Obsah (12)

§ 215§ 121§ 120§ 199§ 344§ 345§ 201§ 64§ 74§ 68§ 75§ 76

1-19-4416 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4416 Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Bere

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Margus Tops tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Margus Tops mõisteti Tartu Maakohtu 20.06.2019 otsusega süüdi

§ 215

lg 3 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 121

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust;

§ 344

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 345

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust;

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksik-karistustest raskeima suurendamisega mõisteti Margus Topsile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Margus Topsi 1 1-19-4416 kinnipidamisest, s.o alates 22.04.2019.a.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 6 kuud jääb tingimisi kohaldamata. Margus Topsile määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Margus Tops ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Margus Topsile määrati katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Margus Topsile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

1. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.09.2022 määrusega nr 1-19-4416 rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega Margus Topsile mõistetud kandmata vangistus 2 aastat 6 kuud täitmisele. Määrus jõustus 21.11.
5. 08.09.2023 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Margus Topsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Margus Tops karistusaeg algas 09.09.2022, see lõppeb 09.03.2025 ja

§ 76lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 09.09.2023.

Margus Tops isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Margus Topsi ennetähtaegset vabanemist.
2. Margus Topsi kaitsja edastas Viru Maakohtule 03.10.2023 täiendava tõendina M OÜ garantiikirja. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas Margus Tops, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vanglas on analüüsinud enda käitumist, on arusaanud, et selline elustiil ei vii kuskile. Tasumata nõudeid on üle 3000 euro ja vabanemisfondis on üle 1000 euro, soovib vabanedes võlgasid tasuda. Alkoholiprobleemi lahendamisel on abiks olnud vanglas läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Ei suhtle enam alkoholilembeliste inimestega ega kuritegelike sõpradega. Vabanedes on temale toeks õde, elukaaslane, ema ja sõbrad. Kinnipeetav lubas vabanedes suhtuda kriminaalhooldusesse tõsiselt.
4. Kaitsja täidetud on formaalsed eeldused vabanemiseks. Teatud mõttes on täidetud ka sisulised eeldused. Vangla ja prokuratuur toetavad vabanemist. Praktiliselt kõik eeldused on täidetud. Palub taotlus rahuldada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, leiab, et Margus Tops tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 9.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et Margus Tops on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Margus Topsi avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on aadressil XXX olemas võimalused 2 1-19-4416 Margus Topsi sinna elama asumiseks ja ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega, siis on elukoht Margus Topsil vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida Margus Topsi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Margus Topsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 10. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Margus Topsi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Margus Tops on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Hinnates Margus Topsiga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Margus Tops käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Margus Tops on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.
2. a määruses nr 3-1-1-91-06 on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Margus Tops käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õigusrikkumisi toime panemata, siis on täidetud eeldus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Margus Tops suudab oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele.
3. Nõustuda saab sellegagi, et Margus Topsi käitumises vangistuses on palju positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Iseloomustuses toodu kohaselt on Margus Tops läbinud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Kinnipeetav läbis programmi täies mahus ajavahemikul 31.03.2023–02.05.
4. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas teadmised, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Margus Tops mõistab, sotsiaalse survega seotud ja tagasilanguse riskisid. Margus Tops täidab kohusetundlikult töökohustusi majandustöödel. Olemas on toetav lähivõrgustik, eelkõige ema, õe ja elukaaslase näol. Vanglaametikesse suhtub viisakalt. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse Margus Topsi ennetähtaegseks vabastamiseks. 13.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Margus Topsi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 14. Margus Tops tunnistati süüdi ja ta kannab karistust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud nii isikuvastase süüteona kui vara vastase süüteona ja avaliku usalduse vastase süüteona. Margus Tops on karistuse aluseks olevad varavastased kuriteod toime pannud sissetungimisega ja grupi poolt. Tegu on isikuga kes on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid. Samuti Margus Tops lõi kannatanut rusikaga nina ja pea piirkonda ning ähvardas tapmisega. Samuti võltsis Margus Tops sõiduauto müügilepingut eesmärgiga sõiduk omandada ja see hiljem 3 1-19-4416 kolmandale isikule võõrandada. Teod olid eteplaneeritud. Eeltoodust järeldub, et Margus Tops ei ole väärtustanud teiste isikute ootust turvalisusele ja oma vara säilimisele. Kohus mõistis Margus Topsile karistuse liitkaristusena

§ 64lg 1 alusel.

