1-21-1829/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-21-1829 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri 2023 määrus Erik Vidriku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Erik Vidriku (Vidrik; isikukood 39605232744) ja tema kaitsja advokaat Toomas Metsma määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid advokaat Toomas Metsma poolt Erik Vidrikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 165,60 eurot, sealhulgas käibemaks 27,60 eurot.
6. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Erik Vidriku kanda.
7. Erik Vidrikul tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohus karistas Erik Vidrikut 20.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1829 KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Erik Vidrikule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6116 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu ja 10 päeva 1 vangistuse võrra, saades liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 10 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 20.04.
9. Kohtuotsus jõustus 07.05.
10. 1.
11. Tartu Maakohus jättis 31.01.2023 määrusega Erik Vidriku vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 18.02.
13. Viru Vangla esitas 15.08.2023 Tartu Maakohtule materjalid Tartu Vanglas viibiva kinnipeetava Erik Vidriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad tema ennetähtaegset vabastamist.
14. Tartu Maakohus jättis 03.10.2023 määrusega Erik Vidriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
15. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Erik Vidriku suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Maakohus tõi positiivsete asjaoludena välja kindla elukoha olemasolu oma vanemate juures, individuaalse täitmiskava täitmise, lähedaste toetuse ning kindla töökoha olemasolu. Erik Vidrik on andnud nõusoleku võtta ennetähtaegsel vabanemisel lisakohustus alluda elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks Erik Vidriku elukohaks täidetud. Erik Vidrik osaleb vanglas tööhõives, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. 3.
16. Negatiivselt iseloomustab vangistuse kulgu korduvad distsiplinaarkaristused. Käesoleval ajal on Erik Vidrikul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, noomitus ravimi mittekorrektse manustamise eest, noomitus ebaviisaka käitumise eest ning 5 päeva kartserit katseajaga 3 kuud ravimi mittekorrektse manustamise eest. 3.
17. Maakohtu hinnangul annab ka isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et Erik Vidrik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud grupi poolt toime pandud inimkaubanduse, ähvardamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Viimased kuriteod pani ta toime ajal, mil maakohus oli teinud tema suhtes süüdimõistva otsuse, kuid see ei olnud veel jõustunud. Lisaks on Erik Vidrik olnud neljal korral kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et isik suudaks seekord katseaja rikkumisteta läbida ning vabaduses hoiduda uute kuritegude toime panemisest. 3.
18. Samuti väärib maakohtu hinnangul tähelepanu Erik Vidriku alkoholisõltuvus. Alkoholi kuritarvitamine on soosinud kuritegude toimepanemist. Sotisaalprogrammi käigus väitis süüdimõistetu, et mõistab alkoholi tarvitamise vähendamise vajalikkust, kuid ei pidanud tarvitamise lõpetamist realistlikuks. Süüdimõistetu on alkoholi kuritarvitanud aastaid ning tal on diagnoositud sõltuvus, mistõttu on tõenäoline, et vabaduses alkoholi tarvitamine jätkub. Maakohtu istungil 27.09.2023 avaldas süüdimõistetu, et spetsialisti abi ta sõltuvusprobleemi osas ei vaja ning on loobunud ka mõttest minna rehabilitatsioonikeskusesse, kuhu varasema ennetähtaegse vabastamise arutamisel avaldas soovi pöörduda. Kuivõrd isik on varem pannud alkoholijoobes toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid, on alkoholi tarvitamise jätkumisel väga suur tõenäosus, et tema käitumine vabaduses ei saa olema seaduskuulekas. 3.
19. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et süüdistatava iseloomustusest ei tulene ühtegi argumenti, mis annaksid aluse arvata, et Erik Vidrik suudaks vabaduses elada seaduskuulekalt 2 ja reegleid järgivalt. Varasem kriminaalhooldusele allumine tulemust ei andnud. Arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ning distsiplinaarkaristuste olemasolu, on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus sedavõrd kõrge, et teda ei ole võimalik vanglast ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 03.10.2023 määruse peale esitas määruskaebuse Erik Vidriku kaitsja advokaat Toomas Metsma, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Erik Vidrik Tartu Maakohtu 20.04.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse otsida endale töökoht või võtta end arvele Töötukassas kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja hinnangul on Erik Vidriku ennetähtaegne vabastamine võimalik ja põhjendatud. Erik Vidrik on kaitsjale avaldanud, et on vajadusel nõus kandma mistahes lisakohustusi, mida kriminaalhooldusosakond peaks tema suhtes vajalikuks pidama. 4.
21. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Erik Vidrik ei suudaks vabaduses seaduskuulekalt elada, seda eriti olukorras, kus nii vangla kui prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Erik Vidriku distsiplinaarrikkumised ei ole sellised, mille põhjal saaks teha üldiseid järeldusi tema madala seaduskuulekuse osas ja näha ette õigusvastast käitumist vabaduses. Vangla ise ei ole distsiplinaarrikkumistele suurt kaalu omistanud, kuna toetab Erik Vidriku ennetähtaegset vabastamist. Ka varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine ja katseajal uue kuriteo toimepanemine ei anna praegu alust eelduseks, et Erik Vidrik ei suuda katseaega edukalt läbida. Erik Vidrik kannab reaalset vangistust esimest korda, mistõttu on oluliselt kasvanud tema teadlikkus katseaja tingimuste rikkumise elulistest tagajärgedest. 4.
22. Kohtu järeldused seoses Erik Vidriku suhtumisega alkoholi on liialt skeptilised ja pigem oletuslikud. See, et kinnipeetav on kahelnud alkoholist täieliku loobumise vältimatuses, ei anna alust järelduseks, et alkoholi tarvitamisest saab enesestmõistetavalt kuritarvitamine. Sedalaadi riskide maandamiseks on võimalik kehtestada katseajaks alkoholi tarvitamise keeld. Ka ei tohiks ennetähtaegset vabastamist välistada kohtu tõdemus selle kohta, et toetavad lähedased ja töökoht olid Erik Vidrikul olemas ka varem, kuid ta jätkas kuritegude toimepanemist sellegipoolest. Erik Vidrik on kandnud vangistust 2,5 aastat, seega võivad tema elunägemus, suhtumine ja käitumine olla teinud läbi positiivse arengu. Kohatu on maakohtu arutluskäik, et kuivõrd vangla hinnangul tajub Erik Vidrik oma sotsiaalsest taustast ja tervislikust seisundist tulenevalt ühiskonda ja selle toimimist lihtsustatult, saab järeldada, et ta võib teisi isikuid rünnata. 4.
23. Erik Vidriku ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui sisulised eeldused. Tal on vabanedes elukoht oma vanemate juures ning töökoht ettevõttes, kus ta on ka varem töötanud. Erik Vidrik on läbinud individuaalse täitmiskava ja vangla on pidanud võimalikuks tema tingimisi vabastamist toetada. Vähetähtis ei ole ka prokuratuuri seisukoht, et käitumiskontrollile allutamine võiks olla Erik Vidriku puhul tulemuslikum, kui vangistuse lõpuni kandmine.
24. Määruskaebuse esitas ka Erik Vidrik, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada ta Tartu Maakohtu 20.04.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega, pannes talle katseajaks lisakohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi. 3 5.
25. Kaebaja märgib, et tal on vangistuses esinenud probleeme, kuid ta on seal viibinud kaua ja mõningased probleemid kinnises asutuses ikka tekivad. Kuna tegemist on esimese vangistusega, on olnud raske kohaneda. 26.09.2023 toimus Valga kohtumajas kohtuistung A.S. ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks samas kohtukoosseisus ning kohus pidas võimalikuks teda vabastada vaatamata ligi 13 distsiplinaarrikkumisele. Kaebuse esitaja hinnangul on sellega loodud pretsedent ning ka tema tuleks ennetähtaegselt vabastada vaatamata distsiplinaarkaristuste olemasolule. Teda toetab pere ning tal on tugev motivatsioon elada seaduskuulekalt, kriminaalse elu poole ta tagasi ei pöördu. Kohtu poolt antud hinnang tema lihtsameelsusele ei ole põhjus tema vanglas hoidmiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Erik Vidriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Erik Vidrikut ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus jätkuvalt kõrge, mistõttu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
28. Maakohus on järeldanud õigesti, et Erik Vidriku varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ja mõistetud karistuste ebatõhusus, sõltuvusprobleem ning kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist (seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruses märgitut üle korrata, kuivõrd nõustub sellega, kuid selgitab, miks määruskaebustes toodud argumendid ei ole piisavad Erik Vidriku vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.
