3-23-2573/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2573 Haldusasi X kaebus seoses kriminaalasjaga nr XXXXX Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.
2. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. X esitas 15.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt kriminaalasjaga nr XXXXXX. Kaebaja taotleb kriminaalasja lõpetamist ja majandusliku kahju hüvitamist prokuratuuri poolt. Kaebuses taotletakse riigi õigusabi määramist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
5. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse toimingute (sh kohtueelse uurimise staadiumis tehtud toimingute) õiguspärasuse hindamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, vaid kriminaalasju menetleb maakohus (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 18) ning ka uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevust saab KrMS § 230 lg 1 järgi vaidlustada maakohtus. Niisamuti saavad kriminaalkohtumenetluses tehtud maakohtu määrused olla vaidlustatavad üksnes KrMS-s ettenähtud korras. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes (Riigikohtu 31.08.2011 otsus nr 3-3-1-35-10, p 52). Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse, sh hinnata prokuröri või maakohtu määruste õiguspärasust ega teha kohustavat ettekirjutust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kaebajal on võimalik esitada kõik oma vastuväited uurimisasutuse, prokuratuuri või kriminaalasja lahendava kohtu tegevuse peale tema suhtes läbiviidavas kriminaalasjas.
6. Ka kahju hüvitamise nõude osas ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Süüteomenetluses (nii kriminaal- kui ka väärteomenetluses) tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt esitatakse kohtueelse kriminaalmenetluse korral kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. SKHS § 16 lg 1 järgi saab prokuratuuri otsuse peale kaevata Riigiprokuratuurile ning § 17 lg 1 järgi saab Riigiprokuratuuri otsuse peale kaevata maakohtule. Kui kriminaalasi on juba kohtu menetluses, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada maakohtule (vt SKHS § 18 lg 1). Eeltoodust järeldub, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohus ei ole pädev selliseid vaidlusi lahendama.
7. Kokkuvõttes tagastab kohus seega kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu.
8. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ning kohus jätab taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Samuti ei ole halduskohtul võimalik tema pädevusse mittekuuluvas asjas kohaldada esialgset õiguskaitset (vt Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019 määrus nr 3-19-1543, p 7), mistõttu jääb ka esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2