KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2023, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2850 Kohtunik Triin Harak Kohtujurist Kristel Toots Kohtuis

§ 224

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt s.o karistuse liigi osas. 3. Teha uus otsus, millega karistada Roman Kalininit

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut s.o 500 eurot. 4. Kar

S § 66 lg 2 alusel võimaldada Roman Kalininil tasuda rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 10 kuu vältel, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

1. Rahatrahv tuleb tasuda: Rahandusministeerium Rahandusministeerium Rahandusministeerium EE932200221023778606 EE891010220034796011 EE701700017001577198 Swedbank SEB pank Luminor Bank Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ning selgitus: „isiku nimi, väärteoasja nr 4-23-2850, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Edastada käesolev kohtuotsus Roman Kalininile ja PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaevatava otsuse sisu
3. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 21.08.2023 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,23,007863 määras eriasjade uurija Kajar Pent liiklusseaduse (

) § 69 lg 3 rikkumise eest

§ 224lg 2 järgi Roman Kalinilile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Väärteootsuse kohaselt juhtis Roman Kalinin mootorsõidukit 30.07.2023 kell 07:10 isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,40+-0,05 mg/l. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine ei ole Roman Kalinin tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõiguse puhul ei ole tegemist isiku n.ö sünnipärase kaasa antud võõrandamatu õigusega, vaid tegemist on teatava õigusliku privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures ka eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

1. Menetlusalune isik on 05.09.2023 esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb väärteoasjas nr 2780,23,007863 määratud karistuse -juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks- asendamist rahatrahviga. Isik selgitab, et vajab juhtimisõigust töö jaoks. Töötab veoautol ning tal on xxx aastane laps ning ta ei saa tööst ilma jääda. 21.09.2023 kohtule saadetud e-kirjas märgib Roman Kalinin täiendavalt, et vabanes vanglast alles xxx kuud tagasi ja tahab elada normaalset elu. Käis veoauto kursustel, kuid oli väga raske leida tööd sellel erialal oma mineviku tõttu. Üks ettevõte andis talle võimaluse ja ta hindab seda tööd väga. Leiab, et politsei poolt määratud karistus on väga karm. Menetlusalune isik selgitab, et ei hakka kunagi käituma nii, et joob ja läheb 2 autoga sõitma. Juhtus nii, et jõi laupäeval neli purki õlut ja läks magama, hommikul kell 6 läks tööle, tundis ennast normaalselt ja isegi ei kahtlustanud, et võib olla alkoholi jääke organismis. Kahetseb väga juhtunut ning lubab, et see ei kordu enam. Palub määrata rahatrahv ning võimaldada see tasuda aasta jooksul osamaksetena. Roman Kalinin on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 24.09.2023 edastas Roman Kalinin kohtule ka töölepingu nr 04/
2. Töölepingust nähtub, et Roman Kalinin töötab ettevõttes OÜ X alates 02.08.2023 xxx ametikohal (tl 32-33). Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
3. Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et otsuse muutmiseks puuduvad alused. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü suur. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus jääb liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku keskmise piiri lähedale kuivõrd mõõtevahemik on 0,25 mg/l- 0,74 mg/l. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks keskmisest (6 kuud) madalamas määras. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine ei ole Roman Kalinini tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik, kuna iseloomustava materjalina on näha tema varasemalt toime pandud samalaadsed rikkumised, joobes juhtimine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul neli kehtivat väärteokaristust, millede eest on määratud rahatrahvid ja mis on tasumata. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Kohtuväline menetleja palub jätta liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi määratud karistus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik Roman Kalinin ja kohtuväline menetleja on kohtule kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses ning VTMS § 120 lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. 6.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes 3 grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 7. 30.07.2023 koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis Roman Kalinin 30.07.2023 kell 07.10 xxx linnas xxx, liikudes xxx tänava suunas mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit 0,40 mg +/- 0,05 mg. Sellega rikkus Roman Kalinin

§ 69

lg-t 3 ning pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

Menetlusalune isik annab juhtunu kohta väärteoprotokollis ütlused, milles selgitab, et arvas, et on kaine ning kahetseb (tl 5).

