Obsah (9)

§ 215§ 121§ 120§ 199§ 344§ 201§ 64§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 13. november 2023 1-19-

§ 215

lg 3 järgi 2-aastase,

§ 121

lg 1 järgi 1-aastase,

§ 120

lg 1 järgi 6-kuulise,

§ 199

lg 2 p-de 7,8 järgi 10-kuulise,

§ 344

järgi 8-kuulise ja

§ 201

lg 2 p 1 järgi 10-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud. Ülejäänud karistus – 2 aastat 6 kuud vangistust, jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Tops ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi: ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

1. Maakohus pööras
2. septembri
3. a määrusega Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele. M. Tops asus karistust kandma
6. septembril 2022 ja karistuse lõpptähtaeg saabub
7. märtsil
9. Vangla edastas maakohtule materjalid M. Topsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega ning toetab vabastamist. Prokuratuuri esindaja soostub vangla arvamusega. M. Tops soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
10. Viru Maakohtu
11. oktoobri
12. a määrusega jäeti M. Tops tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused vabastamiseks (

§ 76

lg 2 p 1 ja p 9).

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades puudus kohtul veendumus, et M.

Topsi karistuse eesmärgid on täidetud.

1. Kohus tõi esile M. Topsi korrektse vangistusaegse käitumise, „Eluviisitreeningu“ läbimise, majandustöödel töötamise ning toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Lähedased olid isikul ka kuriteo toimepanemise ja kriminaalhoolduse ajal, ent nende toetus ei hoidnud M. Topsi õiguskuulekal teel. Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik veensid kohut uue kuriteo toimepanemise ohus. M. Tops kannab karistust eriliigiliste etteplaneeritud kuritegude eest (ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, sh sissetungimisega ja grupis). Süüdlane ei väärtusta teiste turvalisust ja vara säilimist. Viimase kuriteo eest mõisteti M. Topsile šokivangistus. Osaliselt täitmisele pööramata karistus pöörati aga täitmisele käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumise tõttu.
2. M. Topsi käitumisele avaldab mõju alkoholi tarvitamine. Ehkki M. Topsi kinnitusel oli sotsiaalprogrammist abi ja ta ei soovi enam alkoholilembeliste isikutega suhelda, vajab M. Tops jätkutegevusi alkoholist loobumiseks motivatsiooni tõstmiseks. Alkoholivaba elu on M. Tops elanud üksnes kinnipidamise tingimustes. Kantud karistusaja pinnalt ei saa teha järeldust, et M. Tops on teinud tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismustrite muutumiseks.
3. M. Topsi varasem käitumine viitab uute kuritegude riskile. Ta juhindub käitumisstrateegia valikul enda heaolust. M. Topsile on omane agressiivne käitumismaneer ja alkoholi tarvitamine, kui elus tekivad raskused või suhted keeruliseks osutuvad. Ta paneb kuritegusid valdavalt toime grupis. M. Topsi kuritegelik karjäär algas 13-aastaselt sõprade mõjutusel. Kinnipidamisasutus on näinud vajadust erinevate täiendavate tegevuste läbiviimiseks, mis toetavad süüdlase edaspidist seaduskuulekat elu. MÄÄRUSKAEBUS
4. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada M. Tops tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
5. märts
6. Panna talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustada teda mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kriminaalasjas nr 1-19-4416 karistatud isikutega ja alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud.

1. Formaalsed eeldused M. Topsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud ja vabastamist toetavad vangla ja prokuratuur. Kohus on välja toonud palju positiivseid asjaolusid, mis toetavad vabastamist. Sellele vaatamata irdus kohus kohtupraktikas antud juhistest ja jättis M. Topsi vabastamata („Margus Tops ei ole jõudnud oma mõttemaailma muutmisega staadiumi, kus võib prognoosotsustusena välja tuua edulootuse seaduskuulekaks eluks“). Kohus ei lähtunud sellist otsust tehes mitte iseloomustusest või prokuröri seisukohast, vaid Tartu Maakohtu
2. a otsusest. Sisuliselt hakkas kohus taas hindama M. Topsi käitumist, ent see läheb vastuollu Riigikohtu lahendiga, mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuriteo raskust ja selle eest mõistetud karistuse kestust ei saa arvestada, sest seda on arvestatud juba

§ 76lg-tes 1,2 toodud tähtaegade sätestamisel.