29. Nii Erik Vidrik kui tema kaitsja on määruskaebustes leidnud, et distsiplinaarkaristuste olemasolu ei tohiks olla takistuseks tema ennetähtaegsele vabastamisele. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist selliste rikkumistega, mille põhjal saaks teha järeldusi isiku madala seaduskuulekuse kohta ja näha ette õigusvastast käitumist vabaduses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Süüdimõistetu edasise õiguskuuleka käitumise võimalikkust kui vangistusest tingimisi ennetähtaegse peamist sisulist eeldust saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud, hinnates igal juhul vanglas käitumist ja isiku võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Distsiplinaarkaristuse olemasolu iseenesest näitab, et Erik Vidrik ei ole vanglas kehtestatud reegleid järgida. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust: 02.03.2023 on määratud noomitus ravimi mittekorrektse manustamise eest ning 22.03.2023 noomitus ebaviisaka käitumise eest ja 5 päeva kartserit 3-kuulise katseajaga taas ravimi mittekorrektse manustamise eest. Kõik need rikkumised on toime pandud pärast seda, kui Tartu Maakohus oli 19.01.2023 arutanud Erik Vidriku tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalust elektroonilise järelevalve alla. Ta kahetses sellel kohtuistungil vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumisi, samas jätkas vanglas kehtestatud reeglite rikkumist taas mõne kuu möödudes. Seega on õige maakohtu tõdemus, et kuna Erik Vidrik ei ole suutnud järgida kehtivat korda isegi kontrollitud keskkonnas, puudub alus loota, et tema käitumine saab olema õiguskuulekas vabaduses. 4
30. Erik Vidriku määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kohus vabastas vangistusest tingimisi ennetähtaega A.S. vaatamata ligi 13 distsiplinaarrikkumisele, ei vasta esiteks tõele (Tartu Maakohtu 12.10.2023 määrusest nähtuvalt ei olnud A.S. kohtumääruse koostamise seisuga kehtivad distsiplinaarkaristusi) ja teiseks ei oma see ka tähtsust käesoleva asja lahendamisel, kuna kohus peab kaaluma kõiki konkreetset isikut iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Distsiplinaarkaristuse olemasolu on vaid üks neist.
31. Kaitsja hinnangul on kohtu järeldused Erik Vidriku suhtumise kohta alkoholi liialt skeptilised ja pigem oletuslikud. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Erik Vidrikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi kuritarvitamine oli samuti viimase kuriteo soodusteguriks, Erik Vidrik käitus alkoholi tarvitanuna vägivaldselt. Sotsiaalprogrammi läbimine vanglas on küll positiivne, kuid ei taga seda, et vabaduses alkoholi tarbimine ei jätkuks. Seda kinnitab ka Erik Vidriku enda suhtumine: ta ei ole ise alkoholist loobumist pidanud realistlikuks, kuid leiab samas, et spetsialisti abi ta oma sõltuvusega tegelemiseks ei vaja. Seetõttu on alkoholi tarbimise oht jätkuvalt kõrge, mis omakorda suurendab oluliselt Erik Vidriku poolt kuritegude toimepanemise riski.
