) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus märgib, et õigeksvõtt ei pea olema sõnaselge. Õigeksvõtt võib tuleneda ka kostja käitumisest. Kohtu hinnangul on kostja käitumisest kohtuistungil üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esmast nõuet (lahusvara tuvastamise nõue) põhjendatuks ja tõendatuks. Kostja on selgelt väljendanud, et tõendatud on asjaolu, et hageja ning Jxxx Kxxxxxx abielulised suhted lõppesid 2002.a. Kostja on selgesõnaliselt öelnud, et ta ei vaidle hagile vastu, samuti et kohtul pole vaja hageja alternatiivseid nõudeid üldse kaaluda. Kohus leiab, et kostja on hagi õigeks võtnud ning hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on PKS § 210 lg 2, lg 3 ja PKS1995 § 15 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ning tõendatud on asjaolu, et abielulised suhted lõppesid 2002.a detsembris. 30.04.2003 maa erastamisel tekkinud kinnisasi ei kuulunud abikaasade ühisvara hulka. Hagiavaldus tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi suuliselt kohtuistungil õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb tuvastada, et hageja vara hulgas olev kinnisasi registriosa numbriga 1879635, asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond, on hageja lahusvara. 4 Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel on menetluskulude jaotuse osas erisätteks
Kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks (üks nimetatud sätte eeldustest), tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda üldsättest.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleks kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palus istungil jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetlus oli hageja huvides. Seega palus kostja sisuliselt kohaldada
lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsust tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
ei näe ette muid sätteid, mille alusel oleks võimalik käesolevas olukorras jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Kohus selgitab, et
lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu, mh äärmuslikku ebaõiglust või ebamõistlikkust. Kostja põhjendused, et menetlus oli hageja huvides, ei ole selline erandlik asjaolu, mille tõttu saaks või tuleks kõrvale kalduda üldpõhimõttest, s.o jätta
Kohtu hinnangul ei nähtu ühtegi erandlikku asjaolu ka ühestki menetlusdokumendist. Seega jätab kohus menetluskulud
Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 3131,56 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 420 eurot, tõlgi teenuse kulud 270 eurot ja õigusabikulud 2441,56 eurot (km-ga, sest hageja pole käibemaksukohustuslane). Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 420 eurot vastavalt
Hageja on kandnud tõlkekulusid summas 270 eurot (75 €/h + km x 3h, arve nr 231754). Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud (
Kohus lähtub tõlketeenuste kulude hindamisel mh
Hageja selgituste kohaselt oli tõlketeenuse miinimumtasu 2 tundi ning lisandus 1 tunni ulatuses sõidutasu, sest tõlk tuli Tartust. Pole alust kahelda, et tõlketeenus läks hagejale maksma 270 eurot ning hageja selle tõlketeenuse osutajale ka tasus. Küll aga leiab kohus, et kostja ei pea kandma hageja tõlkekulusid suuremas ulatuses kui need tegelikult vaja olid. Põhjendatud on tõlkekulud konkreetselt istungil osalemise aja ulatuses ning sõidukulude osas, samadel alustel nagu hageja esindaja osas (vt all). Kohtu hinnangul on tõlgitasu seega põhjendatud osaliselt, s.o summas 97,62 eurot, millest 67,50 eurot on tõlketeenus istungil (istung 45 minutit x 90€/h, sh km) ning sõidukulud 30,12 eurot (tõlkebüroo asukohast Jõgevale 50,2 km ning tagasi 50,2km, kokku 100,4 km x 0,3€/km). 5 Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning see kajastub ka menetlusosaliste dokumentide sisus ja arvus, toimunud istungite arvus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.