1. M. Topsi karistuse täitmisele pööramisele osutatud tähelepanu on ebaproportsionaalselt suur. Karistust ei pööratud täitmisele uue kuriteo sooritamise, vaid alkoholi tarvitamise tõttu tekkinud registreerimise ja vereanalüüside tegemise kohustuse rikkumise tõttu. Alkoholism on haigus, ent mitte pöördumatu. 13-kuuline kinnipidamisasutuses korrektselt ja õiguskuulekalt 2 viibitud aeg kinnitab alkoholi järele vajaduse puudumist. Ebapiisav on põhjendada mittevabastamist vajadusega hoida ära alkoholi edaspidine tarvitamine. Kohus saab kriminaalhooldaja ettepanekul panna alkoholi tarvitamise keelu. Kui isik ei ole 1 aasta jooksul alkoholi tarvitanud ning on suutnud positiivselt käituda, oleks asjakohane osundada, miks ei ole see aeg piisav elumuutva otsuse vastuvõtmiseks. Kohus leidiski, et sotsiaalprogramm on läbitud, teadmised programmi eesmärgi saavutamiseks olemas ning isik mõistab tagasilanguse riske.
2. Positiivseid asjaolusid arvestades jääb arusaamatuks, miks kohus endiselt leiab, et M. Tops ei ole oma mõttemaailmas jõudnud muutusteni – tegemist on kaalutlusveaga. Kohus heidab sisuliselt M. Topsile ette vaid alkoholi tarvitamise jätkamise võimalikkust. Kui kinnipidamisasutus ei ole pidanud vajalikuks M. Topsiga läbi viia sõltuvusest vabastamise programmi, siis pole kohtu kartused alkoholiga tarvitamise jätkamise osas põhjendatud. „Eluviisitreening“ hõlmas samuti oskusi alkoholi tarvitamisest loobumiseks.
3. M. Topsi vabastamine on põhjendatud lisatingimuste ja kohustustega. M. Topsil on töökoht OÜ-s Metsakratt. Ta nõustub läbima vestlusi sotsiaalprogrammis õpitu kinnistamiseks ja kuriteopõhiste riskide maandamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
3. märtsi
4. a määrus nr 1-09-14104/142, p 18).
5. Kaitsja arvates on maakohus rikkunud kaalutlusõigust sellega, et tuvastanud küll paljud positiivsed, vabastamist toetavad asjaolud, jäeti M. Tops siiski vanglast vabastamata. Tehes otsustuse, et M. Topsi mõttemaailm pole muutunud, irdus kohus prokuratuuri ja vangla seisukohast ning Riigikohtu praktikast, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Ringkonnakohus soostub siiski maakohtuga selles, et M. Topsi puhul esineb endiselt suur uute kuritegude oht ja seda vaatamata vangistuses tehtud pingutustele. Vangla ja prokuratuuri seisukohaga on kohus seotud üksnes põhjendamiskohustuse kaudu. Põhjendamiskohustust ei ole rikutud. Analüüsides isiku tulevast käitumist vabaduses, on põhjendatud pöörduda lisaks vangistusaegsele käitumisele ka isiku varasema elukäigu, kuriteo asjaolude ning süüdlase isikut iseloomustava teabe juurde. Apellatsioonikohtu praktikas on üsna tavapärane, et kurjategijad käituvad vanglas hästi. Küll aga saab kohtukolleegium oma pikaaegse täitmisasjade lahendamise kogemuse pinnalt tõdeda sedagi, et vangistusaegne hea käitumine ja antud lubadused ei garanteeri alati isiku õiguskuulekust. Kohtupraktikas on aga täheldatud, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikud, kes panevad toime teatud liiki kuritegusid (nt varavastaseid süütegusid), on kõrgema retsidiivsusega. M. Topsi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh on maakohus välja toonud kuritegude eriliigilisuse, etteplaneerituse ning varavastaste kuritegude puhul nende korduvuse. M. Topsi iseloomustuses tuuakse välja, et tema vägivaldsuse raskusaste ja tekitatud kahju ulatus on suurenenud. See kõik paneb paraku küsima, kui tõsiseltvõetavad on süüdlase lubadused seaduskuulekaks eluks. Ringkonnakohtu hinnangul 3 ei olegi maakohus arvestanud kuriteo raskust (mida tõepoolest, nagu kaitsja õigesti märgib arvestatakse