Märgus Topsile kohaldati šokivangistust kuus kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi kohaldamata. Margus Tops ei olnud suuteline käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täitma. Margus Topsile anti korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid isiku suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi pöörati karistus täitmisele. Seega Margus Tops rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud eriliigilisi süütegusid. Margus Topsi varasem kuritegelik käitumismuster ei toeta tema ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabanemist. 15. Esmaselt on Margus Tops tunnistatud süüdi Tartu Maakohtu 20. juuni 2019. a otsusega

§ 121

lg 1; § § 120 lg 1; § § 199 lg 2 p 7, 8; § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 201 lg 2 p 1 järgi mõistes

§ 64lg 1 kohaldades karistuseks 3 aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud aeg alates 22.04.2019 arvati karistusaja hulka.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et vangistuse kandmata osa 2 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Margus Tops ei pane 3 aastase kasteaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Margus Tops kriminaalhoolduse kohustusi ei täitnud, tarbides alkoholi, rikkudes registreerimiskohustust, lahkudes Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldaja loata, ei täitnud tähtajaliselt laboratoorse vereanalüüsi tegemise kohustust. Katseaeg ebaõnnestus. Talle mõistetud ärakandmata karistus pöörati Tartu Maakohtu 16.09.

1. a määrusega täitmisele. Seega kokkuvõtvalt Margus Tops rikkus katseajal kehtestatud kohustusi ega allunud kriminaalhooldusametniku järelevalvele. Margus Topse käitumisele ei ole avaldanud mõju varasem vangistus ega ka kriminaalhooldusnõuete järgimise kohustus. Oma varasema käitumisega on Margus Tops väljendanud piisava motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus kriminaalhooldusele allutatuna. Seega on Margus Tops rikkunud kriminaalhooldusel olekul tal lasuvaid nõudeid ja kohustusi, mis ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist.
2. Oma käitumisega on Margus Tops väljendanud suhtumist kehtivasse õiguskorda, kus jõustunud kohtuotsus ei ole argumendiks, et asuda täitma tal lasuvat kohustust. Varasem kriminaalmenetluslik kogemus ei ole Margus Topsile õpetanud, et igale teole järgneb riigi poolne reageering ning kohtuotsus on täitmisele kuuluv. Eeltoodust järeldub, et Margus Topsi karistuse kandmisele asumise eelne aeg ei ole läbitud positiivselt.
3. Tartu Maakohtu 16.09.
4. a kohtuotsuse nr 1-19-4416 järgi oli Margus Tops kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Tartu Maakohtu 20.02.2020 määrusega jäeti Margus Topsile mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata ja talle määrati täiendava kohustusena

§ 75

lg 4 alusel kohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi. Tartu Maakohtu 28.05.2020 määrusega jäeti Margus Topsile mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata ja

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Margus Topsi käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Margus Tops ei suutnud katseajal neid kohustusi täita. Seejuures tuleneb kriminaalasja materjalidest ja iseloomustusest, et alkoholi tarvitamine avaldab mõju Margus Topse käitumisele ning sellest asjaolust saab kinnipeetav ka ise aru. Iseloomustusest nähtub Margus Topsi sõnul seegi, et alkoholijoobes on ta rohkem ärrituv. Vanglasse saabudes oli kinnipeetav deliiriumis. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal oli abi läbitud sotsiaalprogrammist ja ta ei soovi alkoholilembeliste isikutega enam suhelda. Iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul vajab Margus Tops jätkutegevusi, mis tegelevad mõjutatavuse ning alkoholi negatiivse mõju teemadega, et tõsta kinnipeetava motivatsiooni alkoholist loobumiseks. 4 1-19-4416

1. Kohus on seisukohal, et kuni karistuse kandmisele asumiseni Margus Tops ei teadvustanud enda sõltuvusprobleemi tõsidust. Kui isikule on omane tarvitada alkoholi ja seda varasest noorukieast, siis on oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. Margus Tops on karistuse kandmise ajal läbinud „Eluviisitreeningu“ ning tal on olemas motivatsioon ja oskused tulevikus tarbimisest loobumiseks. Kohus ei omista nimetatule sellist kaalu, mis tingiks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. On ju Margus Tops alkoholivaba elu elanud vaid kinnipidamise tingimustes. Vangistuse ajal on aga alkoholi tarvitamine range kontrolli põhjusel välistatud. Seega ei ole Margus Topsil olnud võimalus alkoholivaba elu elada ilma igapäevase järelevalveta, kus tehtavad otsused on täielikult isiku enda kanda. Kohtu seisukoha järgi ei ole piisavaks garantiiks ka elektroonilise valve kohaldamine ning toetavate lähedaste olemasolu igapäevaelu korraldamisel. Teada on, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Alkoholi on võimalik lihtsalt hankida ja tarbida kodustest tingimustest lahkumata, kasutades alkoholi hankimiseks moodsaid elektroonilisi vahendeid. Piisavaks garantiiks ei pea kohus ka allumist kriminaalhooldaja kontrollile. Arvestades Margus Topsi eelnevalt kohaseks peetud käitumist asuda alkoholi kriminaalhoolduse ajal tarvitama, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Margus Tops suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Margus Topsi enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Kui isikul on välja kujunenud ohtra alkoholi tarbimine alates noorukieast, on oht uute kuritegude toimepanemisele kõrge. Kantud karistuse aeg ei ole sellise pikkusega, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismustrite muutumises.
2. Kohtu hinnangul on Margus Topsi varasema käitumise pinnalt risk uute kuritegude toimepanemisele. Kui isikule on omane iseloomustuses toodu kohaselt juhinduda enda heaolust käitumisstrateegia valikul, siis vaatamata sõnades esitatud motivatsioonile muutuste toimumises mõttemaailmas, ei saa anda sellele sellist osakaalu, mis tingiks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Kohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse aeg selleks piisava pikkusega. Kui siia juurde arvestada, et Margus Topsile on omane agressiivne käitumismaneer ning alkoholi tarvitamine, kui elus tulevad ette raskused või suhted osutuvad keeruliseks. Arvestama peab, et kinnipeetava kuriteod on valdavalt toime pandud grupis ning tema kuritegelik karjäär algas 13-aastaselt vanemate sõprade mõjutusel. Kinnipeetav on rahaliste probleemide tekkel otsinud lahendust uutest kuritegudest. Vestlus majanduslike probleemide lahendusoskuse parandamiseks on individuaalse täitmiskava kohaselt plaanis läbida
3. a I kvartalis, siis ei ole Margus Tops omandanud veel täies mahus teoreetilisi teadmisi oma käitumismustrite muutmiseks. Lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele on kohtu seisukoha järgi vajalik ka täiendav aeg, et omandatud teadmised n-ö talletada, et omandatu püsivalt kajastuks muutunud käitumises.
4. Margus Tops ei ole jõudnud oma mõttemaailma muutmisega staadiumi, kus võib prognoosotsustusena välja tuua edulootuse seaduskuulekaks eluks. Sellise prognoosotsustuse vastu räägivad Margus Topsi varasemalt avaldunud objektiivsed käitumisaktid. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Margus Tops naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta kehtivaid nõudeid. Analüüsides Margus Tops iseloomustust, on kohus veendumusel, et Margus Topsi senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib Margus Topsi puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad Margus Topsi käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Margus Tops on valmis loobuma alkoholi tarbimisest. Arvestades Margus Topsi iseloomustuses toodut, et kinnipeetava käitumist iseloomustab kriminaalne elustiil, ei saa anda ülemäära suurt osakaalu soovile hoiduda alkoholi tarbimisest. 5 1-19-4416
5. Margus Topsile on vabanemise korral abiks lähedased, kellele Margus Tops vabanemise korral raskuste tekkimisel saab toetuda. Samas olid lähedased kinnipeetaval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ja kriminaalhooldusel viibides, kuid nende toetus ei olnud piisavalt mõjus, et hoida Margus Topsi õiguskuulekal teel. Lisaks viimaste kuritegude üheks ajendiks on kinnipeetav nimetanud lahku mineku eelmisest elukaaslasest. Kohus on veendunud selleski, et Margus Topsi puhul on asjakohane vabanemine etapiviisiliselt. Selliseks võimaluseks on paigutamine avavanglasse. Avavangla režiimis on Margus Topsil võimalus näidata, et ta tuleb toime elukorraldusega, mis viiakse läbi ka väljaspool vanglaseinu, s.o ta suudab toime tulla erinevate ahvatluste ja ärritajateta, mis võivad realiseeruda avalikus ruumis.
6. Seega, kuigi kohus näeb Margus Topsi mõttemaailmas toimunud positiivseid muutusi, ei ole kohtu seisukoha järgi kantud karistuse aeg piisava pikkusega, et kohtul tekiks usaldus toimunud muutuste püsivuses. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus kinnipeetava varasemat käitumismustrit. Selliseks piisavaks motivaatoriks ei pea kohus ka elektroonilise valve kohaldamist. Nagu kohus eespool viitas, on tõsi, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kas isik viibib elektroonilise valveseadme asukohas. Kuid puudub teadmine, millega isik tegeleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektroonilise valve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul. Lisaks on kinnipidamisasutuski näinud vajaduse erinevate täiendavate tegevuste läbiviimiseks: keevitaja kutsehariduse omandamine, töötamise jätkamine ja vestlus majanduslike probleemide lahendusoskuse parandamiseks. Margus Topsil on ees ootamas rohkelt tegevusi, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Margus Tops vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 6