← Eesti

1-23-524/75

Obsah (6)§ 199§ 65§ 200§ 121§ 75§ 76

1-23-524 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-23-524 (22233001017) Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär

) §-st 76 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Vitali Talov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jätta osa kaitsjatasust, s.o 34 (kolmkümmend neli) eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Vitali Talovilt menetluskuluna riigituludesse 100 (ükssada) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank pangas nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700012897 ning selgitus „Vitali Talov, 1-23-524, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokuratuurile ning Viru Vanglale. 1

(7)1-23-524 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 19.10.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Talovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. V. Talov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.04.2023 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja

§ 65

lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega karistati teda vangistusega 2 aastat, lugedes karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise 20.10.

  1. Kohtuotsus jõustus 15.06.
  3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.04.2023 otsusest tunnistati V. Talov süüdi selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3145 mh

§ 200

lg 2 p 7 järgi (03.03.2015 koos J K kasutas röövimise käigus kannatanu N I suhtes füüsilist vägivalda) kriminaalkorras karistatud: 1) 12.08.2022 kella 14.00 paiku XXX asuvas korteris lõi oma eakat vanaema T T (sünd. XXX) rusikaga vastu vasakut kulmu. Sellise teoga tekitas V. Talov kannatanule T T füüsilist valu ja kehavigastuse – hematoom vasaku kulmu piirkonnas; 2) 13.08.2022 kella 11.00 paiku Narvas XXX asuvas korteris lõi oma vanaema T T rusikaga vastu nina, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ning nina läks paiste. Samuti tundis T T löögi tõttu füüsilist valu; 14.08.2022 kella 07.00 paiku XXX asuvas korteris lõi oma vanaema T T rusikaga vastu kätt ja paremat puusa, tekitades sellega kannatanule T T füüsilist valu; 4) 19.10.2022 kella 07.00 paiku XXX asuvas korteris lõi diivanil lamanud T T korduvalt jalaga tuhara piirkonda, põhjustades sellise tegevusega kannatanule T T füüsilist valu. Seega V. Talov tunnistati süüdi teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Veel tunnistati V. Talov süüdi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt (kokku 9 episoodi), s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

  1. Kinnipidamisasutuses V. Talovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on ohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik konkreetse täiskasvanu/täiskasvanute (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda kergemad kehavigastused. Oht on tõenäolisem kui isik jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili ning ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Kui ei tee oma käitumises korrektuure ja käitub mõtlemata. Kui isik ei suuda näha alternatiive probleemsete olukordade lahendamisel. Kui isikul on majanduslikud raskused. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse tulemusena saab üldistada, et hinnatav isik kuulub sarnaste näitajatega kurjategijate gruppi ja selle grupi uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 75%. Seejuures on isiku puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 75% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega, toetab vangla V. Talovi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
  2. Juhul kui kohus peab otstarbekaks V. Talovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 2

(7)1-23-524 kuni 20.10.2024. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas V. Talovile täitmiseks määrata järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 – asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik nõustus oma 19.10.2023 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning toetas samuti V. Talovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, lisades, et V. Talovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Eeltoodud seisukoha kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukoht kohtuistungil
  2. Süüdimõistetu V. Talov soovis enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta tõi välja, et vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele. Tema igakuiseks töövõimetuspensioniks oleks 700 eurot kuus. Ta asub elama enda vanaema juurde aadressil XXX või aadressile XXX, kus elab tema ema ja kasuisa. Riigikeelt tal veel vanglas ei ole olnud võimalik õppida. Ta ei eitanud seda, et vahetult enne vangistust tarvitas ta narkootilist ainet. Kriminaalhooldaja arvamusega oli ta nõus. Ta on varasemate vangistuste jooksul sotsiaalprogramme läbinud.
  3. V. Talovi kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon leidis, et põhjendatud on vabastada kaitsealune vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja väga hästi aru ei saanud, kuidas kriminaalhooldaja kujutab ette kriminaalhoolduse teostamist, kui isikul ei ole elukohta. Kaitsja, arvestades vangla iseloomustust, arvestades iseloomustuses toodud andmeid, et V. Talovil ei ole vanglas ühtegi distsiplinaarkaristust, arvestades prokuröri seisukohta, toetab kaitsealuse vabastamist vanglast enne tähtaega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali, karistusregistri väljavõttega ning prokuratuuri seisukohaga, leiab, et V. Talov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  5. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. 3

(7)1-23-524 Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul on V. Talov süüdi tunnistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.04.2023 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja

§ 65lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega karistatud vangistusega 2 aastat.