1. Tunnistaja A. R.gi ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli ta koos patrullpolitseinik D. F.iga patrullis teostades liiklusjärelvalve käigus joobeseisundi kontrolle aadressil xxx xxx. Kella 07:10 ajal näitas indikaatorvahend alkoholisisaldust isiku väljahingatavas õhus. Seejärel teostas D. F. aktiivse režiimiga indikaatorvahendi testi, mille tulemuseks oli 0,36 mg/l. Seejärel palus D. F. isikul politsei autosse tulla, kus D. F. teostas kell 07:31 tõendusliku alkomeetriga testi, mille tulemuseks oli 0,35 mg/l. Sõidukiks oli xxx registreerimisnumbriga xxx, mille roolis oli Roman Kalinin isikukoodiga
2. Isiku kinnipidamisest kuni tõendusliku alkomeetri puhumiseni puudus isikul võimalus tarbida alkoholi ja tubakatooteid (tl 20 pöördel-21).
3. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et isiku väljahingatavas õhus mõõdeti 30.07.2023 kell 07.27-07.31 alkoholisisalduse lõplikuks tulemiks 0,40 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, saadi mõõtetulemuseks 0,35 mg/l (tl 18 pöördel). Tõenduslik alkomeeter ARDM-0076 Dräger Alcotest 7110 EST on taadeldud ja omab taatlustunnistust nr TTRC-23-
4. Seoses joobe tuvastamisega, kõrvaldati Roman Kalinin mootorsõiduki juhtimiselt vastava otsusega (tl 19 pöördel - 20).
5. Kohtul puudub alus kahelda mõõtmistulemuse jälgitavuses ning sellekohast kahtlust ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17- 5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-1-148-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses.
8. Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik oli tarvitanud enne 30.07.2023 sõitma asumist alkoholi ning tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,35 mg. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrüki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistaja A. R.i ütlustega. Samuti kinnitas menetlusalune isik, et oli eelneval õhtul tarvitanud alkoholi ning juhtis järgmisel hommikul kõnealust mootorsõidukit.
9. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Roman Kalinin juhtis 30.07.2023 kell 07:10 xxx linnas xxx, liikudes xxx tänava suunas, mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx isikuna, kelle ühes liitris 4 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 224lg 2 järgi. 13. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Isiku joobeks mõõdeti 0,35 mg/l. Tegemist ei ole küll kriminaalsele joobele lähedase astmega, kuid siiski on see arvestatavalt üle lubatava piiri. Menetlusalune isik selgitas omapoolsetes ütlustes peale sündmust, et arvas, et on kaine. Kohtule esitatud kaebuses on isik selgitanud täiendavalt, et jõi laupäeval neli purki õlut ja läks magama, hommikul kell 6 läks tööle, tundis ennast normaalselt ja isegi ei kahtlustanud, et võib olla alkoholi jääke organismis. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime hooletusest. Isik oli eelmisel õhtul tarbinud õlut. Kuigi ta arvas, et on kaineks saanud, pidanuks ta enne hommikul sõitma asumist oma kainuses veenduma ning joovet kontrollima, kuivõrd ta teadis, et oli eelneval õhtul tarvitanud siiski 4 pudelit õlut.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Roman Kalinini väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
3. Aset on leidnud tegu, milles Roman Kalinini süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et Roman Kalinin on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
4. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistuse kohaldamisest 18.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 võimaldab kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem antud paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud või kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

1. Kohtuväline menetleja on valinud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Menetlusalune isik palub kaebuses asendada talle karistuseks määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks rahatrahviga ning võimaldada selle tasumine ositi.
2. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on 5 märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Antud rikkumise puhul võib mõista põhikaristuseks rahatrahvi, mille keskmine määr on 150 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, mille keskmine määr on 6 kuud. Kohtuväline menetleja on Roman Kalininile määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Väärteo toimepanemise vormidest on kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus tuvastas, et Roman Kalinin pani väärteo toime hooletusest. Isik selgitas, et oli joonud õhtul 4 purki õlut ja läks peale seda magama. Hommikul ärgates tundis ennast hästi, isegi ei kahtlustanud, et võib olla alkoholi jääke organismis ja läks autorooli. Isiku eesmärk oli hommikul sõita tööle. Roman Kalinin käitus hooletult, olles õhtul alkoholi 4 purgi õlle näol tarbinud, pidanuks ta oma kainust hommikul kontrollima, et mitte alkoholipiirmäära ületades mootorsõidukit juhtida. Juhtimisõigust omav isik peab enesele teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides ning mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades ei ole aktsepteeritav tegevus. Alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust oluliselt, kuivõrd alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ning väheneb oluliselt reaktsioonikiirus. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust. Roman Kalininil tuvastatud joove oli pisut üle

§ 224lg 2 vahemiku alammäära - 0,35 mg/l.

Rikkumine on toime pandud xxx linnas ja hommikusel ajal, mil tänavatel on liiklemas rohkem sõidukeid ja jalakäijaid kui nt öisel ajal või asulavälistel teedel. Samas ei nähtu materjalidest, et isiku sõidustiil oleks olnud väliselt üheselt tajutavalt kontrollimatu paistes silma hooletu sõidustiiliga. Isik ei rikkunud muid liiklusnõudeid ega põhjustanud liiklusohtlikku olukorda materjalidest nähtuvalt. Kokkuvõtlikult hindab kohus Roman Kalinini süü suuruse pisut keskmisest väiksemaks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud väärteoprotokollis ning kaebuses.

