KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Kaire Pullerits 01.11.

§ 4034lg 7 sätestatuga.

Kohus selgitas, et kohus ei saa hageja eest arvestada nõudeid ja ebaselge nõudega hagi jäetakse rahuldamata.

1. 02.10.2023 menetlusdokumendis märkis hageja, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus (st võlatunnistusega loodi iseseisev võlakohustus), mitte deklaratiivne ning asja lahendamisel ei saa aluseks võtta poolte vahel varasemalt sõlmitud võlasuhet ning sellest lähtuvalt kohaldada pooltevahelisele võlasuhtele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Hagejal ei ole vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuste ja hageja ei pea esitama tõendeid konstitutiivse võlatunnistuse aluseks olevate asjaolude kohta, sest kostja kaotab õiguse esitada võla olemasolu suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida oleks võinud esitada algse võlgnevuse osas. Võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu puudumine või kehtetus ei oma võlatunnistuse kehtivusele mõju. Võlatunnistusega seonduvat ei reguleeri tarbijakrediidisätted ning hagejale ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustused ja hageja ei pea vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega seonduvaid tõendeid esitama. Hageja palus hagiavalduse rahuldamist.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega 2

) § 402-

1. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal ehk antud juhul hagejal.
2. Kohus ei nõustu hageja poolt 02.10.2023 menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega, mille kohaselt hageja väidab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega nr 280228, mille puhul on välistatud tarbijakrediidi sätete kohaldamine võlasuhtele.
3. Riigikohus on 03.06.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega

§ 30

mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt

§ 29

). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Riigikohus on
7. juuni 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt Riigikohtu
8. detsembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.
10. Võlatunnistuses nr 280228 on märgitud, et: „Käesolev võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes 3

§ 29

lg 5 p-s 1 sätestatut ning arvestades, et asjas esitatud võlatunnistus on koostatud hageja poolt ja puuduvad tõendid, et võlatunnistuse tingimused oleksid poolte vahel läbi räägitud. Kohtul puudub alus kahelda, et võlatunnistus on tüüptingimustega

§ 35tähenduses.

Kohus leiab, et kostja on võlatunnistuse allkirjastamisel olnud olukorras, kus tal oli juba eelnevalt tähtaegselt tasumata võlgnevused ja kohtu hinnangul põhineb võlatunnistuses näidatud võlanõuded krediidilepingul (nt võlatunnistuses kajastuvad intressi- ja lepingutasu nõuded). Kohus osundab, et võlatunnistus on sõlmitud täielikult hageja tingimustel ja kostja (isik, kes ei oma õigusteadmisi) pidas võlatunnistuse sõlmimist soodsamaks ning mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata hageja eesmärke. 11.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. 12. Võlatunnistusega on krediidiandja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldamise võlasuhetele, mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Eelnevale viitas ka hageja oma 02.10.2023 seisukohas, kus hageja märkis, et võlatunnituse sõlmimisest tulenevalt ei ole hagi aluseks tarbijakrediidileping, vaid

§ 30mõttes konstitutiivne võlatunnistus.

Kohus leiab, et hageja on tüüptingimuste kasutajana soovinud ümber kujundada pooltevahelist õigussuhet viisil, mis kahjustab oluliselt tarbijast krediidivõtjat ning seda olukorras, kus tarbijakrediidilepingu regulatsioon on imperatiivne (

§ 421

). Kohus selgitab siinjuures, et konstitutiivse võlatunnistuse regulatsiooni eesmärk ei ole ega saanud kunagi olla välistada imperatiivsete sätete kohaldamist, kasutades ära tarbija teadmatust. Seda eesmärki toetab üheselt

§ 421

teises lauses sätestatu, mille kohaselt kohalduvad imperatiivsed tarbijakrediidisätted ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastusega. 13. Kohus on seisukohal, et tüüptingimustega lepinguna sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks oli välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumine, on käsitletav

§ 421teises lauses nimetatud kokkuleppena.

Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kohus tuvastab samuti, et ülaltoodud asjaolusid arvestades ei ole kostja loobunud vastuväidetest, millised on kostjale kui tarbijale

§ 421alusel tagatud tulenevalt sätete imperatiivsest iseloomust.

Isegi kui lugeda, et kostja tahe oli suunatud vastuväidetest loobumisele, on mistahes seadusest kostja kahjuks kõrvalekalduv 4

§ 421alusel nii või teisiti tühine.

Kohus leiab, et võlatunnistus nr 280228 on tühine. 14.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. 05.09.2023 kohtunõudes andis kohus hagejale võimaluse esile tuua ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole asjaolusid hagis esile toonud ning krediidilepingut, sh kostja krediidivõimelisust kinnitavad tõendeid ei ole esitatud, mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja (hageja) on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 15.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis 05.09.2023 kohtunõudes hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt

4034 lg-s 7 sätestatust ja täpsustada viivisenõudeid, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud ja nõudeid ei ole täpsustatud. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud nõuded on ebaselged. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 16. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. 17. Kuna hageja ei ole 05.09.2023 kohtunõudest tulenevalt esitanud

§ 4034

lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. 18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5