§-s 76 toodud tähtaegade arvestamisel), vaid pigem asjaolusid, nagu korduvus, kuritegude etteplaneeritus ja eriliigilisus.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa öelda, et M. Topsi karistuse täitmisele pööramise asjaoludele pöörati ebaproportsionaalset tähelepanu. Tõsi on see, et karistust ei pööratud täitmisele uue kuriteo sooritamise, vaid katseaja nõuete rikkumise tõttu. M. Topsi katseaeg ebaõnnestus – pärast korduvaid katseid suunata teda probleemkäitumisega tegelema ning kohtu poolt määratud kontrollnõudeid täitma, pöörati karistus täitmisele. Ringkonnakohtule on kohtuinfosüsteemis leiduvate lahendite pinnalt teada, et kui kriminaalhooldaja esitas kolmanda erakorralise ettekande (
2. septembril
3. a), siis ei ilmunud süüdlane kohtusse. M. Tops kuulutati Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrusega nr 1-19-4416 tagaotsitavaks süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise tõttu. M. Tops tabati alles
6. a septembris, mil tema karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhoolduse nõuete tahtlik ja pikaajaline rikkumine annab täiendava põhjuse kahelda M. Topsi lubadustes sel korral katseajale allutatuna täita kohtu poolt määratavaid kohustusi ja nõudeid.
7. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja väide, justkui pole kinnipidamisasutus pidanud vajalikuks M. Topsiga läbi viia sõltuvusest vabastamise programmi. „Eluviisitreening“ ongi mõeldud sõltuvusainete kuritarvitajatele/sõltlastele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist.
8. Kaitsja möönab, et alkoholism, olgugi haigus, ei ole pöördumatu ning 13-kuuline korrektne käitumine vangistuses viitab M. Topsi alkoholivajaduse puudumisele. Sellise väitega tõsikindlalt nõustuda ei saa. Vaatamata asjaolule, et M. Tops paigutas end ise juba programmi alguses „otsustuse faasi“ – oli ta „Eluviisitreeningu“ läbiviija arvates „pigem kaalutlemise faasis“ ning vajab jätkutegevusi mõjutatavuse ning alkoholi negatiivse mõjuga tegelemiseks. Seega ei pruugi M. Topsi enda seisukoht objektiivset tegelikkust peegeldada. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja kriitikaga, justkui oleks maakohus leidnud, et ainus viis hoida M. Tops alkoholist eemal, on teda vanglas pidada. Maakohus märkis õigesti, et M. Topsi alkoholiprobleemid ulatuvad noorukiikka ning on tõsised (vanglasse saabudes oli ta deliiriumis). Alkoholi tarvitamine suurendab osadel inimestel riski panna toime kuritegusid. Sellist põhjuslikku seost on vangla täheldanud ka M. Topsi puhul. Kriminaalhoolduse ajal pandud kohustuste: alkoholikeelu, verest CDT näidu õigeaegse esitamata jätmise rikkumine näitab ringkonnakohtu hinnangul, et kui M. Tops peaks hakkama vabaduses taas alkoholi tarvitama, siis kriminaalhoolduse järelevalve pole piisav garantii kohtumääruse täitmiseks ega süüdlase kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks alkoholi kuritarvitamisega seotud riskidele, on M. Topsi puhul täheldatud puudulikku enesekontrolli- ja probleemilahendusoskust ning impulsiivust – needki tegurid teatavasti suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski.
9. Praegusel ajal kannab M. Tops karistust kuue erineva kuriteokoosseisu järgi, mitmed neist sisaldavad kvalifitseerivaid tunnuseid. M. Tops kasutas kuritegude toimepanemise ajal vägivalda või ähvardas vägivallaga ning pani tegusid toime grupis. Kuritegude asjaolusid ning isiku varasemat elukäiku hinnates võib süüdlaselt eelkõige oodata vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades isiku üldist pikaajalist kriminogeenset käitumist, ei saa kindlasti kohe teha 1-aastase korrektse vangistusaegse käitumise ja ühe sotsiaalprogrammi läbimise pinnalt järeldust, et uute kuritegude oht oleks piisavalt väike M. Topsi vabastamiseks praegusel ajal või et süütegude toimepanemise oht oleks maandatav kriminaalhooldusega. 4
10. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu määruses selliseid kaalutlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid määruse tühistamise ja määruskaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta maakohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5