1. Lisaks on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholi piirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millega isik seab ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Seega menetlusalusele isikule mõistetav karistus peab olema piisav, et tulevasi rikkumisi ära hoida. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuse nr 3-1-1-6-17 p-s 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid 6 eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Karistusregistri andmetel on Roman Kalininil 5 kehtivat kriminaalkaristust ning 4 kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkaristused on isiku- ja varavastaste kuritegude eest ning üks narkootikumidega seotud süütegu. Väärteokaristused on kõik narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud (tl 21 pöördel-23). Roman Kalininile on esitatud kahtlustus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 01.07.2019, kuid selles osas on kriminaalmenetlus lõpetatud
2. novembril 2019 (tl 27), seega peaaegu 4 aastat tagasi. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel seda, et isikul on olnud kokkupuude samalaadsete rikkumistega varasemast ajast. Eelnevate juhtumite põhjal järeldab kohtuväline menetleja, et isik ei ole suutnud järeldusi teha ja on näha, et eelnevad karistused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule karistusregistri väljavõtte, milles on nähtavad ka menetlusaluse isiku arhiveeritud karistused. Riigikohus on selgitanud (vt nt 19.10.2018 otsus nr 4-17-5471 p-d 26-27), et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga. Seega saab maakohus isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes. Ka KarRS § 5 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Lähtudes eespool viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadest ei saa kohus arhiveeritud karistusandmetes kajastuva infoga sisustada karistust, ka eripreventiivse eesmärgi osas. Roman Kalininil puuduvad kehtivad karistused liiklussüütegude eest, küll aga on tal tasumata 4 väiksemat rahatrahvi narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest vahemikus xxx-xxx eurot (tl 22 pöördel-23). 21.09.2023 kohtule saadetud e-kirjas märgib Roman Kalinin aga, et vabanes vanglast xxx kuud tagasi ja alles leidis töökoha, mida väga hindab. Kinnipidamisasutuses on sissetuleku teenimise võimalused piiratud. Käesolevalt on isik enda kinnitusel ning töölepingust nähtuvalt hõivatud tööga ning omab seega ka teatavat sissetulekut, mis oluliselt suurendab tema võimalusi rahatrahvide tasumiseks. Seetõttu on kohtu hinnangul siiski võimalik määrata Roman Kalininile karistuseks ka rahatrahv.
3. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid. Roman Kalinin selgitas kohtule esitatud kaebuses, et tal on ka väike laps ja vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Töölepingust nähtub, et Roman Kalinin töötab alates 02.08.2023.a. osaühingus X xxx ametikohal. Riigikohus on lahendis 3-1-1-2610 p-s 7.3 selgitanud, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega 7 töövaldkonna eripära ei saa muutuda juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist või määra ülemäära mõjutavaks teguriks, kuid teatud määral saab seda arvestada. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-17 punktis 13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Kaebuse esitaja selgitas kohtule, et vabanes alles xxx kuud tagasi vanglast ning seetõttu oli tal väga raske oma mineviku tõttu tööd leida. Lisaks on tal väike laps, keda on vaja toetada. Kohus leiab, et eelmärgitud asjaolud väärivad arvesse võtmist. Lisaks on oluline, et isik ei pannud väärtegu toime tahtlikult, tunnistas koheselt sündmuskohal oma süüd ning on läbivalt oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti oleks kohtu hinnangul antud juhul töökoha kaotus isikule väga raskete tagajärgedega. Tulenevalt isikust leiab kohus, et isikut mõjutaks õiguskuulekusele käesoleval juhul rohkem see kui jätta talle alles juhtimisõigus ning võimalus käia tööl. Juhtimisõiguse olemasolul on isikul võimalus jätkuvalt teenida sissetulekut ja tagada enese edukam seadusekuulekas toimetulek. Eelnev loodetavasti motiveerib teda ka edaspidi rikkumistest hoiduma enam kui juhtimisõiguse äravõtmine, millega võib kaasneda arvestades isiku töövaldkonda, töö kaotus ning täiendavad majanduslikud raskused. Seetõttu tulenevalt isikust ja tema püüdlustest peab kohus õigeks anda isikule veel üks võimalus ning mitte võtta temalt ära juhtimisõigust. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada karistusliigina antud juhul rahatrahvi.
4. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Roman Kalinini süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määrata karistus keskmisest pisut madalamas määras ehk 125 trahviühiku ulatuses summas 500 eurot.
5. Siiski peab kohus vajalikuks menetlusalusele isikule selgitada, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest on võimalik nii põhikaristusena kui lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Rahatrahv kui kergemaliigiline karistus on Roman Kalinini puhul ammendumas. Kui menetlusalune isik käesolevast karistusest enda jaoks järeldusi ei tee, võib järgmine samalaadne rikkumine tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest tingida suure tõenäosusega ka juhtimisõiguse äravõtmise.
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Roman Kalinini kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja 21.08.
7. a otsuse väärteoasjas nr 2780,23,007863 osaliselt- s.o karistuse liigi osas ning teeb uue otsuse, millega karistab Roman Kalininit

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut s.o 500 eurot. 27. Kar

S § 66 lg 2 alusel peab kohus tulenevalt Roman Kalinini varalisest seisundist (töötasu suurus töölepingust nähtuvalt xxx eurot bruto) ja kohustusest ülal pidada alaealist last, võimaldada Roman Kalininil rahatrahv 500 eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 10 kuu vältel, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 8