KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-22-6091 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Leelo VIIL Asja läbivaatamise kuupäev 04.10.2023 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Siim RÄMMARI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Siim RÄMMAR sünd. 21.03.1978, isikukood 37803215212, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 06.10.2022 ja lõpp 02.07.2025 Jätta Siim RÄMMAR elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Leelo VIILI taotlus, määrata tema poolt Siim RÄMMARILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti (s.h. materjalidega tutvumine, nõustamine, ettevalmistus 72 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 21,60 €). Välja mõista Siim RÄMMARILT kaitsjale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti. Kaitsjatasu tuleb Siim RÄMMARIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 1 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700033916 ning selgitus „Siim RÄMMAR 1-22-6091 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas elektroonilise valve vabastamiseks. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav kohaldamisega vangistusest tingimisi Siim enne Rämmari tähtaega Siim Rämmar on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.10.2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 lg.2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 8 kuud 26 päeva alates 06.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses viibib teist korda. Kinnipeetav töötab vangistuses alates 01.03.2023 xxxna ja alates 28.06.2023 xxxna, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, paiknes 18.05.2023 – 18.07.2023 avavanglas, töötas 10.07.2023 – 10.08.2023 väljaspool vanglat, kuid töösuhe lõpetati seoses kinnisesse vanglasse paigutamisega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav üksi elama asuda vanematele kuuluvasse korterisse Xxxs. Kinnipeetava vanemad andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning see elamispind sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kinnipeetava vabanemisfondis on 1067,02 € ja tasumata võlanõuded puuduvad. Kinnipeetaval on lähedastest ema, kellega on head suhted; vend, kellega on head suhted, kuid suheldakse harva ning isa, kellega on keerulised suhted. Kinnipeetaval on ka 2 alaealist last – suhted laste ning nende emaga on head. Kinnipeetava vanemad on nõus teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Kriminaalhooldajal puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetav on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav on lahendanud oma probleeme alkoholiga, tema eesmärgid on realistlikud, ent tal puudub strateegia eesmärkide saavutamiseks. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20%. Viru Vangla toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all ühes elektroonilise järelevalvega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 02.07.2025, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 3 kuud. 2 Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Siim Rämmar selgitas, et ta on vangistuses viibitud aasta jooksul teinud mitmeid järeldusi. Kinnipeetav lisas, et ta proovib edaspidise elu elada kainelt ning keskenduda oma perele ja tööle minna. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et ta plaanib vabaduse korral XXX OÜ või XXX saeveskisse tööle minna. Kinnipeetav teatas, et ta käis alkoholiprobleemi tõttu seitse korda Eluviisitreeningus ning AA grupi koosolekutel. Kinnipeetava selgitas, et kõik tema kuriteod on seotud alkoholiga ning tal ei ole vabaduses sõidukit. Kinnipeetav teatas, et ta suhtleb kõikide oma lähedastega. Kinnipeetav selgitas, et tal on 1 distsiplinaarkaristus seoses pangakaardi aktiveerimisega. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et teine distsiplinaarkaristus on seotud sigarettidega ja kolmas marsruudist kõrvalekaldumisega. Kinnipeetav märkis, et ta on varem kandnud šokivangistust ja pani uue kuriteo toime katseajal. Kinnipeetav teatas, et ta paigutati tagasi kinnisesse vanglasse seoses distsiplinaarkaristustega. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil leidis, et olenemata rikkumistest toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatult. Kinnipeetav on senini elanud aktsepteeritavalt, kuid tal on hiljuti tekkinud alkoholiprobleem. Kaitsja oli veendunud, et kinnipeetav suudab edaspidise elu elada seadusekuulekalt ja hakkab hoolitsema oma pere eest. Kaitsja leidis, et kinnipeetava karistused ei ole pikaajalised ega rasked, mis näitavad, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. 