32. Nii Erik Vidrik kui tema kaitsja märgivad määruskaebuses, et kohatu on maakohtu arutluskäik sellest, et Erik Vidrik tajub tulenevalt sotsiaalsest taustast ja tervislikust seisundist ühiskonda ja selle toimimist lihtsustatult. Erik Vidrik märgib kaebuses, et tal on diagnoositud alaareng-käitumishäire, mistõttu on tema vanglas hoidmine sellel põhjendusel solvav. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vangla iseloomustuses Erik Vidriku mõtlemise, käitumise ja hoiakute kohta märgitule liigset kaalu omistanud. Kindlasti ei ole Erik Vidriku tervislik seisund selleks, miks maakohus leidis, et teda ei ole võimalik vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Küll aga kohustab KarS § 76 lg 4 arvestama muuhulgas süüdlase isiku kohta käivat teavet. Maakohus on õigustatult tõdenud, et Erik Vidriku retsidiivsusriski võib suurendada tema impulsiivne käitumine joobes olles, millal ta võib teisi rünnata või ähvardada, pingeolukorras kaotada enesevalitsuse. Kõik märgitu tuleneb eelkõike varasemalt toime pandud kuritegude asjaoludest.
33. Kohus peab lähtuma süüdimõistetu ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel KarS § 76 lgs 4 nimetatud asjaoludest. Vangla ja prokuratuuri arvamus ei ole kohtule siduv. Käesolevas asjas on vangla kinnipeetava iseloomustuses märkinud, et kuna tegemist on vanglale teadaolevalt viimase tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega Erik Vidriku suhtes, toetab vangla tema karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokurör on oma kirjalikus seisukohas nõustunud Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Erik Vidriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, leides et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Erik Vidriku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga, kuivõrd Erik Vidriku varasem käitumine on näidanud, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul sobilik meede.
34. Maakohtu viide varasemale kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele ja uue kuriteo toimepanemisele katseajal on asjakohane ning igati arvestatav asjaolu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Korduv katseaja nõuete rikkumine, eriti aga katseajal uute kuritegude toimepanemine näitab, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks Erik Vidriku puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Tartu Maakohtu 05.06.2019 otsusest kriminaalasjas nr 118-6116 nähtuvalt pani Erik Vidrik alates
35. a augusti algusest, s.o katseajal, toime kuritegusid, mille eest ta mõisteti süüdi KarS § 133 lg 2 p 7 järgi. Märkimisväärne on seegi, et pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist jätkas Erik Vidrik kuritegelikku käitumist ja pani 04.10.2019 toime kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise enda elukaaslase suhtes, mille eest 5 ta mõisteti Tartu Maakohtu 20.04.
36. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1829 süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu leidis maakohus õigustatult, et Erik Vidriku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse karta tema poolt uute kuritegude toimepanemist.
37. Ringkonnakohus nõustub kaitsjag, et ca 2,5 aastat kantud vangistust võivad tuua kaasa positiivsed arengud isiku suhtumises ja käitumises, kuid Erik Vidriku puhul seda praegu väita ei saa. Erik Vidrikul on olnud probleeme õiguskuuleka käitumisega vanglas. Pärast eelmise ennetähtaegse vabastamise menetlust
38. a alguses ei motiveerinud Erik Vidrikut vanglas hästi käituma see, et distsiplinaarkaristuse olemasolu on kaalukas argument vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmisel. Samuti ei ole praeguseks kantud vangistus toonud sisulisi muutusi Erik Vidriku suhtumisse alkoholi tarbimisse. Seega ei nähtu ka ringkonnakohtule, et süüdimõistetu suhtes oleks vangistuses toiminud sellised muutused, mis annaksid aluse järelduseks, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Isikut kes ei saa reaalselt aru oma probleemist ei ole võimalik suunata ka ravile, sest muutuste aluseks saab olla üksnes süüdimõistetu teadvustatud soov probleemidega tegelda.
39. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on jõudnud kõiki asjaolusid kogumis kaaludes õigele järeldusele, et Erik Vidriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine, seda isegi elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei saa öelda, et uute kuritegude toimepanemise risk on Erk Vidriku vabastamiseks piisavalt madal. Seetõttu tuleb süüdimõistetul jätkata vangistuse kandmist.
40. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
41. oktoobri
42. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
43. Kaitsja advokaat Toomas Metsma esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal isiku seisukoha väljaselgitamiseks maakohtu lahendi edasikaebamise osas, kohtulahendiga tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 115 minutit, mille eest küsib tasu kokku 165,60 eurot, sh käibemaks 27,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 165,60 eurot (sh käibemaks) Erik Vidriku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6