) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE
Hageja palus välja mõista põhivõlgnevuse 70 672,17 eurot ja täiendava viivise hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. 28.06.2023.a määrusega rahuldas kohus taotluse ja arestis hagi tagamise korras kostja arvelduskontod kõigis krediidiasutustes. 29.06.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Kohus 2 2-23-9093 toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 29.06.2023 KÄPO kaudu (kättetoimetamisportaal). Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. 01.08.2023 palus kohus hagejal täpsustada enda nõuet, s.o põhinõude koosseisu ja suuruse kujunemist, viivise ja täiendava viivise arvestust ning p-s 29.3 lepingu täitmise nõuet (resolutsioon ei sisaldanud vastavat nõuet). 08.08.2023 selgitas hageja, et on põhinõude ja kõrvalnõuete arvestamisel lähtunud kostja Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise lõplikust aktist. Põhinõudeks on 70 348,38 eurot. Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist põhinõudelt 07.06.2023-22.06.2023 summas 323,79 eurot. Täiendavat viivist soovib hageja põhinõudelt 70 348,38 eurolt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hagi p-s 29.3 märgitud lepingu täitmise nõuet hageja ikkagi ei nõua ja vastavat nõuet resolutsioonis ei esitanud. Kohus palus nõude täpsustuse osas seisukohta kostjalt 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kostja seaduslik esindaja ei kinnitanud kirja kättesaamist.
Kostja ei esitanud oma seisukohti/vastuväiteid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja
alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 70 348,38 eurot, 22.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 323,79 eurot ja täiendava viivise alates 23.06.2023 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas) põhinõudelt 70 348,38 eurot, kuni põhinõude tasumiseni.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd kohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi ning hageja pole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, siis jätab kohus 28.06.2023.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse tagaseljaotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus 3 2-23-9093 Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Lähtudes
lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1750 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 1750 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista tõendi hankimisega tehtud kulu 3 eurot ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2052 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal oli menetluse alguses esindaja, kes osutas õigusabi 18 tundi tasumääraga 100eurot tund ning alates 31.08.2023 oli hageja esindajaks vandeadvokaat, kes osutas õigusabi 1,5 tundi tasumääraga 140 eurot tund (mõlemad summad käibemaksuta). Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Arvestades, et menetlus ei olnud keerukas, mahukas ega kestnud kaua, leiab kohus, et esindaja tunnitasumäär on põhjendatud. Kohus hindab, et arvestades hageja lepinguliste esindajate esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning asja keerukust, on õigusabi ajakulu 19,5 tundi põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 3805 eurot, millest 1750 eurot on riigilõiv, tõendi saamise kulu 3 eurot ja 2052 eurot lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.