Kohtuotsus jõustus 15.06.2023. 13.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on V. Talovi temale mõistetud karistusajast, s.o vangistusest 2 aastat ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

  1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20).
  4. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht. Rahvastikuregistri järgi isikul olemas kehtiv sissekirjutus aadressil XXX. Enne vangistust elas V. Talov samal aadressil koos vanaemaga. Korter kuulub vanaemale. Käesolev kuritegu pandud toime vanaema suhtes (kehaline väärkohtlemine). Ennetähtaegse vabanemise korral soovis V. Talov asuda elama aadressile XXX. Kinnistusraamatu andmetel korteri omanik on J S. Telefonivestluses kinnipeetava emaga L T selgus, et korter kuulub ema elukaaslasele ning elukaaslane ja L T ei ole nõus kinnipeetava elama asumisega eelnimetatud aadressile. Kriminaalhooldusametnik võttis kinnipeetava ema L T ühendust telefoni teel, kes ütles, et suhted kinnipeetavaga ei ole eriti head. Varem V. Talov elas vanaema juures ja nende vahel olid tihti tülid, samuti Vitali Talov korduvalt kasutas vägivalda vanaema suhtes. Seega puudub V. Talovil võimalus minna elama vanaema või ema juurde, s.o elada aadressitel XXX ja XXX.
  5. Iseloomustuses on märgitud, et munitsipaaleluruumi üürile andmisega ja kasutamisega tegeleb Narva linnas SA N, kuhu võib isik pöörduda oma eluasemeküsimuse lahendamiseks. Kuni munitsipaaleluruumi üürile saamiseni võib V. Talov kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskus (Karja 6A 20306, Narva). Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel on isikul võimalus pöörduda ajutise elukoha saamiseks Järve ühiselamusse aadressil XXX. Tegemist on ühiselamuga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Eelnimetatud asutustesse pöördumise osas leiab kohus, et kuigi selline võimalus iseenesest eksisteerib, on see liiga abstraktne nentimiseks, et käesoleval ajal kinnipeetaval on sobiv elukoht käitumiskontrolli kohaldamiseks. Ka selgus kohtuistungil, et V. Talov, vastates kaitsja küsimusele, ei kaalu eeltoodud aadressitel elama asumist ning on ikkagi kindel selles, et tal on võimalik elama asuda vanaema ja ema juurde. V. Talov vastates kohtu küsimusele kinnitas seda, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele. Nende andmete 4

(7)1-23-524 kohaselt tema lähisugulased, s.o ema ja vanaema ei ole nõus sellega, et ta asub vanglast tingimisi ennetähtaega vabanemisel koos nendega elama. 17. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul seega täitmata üks olulisemaid ennetähtaegse vabastamise formaalseid eeldusi, kuna V. Talovil puudub kindel elukoht. Vastavalt

§ 76

lg-le 5 allutatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli esimene nõue on see, et isik peab elama kohtu määratud elukohas (

§ 75lg 1 p 1).

Elukohaga on seotud ka mitmeid teisi kontrollnõuded. Nt peab isik alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas (

§ 75

lg 1 p 3), saama kriminaalhooldajalt loa elukoha vahetamiseks ja lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks (

§ 75lg 1 p 6).

Seega on isiku käitumiskontrollile allutamiseks ja sellest tulenevalt ka tema ennetähtaegseks vabastamiseks kindla elukoha olemasolu vältimatult vajalik ja kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohtul ei ole võimalik määrata kohta, kus isik peab elama.

  1. Samuti ei ole täidetud ka vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud materiaalsed tingimused. Nimelt nähtub kohtu käsutuses olevatest materjalidest, et V. Talovile koostatud individuaalne täitmiskava ei ole veel täidetud. Läbimata on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille läbinud isik peaks olema motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest. Samuti aitab programmi läbimine ära hoida tagasilanguse. Siin kohus peab vajalikuks märkida, et nähtuvalt vangla iseloomustusest viimati tarvitas kinnipeetav narkootikume vahetult enne vangistust. Vanglas oli isikule määratud metadoonasendusravi, mis kestis kuni 25.05.
  2. See, et käesolevaks ajaks isik enam metadooni ei tarvita, ei garanteeri veel kohtu hinnangul sõltuvusainetest vaba elu ka väljaspool vanglat. Kohtupraktika näitab, et paraku ka metatoonasendusravi läbinud isikud satuvad sageli uuesti narkootiliste ainete küüsi. Käesoleval ajal esinev narkootilistest ainete tarvitamisest loobumine on tingitud eeskätt vanglatingimustest, mitte aga kinnipeetava vabast tahest. Kohtul puudub kindlustunne, et ilma vangla sekkumiseta asjakohase sotsiaalprogrammi näol on V. Talov vabadusse sattudes suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduma. Selleks peavad toimuma muutused kinnipeetava hoiakutes ja mõtlemises, mida paraku iseloomustusest ei nähtu. Ka ei ole eluliselt usutav, et pelgalt järjekordne karistatus ning vanglasse sattumine üheksandat korda suudab muuta kinnipeetava mõttemaailma ning hoiakuid, nagu seda võiks oodata nt šokivangistuse või esmakordse vanglasse sattumise puhul.
  3. Samuti on läbimata sotsiaalprogramm " Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine", mille läbimisel peaks isik aru saama, et vägivalla kasutamine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Käesolev kehaline väärkohtlemine on pandud toime lähedase isiku suhtes impulsiivse käitumise ja puuduliku probleemilahendamise oskuse tõttu. Varem oli isik karistatud avaliku varguse vägivallaga ning röövimise toimepanemise eest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegusid ning uute kuritegude toimepanemist soodustavaid faktoreid, on kohtu hinnangul mõlema programmi kinnipidamisasutuses läbimine vältimatult vajalik, tagamaks süüdimõistetu edasist õiguskuulekust. Samal põhjusel on vajalik individuaalses täitmiskavas ette nähtud riskikäitumise tagajärgedest ja ühiskonnas kehtivatest õigusnormidest vestluste läbimine ja seda ka vangla tingimustes.
  4. Töötamise registri kohaselt isiku viimane ametlik töökoht oli ajavahemikul 01.11.201812.07.2019 ettevõttes N AS, kus isik töötas ehitusmaalrina. Enne seda töötas umbes kuu aega ettevõttes V OÜ. Muud andmed isiku ametliku töötamise kohta vanglal puuduvad. Isikule määratud töövõimetus kuni 19.08.
  5. Seega vabanemise korral isikul on võimalik saada toetust, mis ühtlasi tagab ka kindla sissetuleku, mis V. Talovi sõnul on igakuiselt 700 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks pöörata tähelepanu sellele, et töövõimetuspension ei olnud ilmselt piisav tagamaks V. Talovi seaduskuulekat käitumist. Kinnipeetav on korduvalt üritanud oma majanduslikke raskusi lahendada kuritegude toimepanemisega, selle asemel, et leida probleemile õiguskorraga kooskõlas olev lahendus. Seega on V. Talovil pikaajaline harjumus 5

