalduses esimese alternatiivse nõude, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue 701,14 eurot, intressid 1237,27 eurot ja viivised 222,78 eurot. Hageja selgitas hagiavalduses, et hageja menetlusdokumendi koostamise ajaks, s.o 13.01.2022 on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 20.04.2020 kuni 20.12.2021 kogusummas 1938,71 eurot (701,14 + 1237,57). Hageja märkis, et juhul kui kohus ei saa lugeda lepingut lõppenuks ning kui kostja ei tasu menetlusdokumendi koostamise aja seisuga osamakseid alates 20.01.2022 kuni 20.08.2023, siis selles osas saab hageja esitada oma nõuded eraldi menetluses. Hageja eristas hagi esitamisel nõude osasid, millest esimene muutus sissenõutavaks lepingu kehtivuse ajal ja teine tekkis ülesütlemise tulemusel. Nende nõuete õiguslikud alused on erinevad: lepingujärgsete rahaliste kohustuste täitmist saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel, krediidikulu hüvitamist VÕS § 367 lg-te 1–3 alusel. Kui kohus ei saanud hagi rahuldada lepingu ülesütlemisest tulenevalt, siis oleks kohus saanud hagi rahuldada maksegraafiku osamaksete sissenõutavaks muutumisest tulenevalt. Seega jõudis maakohus valele järeldusele, et kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, siis puudub hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Hageja ei ole alternatiivsete nõuete järjestust muutunud ega nõustunud teise alternatiivina esitatud nõude rahuldamata jätmisega.
13. Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiseleping on VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud 4 2-22-623 seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel on tal kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt lepingu p-le 5.3 on viivise määr võrdses määras lepingujärgse intressimääraga (41,40% aastas). VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 406² lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära ka viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Kostja on sõlminud 28.08.2017 lepingu krediidi kulukuse määraga 52,12% aastas ja 07.06.2018 krediidi kulukuse määraga 50,23% aastas. Alates 31.05.2017 on Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,92% (18,92% x 3 = 56,76%) ja alates 31.05.2017 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,97% (19,97 x 3 = 59,91%). Seega ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda ja tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus.
14. Seetõttu on põhjendatud rahuldada hageja nõue ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 701,14 eurot, intress 1237,27 eurot ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga 222,78 eurot ning edasiulatuv viivise 41,40% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Vastustaja seisukoht
15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingust ja selle lisast tulenevate maksegraafikujärgsete osamaksetest samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 22.

§ 405

lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Kuigi käesoleval juhul on maakohus otsuses märkinud, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, siis kolleegium leiab, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mis võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 2¹).

5 2-22-623

1. Maakohus jättis hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes rahuldamata. Maakohus tuvastas, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu puudub hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kuivõrd hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue, siis jättis maakohus hagi rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja nõue esitatud kahel erineval alternatiivsel õiguslikul alusel ja juhul kui kohus ei saanud hagi rahuldada lepingu ülesütlemisest tulenevalt, siis oleks kohus saanud hagi rahuldada maksegraafiku osamaksete sissenõutavaks muutumisest tulenevalt.
3. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingu ülesütlemisest tulenevalt rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

1. Hageja heidab maakohtule ette, et tema nõue on jäetud rahuldamata hagis esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel. Käesolevas asjas on hageja 14.01.2022 esitatud hagiavalduses märkinud, et soovib esitada nõude kahel erineval õiguslikul alusel. Hageja märkis hagiavalduses, et hagiavalduse aluseks olevast lepingust tulenevad osamaksed 20.04.2020– 20.12.2021 kogusummas 1938,71 (701,14 + 1237,57) eurot on muutunud sissenõutavaks nende tasumise tähtaja möödumisega. Hageja märkis 16.03.2022 seisukohas kostja vastusele, et juhul, kui kohus ka leiaks kostja vastusest tulenevalt, et hageja nõude menetlemine ei ole põhjendatud lepingu ülesütlemisest tulenevalt (ulatuses, kus asjaolud kattuvad tsiviilasjas nr 2-21-108962 hagi aluseks olevate asjaoludega), siis tuleb igal juhul hageja nõue lahendada hageja esitatud alternatiivsel alusel.
2. Kui hageja paneb maksma ühe materiaalõigusliku nõude ja tugineb seejuures hagi erinevatele alustele, on tegemist menetluslikult alternatiivsete nõuetega (

II komm

§ 436

lg 7, § 438 lg 1 esimene lause), kuid kohus ei saa jätta õiguslikult hindamata hageja nõuet hageja esile toodud faktiliste asjaolude alusel.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

1. Praegusel juhul on maakohus jätnud hindamata kõik hageja esile toodud asjaolud, mille kohaselt on hagejal temale loovutatud nõue kostja vastu esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingu ja selle lisast tulenevate maksegraafikujärgsete sissenõutavaks muutunud osamaksetest tulenevalt. Maakohus on jätnud ka hindamata kõik kostja vastuväited esitatud nõudele, mille kohaselt on sõlmitud lepingu ja selle lisa puhul tegemist tühise tarbijakrediidilepinguga, kus krediidi kulukuse määr on vastuolus seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, viivisemäär on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Hageja esitatud hagi alternatiivsel õiguslikul alusel kohus hinnanud ei ole. Selliselt on hageja esitatud nõue alternatiivselt esitatud õiguslikul alusel jäänud lahendamata. 6 2-22-623
2. Maakohus rikkus hageja nõude lahendamisel oluliselt

§ 436

lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas tähtsate asjaolude kohta seisukoha võtmata. 30.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Et kohtuostus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada

§ 435

lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 31. Maakohus ei ole selgitamiskohustust täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata.

§ 392

lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 329

lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.

§ 351

lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.

§ 351

lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda teinud. Seega ei ole asjas eelmenetlust sisuliselt toimunud, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud, millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada täiendavaid tõendeid.

1. Kuna kostja vastu esitatud hagi on sisuliselt alternatiivsel õiguslikul alusel jäänud lahendamata, maakohus on jätnud tähelepanuta asjas esitatud vaidlusalused asjaolud ning jätnud need vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest pooltega arutamata, siis võisid need rikkumised kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu olulisi menetlusõiguse rikkumisi mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses, s.o ise esmakordselt tuvastada asjaolusid, et lahendada maakohtu poolt lahendamata jäetud nõue.
2. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbi vaatamiseks menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid. Ringkonnakohus märgib, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (

§ 658lg 2).

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul, kui selgub, et asja õigeks 7 2-22-623 lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama poolel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Maakohus peab arutama pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja hindama, kas on alust rahuldada hageja alternatiivset nõuet.
2. Kuna hageja ei vaidlustanud oma nõude rahuldamata jätmist ühel esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel, ja hageja nõue teisel esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel on jäänud maakohtul lahendamata, siis peab kolleegium vajalikuks resolutsioonis ära märkida, millises osas on hageja esitatud nõue hagis esitatud asjaoludel jõustunud ja millises osas tuleb hageja nõue saata maakohtule uueks läbi vaatamiseks. Menetluskulude jaotus
3. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. 37. Kuna ringkonnkohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 8