1-21-8807/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-8807 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2023 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Jan Karlovitš (isikukood 38209072221) ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo kaudu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot, vandeadvokaat Viktoria Ivanovale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Jan Karlovitšilt. Süüdimõistetu Jan Karlovitšil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. veebruari 2022 otsusega, mis jõustus
8. veebruar 2022, karistati Jan Karlovitši KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 1 aasta 9 kuu vangistusega, mis KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 630 tundi ning määrati üldkasuliku töö tegemiseks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutati J. Karlovitš üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 järgi käitumiskontrollile. J. Karlovitšile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid, elukohaga XXX (kuni ravi lõppemiseni Tervise 8, Sillamäe - SA Viljandi Haigla Sillamäe osakond). Lisaks kohustati J. Karlovitši KarS § 75 lg 2 p 21 alusel järgima katseajal kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 4 alusel võttis J. Karlovitš endale vabatahtliku kohustuse alluda statsionaarsele sõltuvusravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, st jätkama
9. septembris 2021 alustatud rehabilitatsiooniteenust kuni selle lõppemiseni ning seejärel kohustub alluma SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse poolt pakutavale ambulatoorsele järelteenusele. 1.
11. märts 2022 registreeriti J. Karlovitši suhtes koostatud erakorraline ettekanne, milles taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei allu ravile ning tarvitab narkootikume. Viru Maakohtu
12. aprilli 2022 määrusega, mis jõustus
13. mail 2022, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. 1.
15. juuni 2022 registreeriti teine erakorraline ettekanne, milles taotleti jätkuvalt karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu tarvitab jätkuvalt narkootikume. Viru Maakohtu
16. juuli 2022 määrusega, mis jõustus
17. juuli 2022, rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele J. Karlovitši ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust. Viru Maakohtu
18. septembri 2022 määrusega kuulutati J. Karlovitš tagaotsitavaks ning määrati tema asukoha kindlakstegemisel tema viivitamatu toimetamine vanglasse karistust kandma. 1.
19. Karistuse kandmise aja algus
20. veebruar 2023 ja lõpp
21. november
23. Viru Maakohtu
24. oktoobri 2023 määrusega jäeti J. Karlovitš ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
25. Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, 16 on arhiveeritud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on üks – teavitamiskohustuse rikkumise eest. Seega ei ole J. Karlovitši käitumine vangistuses olnud hea. Samuti puudus maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Käesoleva vangistuse aluseks oleva teo pani toime katseajal. Asjaoludest, et isikut on korduvalt karistatud ning vangistuses viibib ta üheksandat korda, järeldas maakohus, et J. Karlovitš ei ole suutnud teha õigeid järeldusi oma varasematest karistustest ning jätkas kuritegude toimepanemist. 2.
26. Süüdimõistetu kuriteod on olnud seotud narkosõltuvusega ning ta on kolmel korral olnud ravil Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud narkootikumide tarvitamist. Enne käesolevat vangistust tarvitas igapäevaselt süstimise teel fentanüüli ja amfetamiini. Narkosõltuvus on J. Karlovitši puhul väga suureks soodusteguriks uue kuriteo toimepanemisel. Ta on küll avaldanud soovi vabaneda narkosõltuvusest, kuid eelnevad katsed on näidanud, et see ei ole õnnestunud ning ta on taas hakanud narkootikume tarvitama ning toime panema uusi kuritegusid. Maakohus ei pidanud tõenäoliseks, et sel korral õnnestuks tal vabaneda narkosõltuvusest ning elada seadusekuulekalt. Ka peale vabanemist on võimalik läbida rehabilitatsiooni. 2.
27. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, sealhulgas katseajal, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti nähtub asja materjalidest, et kui käesolev karistus oli täitmisele pööratud, ei ilmunud J. Karlovitš vabatahtlikult vanglasse ning ta kuulutati tagaotsitavaks. J. Karlovitš hoidus karistuse täitmisest kõrvale umbes 6 kuud. 2 Maakohus ei näinud alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et ka varasemad kriminaalhooldused on tema enda süül ebaõnnestunud ning ta pani katseajal toime uusi kuritegusid. J. Karlovitšil on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada või õppida. 2.