3 Vastavalt KarS §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on talle mõistetud 2 aasta 8 kuu ja 26 päeva pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kokku reaalselt ära kandnud 1 aasta 12 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja vangistust kannab ta teist korda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu kinnipeetava kehtivate karistuste hulk, tuvastas maakohus Karistusregistri abil, et kinnipeetava kõik kolm kriminaalkaristust on kehtivad. Eeltoodu näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Pealegi nähtub kinnipeetava viimasest kohtuotsusest, et kuritegu oli toime pandud katseajal, mil kinnipeetav oli allutatud käitumiskontrollile. Seega leiab maakohus, et tegemist on isikuga, kes ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud ning suhtub tema järjekordsesse käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav 4 ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Asja materjalidest selgub, et Viru Vangla 16.08.2023 käskkirjaga nr.3-23/1-3/136 karistati Siim Rämmarit selle eest, et olles lubatud vanglast väljapoole, võttis ta pangaautomaadist välja sularaha, ostis selle eest sigarette ning peitis üle jäänud sigaretid enne naasmist vangla vahetusse lähedusse. Eelnimetatud tegude eest määrati kinnipeetavale karistuseks vastavalt esimesel juhul noomitus, teiselgi juhul noomitus ja viimase rikkumise eest kartserikaristus tingimisi katseajaga. Maakohus leiab, et kuigi tegemist ei ole iseenesest oma olemuselt raske rikkumisega, on siiski tegemist mitme rikkumisega. Seega saab järeldada, et tegemist on isikuga, kes ei suuda kehtivatest reeglitest ka kinnipidamisasutuses kinni pidada. Vangistuses on kinnipeetav töötanud erinevatel ametikohtadel, läbinud sotsiaalprogrammi ning lubatud mõneks ajaks karistust kandma ka avavanglasse. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et ta on vangistuses osalenud tööhõives, erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ja lubatud ka avavanglas viibida, ent peab arvestama ka teisi asjaolusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral üksi elama asuda vanematele kuuluvasse korterisse. Ühtlasi on kinnipeetaval head suhted ema, venna, kahe alaealise lapse ja nende emaga ning ta suhtleb ka oma isaga. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat selle eest, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja teatav lähedaste toetus. Niisamuti tunnustab maakohus kinnipeetavat, et kriminaalhooldaja hinnangul ei ole tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Samas möönab, et pelgalt kindlast elukohast ja lähedastega suhtlemisest ei pruugi piisata, et hoida kinnipeetavat õiguskuulekal teel. Nimelt kahtleb maakohus, kas ta suudab vabaduses üksi hakkama saada. Pealegi puudub kinnipeetaval käesoleval hetkel garanteeritud töökoht ning ta võib seega oma aega taaskord alkoholiga sisustama hakata. Kinnipeetava maakohtu istungil antud väited võimalikule tööle asumise kohta kahes erinevas kohas on paljasõnalised. Samas tunnustab maakohus siinkohal kinnipeetavat selle eest, et tal puuduvad tasumata võlanõuded ning tema vabanemisfondis on üle tuhande euro. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides, et ta on ohtlik avalikkusele. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 20%. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kohtuasjas nr.1-09-14104) ei arvesta maakohus sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. Tegemist on alles esimese võimalusega ennetähtaegselt vabaneda ning maakohtul puudub seetõttu veendumus, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskid oleksid piisavalt maandatud. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada selle eest, et tal on vabaduses teatavad väljavaated ja ta on tublisti ka vangistuses hakkama saanud, kuid sellest 5 hoolimata ei suuda maakohus kinnipeetavat veel usaldada. Maakohus möönab, et kinnipeetaval võivad tõepoolest olla realistlikud eesmärgid, ent nende saavutamiseks tuleb tal endaga veel tööd teha. Ainuüksi maakohtu istungil antud lubadused eesmärkide poole püüdlemises maakohut käesoleval hetkel veel ei veena. Vastuseks kaitsja väidetele selle kohta, et kinnipeetava kriminaalkaristused ei ole rasked ega pikaajalised märgib maakohus, et just eelnimetatud karistuste paljusus näitab, et kinnipeetav pole senini tahtnud ega suutnud oma käitumises parandusi teha. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 129,60 € (s.h. materjalidega tutvumine, nõustamine, ettevalmistus 72 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 21,60 €). Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määruse nr.1-07-8640 p.21 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6