(7)1-23-524 lahendada oma majanduslikke probleeme nö lihtsamal viisil. Kohtul on piisavalt põhjust kahelda selles, et ta on oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning tema hoiakud on nüüdseks tõesti muutunud. Isik suhtubki oma tegudesse ükskõiksusega, mis näitab, et ta õigustab oma teguviisi või üritab leida sellele vabandusi. Ka ei soodusta hoiakute muutmist see, et V. Talovi suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ning kuritegusid on toime pannud grupis olles. Seega on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et vabadusse pääsedes ning omades palju sisustamata vaba aega, jätkab V. Talov järjekordselt kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist erinevalt kohtuistungil välja toodust, mis aga suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu.
  1. Ei saa märkimata jätta ka seda, et isikut on varem edutult kriminaalhooldusele määratud. Käitumiskontrolli ajal esines lisakohustuse ja kontrollnõuete rikkumisi (korduvalt tarvitas narkootilise aineid). Ametniku hinnangul ei ole isik veel muutusteks valmis, sest ta ei teadvusta eriti teo toimepanemist või selle teo raskust. Seega puudub kohtul kindlustunne, et järjekordne käitumiskontroll hoiaks ära käesoleval ajal uute õigusrikkumiste toimepanemise ning oleks tulemuslik.
  2. Eeltoodust tulenevalt, kuna süüdimõistetu V. Talovi puhul ei ole täidetud vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise vältimatu formaalne eeltingimus, s.o kindla elukoha olemasolu ning ka materiaalsed eeldused vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ei räägi selle kasuks, siis on põhjendatud jätta Viru Vangla taotlus rahuldamata. Seda ka seetõttu, et V. Talovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus ehk isiku edasine õiguskuulekas käitumine ei ole antud hetkel kohtu hinnangul kindel. Samas on võimalik täheldada ka positiivseid muutusi süüdimõistetu käitumises senise vangistuse jooksul, s.o osalemist majandustöödel ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, mis ei kaalu aga üles eeltoodud negatiivseid asjaolusid. Samuti on positiivne ka see, et V. Talovi mõttetegevuse tulemusena on ta nüüdseks korrigeerinud enda varasemat seisukohta, mille kohaselt teatud olukordades on vägivalla kasutamine ainus õige lahendus. Kohus loodab, et V. Talov kinnipidamisasutuses erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi läbides jätkab eneseanalüüsiga ning mõtleb detailselt läbi, mida tal tuleb ette võtta vabaduses olles, et tema edaspidine elu oleks õiguskuulekusele orienteeritud. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
  3. Kohtuistungil osales süüdimõistetu V. Talovi kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Simon, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 172, 80 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse osaliselt, s.o summas 134, 40 eurot, kuna kohtuistung protokolli järgi kestis kohtuistung 33 minutit.
  4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  5. Arvestades Viru Vangla iseloomustusest nähtuvat V. Talovil lasuva võlgnevuse suurust (13 729, 48 eurot), siis annab see aluse järeldada, et tema majanduslik olukord ei ole kiiduväärt. Isikule on määratud töövõimetus kuni 19.08.
  6. Seega V. Talovi varalist seisundit silmas pidades on põhjendatud jätta osa menetluskuludest, s.o 34, 40 eurot Eesti Vabariigi kanda. Samuti on põhjendatud anda V. Talovile võimalus tasuda välja mõistetud menetluskulu, s.o 100 eurot ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.