28. Maakohus hindas küll süüdimõistetu pingutusi (töötamine vanglas, sotsiaalprogrammis osalemine ja riigikeele õpe) kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Ei teki veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitavad eelkõige katseajal toime pandud kuriteod ning distsiplinaarkaristus vanglas, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda J. Karlovitš alluda kehtestatud normidele. Samuti ei ole J. Karlovitš suutnud täita individuaalses täitmiskavas ette nähtud põhihariduse omandamise nõuet. Asjaolu, et ta eelistas töö tegemist, on küll kiiduväärne, kuid põhihariduse olemasolu aitaks tal vabaduses paremini tööd leida.
29. Viru Maakohtu
30. oktoobri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Karlovitš, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ja palub anda endale reaalne võimalus, vabastada ennast ennetähtaegselt elektroonilise valvega rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohus järeldab, et süüdimõistetu ei ole vangistuses muutunud ja hakkab edaspidi uuesti sooritama kuritegusid, kuid sellise järelduse puhul ei ole kohus andnud süüdimõistetule võimalust ennast tõestada. J. Karlovitš on nõus rohkemate tingimustega. Vabastamise puhul asuks ta elama rehabilitatsioonikeskusesse, mis tegeleb narkosõltuvusega. Eelmise tingimisi vangistuse ajal oli J. Karlovitš kodus ja tal oli palju segavaid faktoreid, mis viisid kuriteo sooritamiseni. Rehabilitatsioonikeskuses saab süüdimõistetu elektroonilise valve all omandada oskusi kaineks eluviisiks, omandada tööalaseid ja sotsiaalseid oskusi.
31. Viru Maakohtu
32. oktoobri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu J. Karlovitši kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova, kes taotleb võtta määruskaebus menetlusse, tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu määrus riivab ebaproportsionaalselt süüdimõistetu õigusi, kuna puuduvad mõistlikud alused isiku taotlus jätta rahuldamata. Formaalsed ja sisulised eeldused vabastamiseks on täidetud. Määruskaebuses korratakse üle, et süüdimõistetul on elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, J. Karlovitšil on soov minna MTÜ-sse Lootuse Küla ja vabanemisel minna MTÜ Uus Põlvkond teenusele. J. Karlovitš on istungil tunnistanud, et tema jaoks on oluline, et MTÜ-s Lootuse küla õpitakse vastutust võtma oma tegude eest ning vajadusel korraldatakse ka suhted riiklike instantsidega. Vanglas eelistab süüdimõistetu töötamist, õpib riigikeelt A2 tasemel ning töötab. Iseloomustuse kohaselt on J. Karlovitšil ilmselt ebapiisav majandusliku toimetuleku oskus. Toimetulekut mõjutavateks teguriteks on sõltuvusprobleemid. Just seetõttu on MTÜ Lootuse Küla poolt pakutav programm sobiv isikule tööharjumuse väljatöötamiseks, sõltuvusest vabanemise kompleksravi käigus. Muutes elukohta, muutub ka isiku suhtluskond, tekivad juurde kriminaalse minevikuga mitteseotud uued tutvused. J. Karlovitš alustas vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus jätab põhjendamata, mis konkreetsed asjaolud on süüdimõistetu puhul praeguseks ajaks täitmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
33. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jäävad need KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. 3 Maakohus on J. Karlovitši vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist kaalunud põhjalikult, arvestades KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, ega ole eelistanud üht teisele. Maakohus on kogumis jõudnud tulemuseni, et J. Karlovitši puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ning arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist ning elukäiku ei pruugi see olla saavutatav ka kriminaalhooldusega. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid, sh süüdimõistetu varasemat elukäiku, süüdimõistetu isikut, viimast vangistust iseloomustavat kui ka tulevikuväljavaateid, ning määruskaebustes ei ole välja toodud midagi uut, mis muudaks maakohtu poolt arvestatut või annaks aluse teistsuguseks järelduseks. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
34. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 15 minutit, nõupidamisele kliendiga telefoni teel 15 minutit ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, siis KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud J. Karlovitši kanda. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas