KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5315 Kohtuasi X avaldus

) § 160 lg 1 ja § 157 lg 6 tuleb tõlgendada viisil, et § 157 lg-st 1 tulenev jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg peatub ka võlgniku esitatud arestitud asja hinna vaide menetlemise ajaks, kui see toob täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 järgi kaasa kohtumenetluse ja eksperdi määramise kohtu poolt. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohus rahuldas võlgniku avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 173/2010/685 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
2. TsMS § 475 lg 1 p 153 ja TMS § 2231 kohaselt lahendatakse nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldus hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud 2 2-21-5315 menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
3. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

§-s 157 sätestatud tähtaeg.

§ 157

lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 a. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 a. Aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157

lg 2).

§ 159

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. 9. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157

lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne nimetatud kuupäeva tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 a pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-116-13, p 13; 3-2-1-141-13, p 22).

1. Täiteasjas nr 173/2010/685 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu määrus nr 2-09-69732 21.10.2010, millega kinnitati poolte kompromissleping. Kohtumäärus jõustus 04.12.
2. Sissenõudja avalduse alusel esitati määrus esmakordselt täitmiseks 13.12.2010 (tl 98–101).
3. Avaldaja arvates sissenõudja nõue aegus juba 31.12.2015, kuna tegemist on korduvate kohustuste täitmisega

§ 157lg 4 mõttes.

Kohus sellega ei nõustu. 21.10.2010 määrusega kinnitatud kompromisslepinguga lepiti kokku võlgnevuse tasumine maksegraafikus ja seda saab lugeda korduvate kohustuste täitmiseks ning kui kostjad oleksid maksegraafikut täitnud, ei oleks olnud võimalik kogu nõuet korraga sisse nõuda. Kohus leiab, et sisuliselt on kompromisslepingus tegemist kokkuleppega, et makse tasumisega viivitamisel rohkem kui 10 päeva muutub korraga sissenõutavaks kogu rahaline kohustus. Kuna kostjad määruse p 5 rikkusid, esitas sissenõudja täitmisele kogu nõude ja seega ei ole tegemist korduvate kohustuste täitmisega

§ 157lg 4 mõttes ning nõue ei aegunud 31.12.2015.

12. Kuna täitedokumendist tulenevad nõue oleks kuni 04.04.2011 kehtinud

§ 157

lg 1 redaktsiooni kohaselt aegunud kohtulahendi jõustumisest arvates 30 a möödumisel, ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 seisuga veel aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva

§ 157lg 1 kohane 10 a pikkune aegumistähtaeg.

VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise alguskuupäev 05.04.

1. Seega täiteasjas nr 173/2010/685 esitatud nõude täitmine lahendi jõustumise aja järgi sai aeguda kõige varasemalt 05.04.
3. Täitedokument esitati täitmiseks esimest korda 13.12.2010 (tl 98–101), s.o enne nõude ümberarvutamise alguskuupäeva 05.04.2011 ja seega aegumise katkemist

§ 159lg 1 kohaselt ei toimunud.

Kohtutäitur teatas, et võlgnik tegi 01.02.2011 maksegraafiku sõlmimise ettepaneku, millega sissenõudja ei nõustunud. Seega aegumise peatumist vastavalt

§-le 167 samuti ei toimunud. 3 2-21-5315 14. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sissenõudja väitel on aegumisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna võlgnik on varjanud sissetulekuid ja kasutanud selleks äriühinguid, mille juhatuse liikmena tegutsedes on tasunud endale töötasu määras, millele sissenõuet pöörata ei saa. Kohus sellega ei nõustu. Sissenõudja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Nimetatut ei tõenda võlgniku pangakonto väljavõte ega see, et kontole on laekunud osaline töötasu Norrametsad OÜ-st ja Silvager OÜ-st, mille juhatuse liige võlgnik on ja mille osanikuks on Sirje Haas (tl 41–45).

§ 157

lg 1 järgi on nõuet võimalik täita 10 a ja ka sissenõudjal on võimalik täitemenetluses olla aktiivne ja nõuda sissenõude pööramist sissetulekutele. Avaldajal on kolm alaealist last. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ette nähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, v.a kui täidetakse lapse elatisenõuet.

1. Sissenõudja väitel on aegumisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna võlgnik on takistanud talle kuuluva kinnistu arestimist ja enampakkumise läbiviimist alates 10.08.
2. Kohus sellega ei nõustu. See, et võlgnik teatas, et ei saa kinnistu arestimise juures viibida, ei takistanud arestimist. TMS § 148 lg 1 sätestab, et arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud. Kohtutäitur on selgitanud, et kinnistu käsutamise keelamiseks on keelumärge sisse kantud 07.02.2011 OÜ T.M.Dwelling ja kohtutäituri kasuks (tl 96). Nimetu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (tl 89–90). Keelumärke seadmise ajal olid registriosa kolmandas jaos sisse kantud 3 järjekohal hüpoteegid Eesti Ühispank AS kasuks 260 000, 350 000 ja 390 000 krooni. 21.05.2020 panga vastuse kohaselt oleks võlgniku kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõue lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 24 758,82 eurot ja summa ei sisalda võimalikku ennetähtaegse täitmise tasu, intressivahetustasu ning muutub ajas. 10.08.2021 koostas täitur kinnisasja arestimise akti ning arestis kinnistu hinnaga 27 000 eurot. Hindamisel arvestas täitur hüpoteekidega tagatud nõuete jäägiga. Võlgnik vaidlustas arestimisel määratud hinna (tl 95–97). Kohtutäituri vastusest nähtub, et kinnistule ei olnud otstarbekas sissenõuet pöörata, kuna hüpoteegid tagasid panga nõuded sellises suuruses, et müügi korral ei oleks sissenõudja nõue saanud rahuldatud. Hüpoteegid olid sisse kantud juba aastatel 2004, 2006 ja 2007 (tl 89–90). Samas oli võimalik nõude rahuldamiseks alustada kinnistu enampakkumisega varem, arvestades lahendi täitmise aegumise tähtaega ning et saavutada kasvõi osaline lahendi täitmine. Määratud hinna vaidlustamine on võlgniku õigus ega tähenda, et tema käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et oma õiguste kaitseks kohtutäiturile kaebuse esitamine, sh kinnistu hinna vaidlustamine, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. TMS § 74 lg 7 järgi võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada seadustiku §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.
3. Sissenõudja on seisukohal, et täitmise aegumine on peatunud tsiviilasjas nr 2-20-12763 lõpplahendi jõustumiseni. Viidatud asjas oli lahendamisel täituri avaldus eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks TMS § 74 lg-le
4. Eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistu väärtuseks 30.12.2020 seisuga 38 500 eurot (tl 53–69). Pärnu Maakohus jättis 19.02.2021 määrusega taotluse uue ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse (tl 71–73). Võlgnik esitas 19.02.2021 määrusele kaebuse (tl 74–75), mille ringkonnakohus jättis rahuldamata ja maakohtu määrus jõustus 04.06.2021 (tl 126–129). 17.

§ 157

lg 6 kohaselt täitmise aegumine peatub lisaks muudele käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks.

§ 160

lg 4 2-21-5315 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Tsiviilasjas nr 2-20-12763 ei esitanud hagi ega avaldust sissenõudja. Samuti ei olnud tegemist hagiga nõude rahuldamiseks ega tunnustamiseks. Vastavalt kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-12, p-d 11, 12) sätestab

§ 160

lg 2 ammendava loetelu toimingutest, mis on võrdsustatud aegumist peatava hagi esitamisega sama paragrahvi lg 1 järgi. Kohus leiab, et ka seaduse analoogia alusel kohtutäituri avalduse menetlemise ajaks ei peatu täitmise aegumine. Tegemist on teiseliigilise avalduse menetlemisega, mida ei käsita

§ 157lg 6 ega § 160 lg 1.

1. Eeltoodud asjaoludel kohus leiab, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine täiteasjas nr 173/2010/685 on aegunud alates 05.04.
2. Käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 07.04.2021 määrusega täitemenetluse peatamine ei mõjuta aegumist, kuna katkeda ja peatuda saab aegumistähtaeg, mis ei ole möödunud.
3. Arvesse võttes, et avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu ja avaldus kuulub rahuldamisele ning seetõttu kohtulahendiga tunnustatud nõue jääb täitmata, on avalduse lahendamine avaldaja huvides ja avaldaja enda menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Arvestades, et sissenõudja vaidles avaldusele põhjendamatult vastu, tuleb sissenõudja menetluskulud jätta tema enda kanda. Seega leiab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel, et antud asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
4. Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada, jätta võlgniku avaldus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
5. Sissenõudja ei nõustu, et võlgniku tegevus kinnistu arestimise ja selle enampakkumise läbiviimise takistamisel ei ole piisavaks aluseks, et lugeda aegumine peatunuks või alternatiivselt võlgniku poolt aegumisele tuginemine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
6. Praktikas vaidlustavad võlgnikud kinnisvara arestimise täitemenetluses, kuna soovivad sundmüügist saada maksimaalset tulu. Antud asjas oli võlgniku arvates täituri määratud hind hoopis liiga kõrge. Selline lähenemine on kaine mõistuse vastane, kuivõrd omaniku huvi on alati suunatud nõude võimalikult suures ulatuses täitmisele ja ülejäänud raha endale saamisele. Järelikult puudus võlgnikul juba vaide esitamisel mistahes heauskne huvi oma kohustusi sissenõudja ees täita ja eesmärgiks oli takistada kinnistu võõrandamist enampakkumisel.
7. Ka Pärnu Maakohtus algatatud tsiviilasja menetlemise ajal jätkas võlgnik põhjendamatute taotluste ja kaebuste esitamist, et pikendada menetlust ning viis samal eesmärgil vaidluse edutult teise kohtuastmesse. Võlgnik saavutas vaide esitamisega, et kinnistu realiseerimine oli kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni 04.06.2021 faktiliselt võimatu ning tema enda avalduste ja kaebuste alusel takistatud. Sissenõudja hinnangul peatus täitmise aegumine hiljemalt 21.08.
9. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskirja (seaduse seletuskirja) kohaselt on aegumise peatumine kohtumenetluse või muu sarnase menetluse ajaks

-i üldine põhimõte, kuigi täitemenetluse ajal võlgniku vara üle käivat vaidlust

§ 160otseselt ei nimeta.

Kuna vaidlused vara üle võivad kesta aastaid, mistõttu ei ole täitemenetluses võimalik sissenõuet varale pöörata, ning kui puudub ka muu vara, mille arvel nõuet täita, võib selle aja jooksul nõude täitmine aeguda. Selline tagajärg motiveerib võlgnikku vara üle käivat vaidlust venitama, mis ei ole kooskõlas aegumise regulatsiooni eesmärgiga.

§ 157

lg 6 kaitseb sissenõudjat ja tagab, et võlgniku vara üle käiva vaidluse kestel nõude täitmine ei aeguks (seaduse seletuskirja lk 11–12). TMS § 74 lg 8 ei anna kohtutäiturile diskretsiooniõigust 5 2-21-5315 otsustada kohtusse pöördumise otstarbekuse üle, aga selle vältimatuks eelduseks on võlgniku vaie. 25. Nii

§ 160

lg 1 kui

§ 157

lg 6 tuleb tõlgendada viisil, et § 157 lg-st 1 tulenev jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg peatub ka võlgniku esitatud arestitud asja hinna vaide menetlemise ajaks, kuna see toob TMS § 74 lg 8 järgi vältimatult kaasa kohtumenetluse ja eksperdi määramise kohtu poolt. Järelikult peatus täiteasja täitmise aegumine hiljemalt 21.08.2020 ja peatumine kestis tsiviilasjas nr 2-20-12763 lõpplahendi jõustumiseni 04.06.

1. Edasi oli aegumise peatumise aluseks Pärnu Maakohtu 07.04.2021 määrus praeguses tsiviilasjas, millega täitemenetlus täiteasjas peatati.
2. Alternatiivselt leiab sissenõudja, et võlgniku käitumine kinnistu arestimise ja enampakkumise läbiviimise takistamisel annab piisava aluse lugeda tema poolt aegumisele tuginemise vastuolus olevaks hea usu põhimõttega (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-135-14, p 14; 3-2-1-169-15, p 11). Võlgnik takistas alates 10.08.2020 kinnistu arestimist, esitades mõttetuid vaideid ja kaebusi. Mh on tegemist olukorraga, mille vältimist seatakse eesmärgiks seaduse seletuskirjas. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (

§ 138

lg 1) ning keelatud on õiguste teostamine selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (

§ 138lg 2).

Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega jätab võlgniku 06.04.2021 avalduse rahuldamata ja jaotab uuesti menetluskulud. Sissenõudja määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. TMS § 2231 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

§-s 157 sätestatud tähtaeg.

§ 157

lg-dest 1 ja 2 tulenevalt on mh jõustunud kohtulikust kokkuleppest tuleneva nõude aegumise tähtajaks 10 a kohtulahendi jõustumisest.

1. Praeguses asjas on vaidluse all, kas konkreetsest kohtumäärusest tuleneva nõude täitmise aegumine peatus võlgniku poolt 21.08.2020 arestitud asja hinna määramise peale kaebuse menetlemise ajaks, st tsiviilasjas nr 2-20-12763 lõpplahendi jõustumiseni. Sissenõudja ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et kui peatumise alust ei esine ja kui aegumise vastuväite esitamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, aegus täitmine 05.04.
3. Ringkonnakohus nõustub menetluse peatumise osas sissenõudjaga ja leiab, et maakohus eksis

§ 160lg 1 ja lg 2 p 3 kohaldamisel.

Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõuete täitmise aegumise peatumise alused tulenevad

-i §-dest 160, 163, 165, 167 ning alates 01.04.2021 kehtivast § 157 lg-st 6. VÕSRS § 9 lg 6 järgi kohaldatakse

§ 157

lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka enne 01.04.2021 täitmiseks esitatud nõuetele. 6 2-21-5315 Maakohus tuvastas asjakohaselt, et

§ 157

lg-s 6 sätestatud alust (sissenõudja hagi või avaldust võlgniku vara kindlakstegemiseks) ei esine. Küll aga on kolleegium seisukohal, et maakohtumenetluses tuvastatud eluliste asjaolude (hagita kohtumenetluse toimumine kohtutäituri avalduse alusel) alusel saaks peatumise alusena kõne alla tulla läbi

§-de 3 ja 4 sama seaduse § 160 lg 1 ja lg 2 p

1. Kolleegium põhjendab seisukohta järgmiselt.
2. Aegumise peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka ning tavaliselt on see seotud mingi võlausaldajast sõltumatu asjaoluga, mis takistab tal nõuet esitada.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Õiguskirjanduse (

komm

§ 160

lg-st 1 tulenevale kriteeriumile (hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks) ega vasta

§ 157

lg 6 järgsetele tingimustele, võiks neid sätteid avaramalt ja eesmärgipärasemalt tõlgendades võrdsustada nendega täitmise aegumise mõttes need hagita menetlused, mille esemeks on täitedokumendist tulenev nõue ja selle täitmine, kui kohtumenetluse tõttu ei saa sissenõudja oma õigusi realiseerida. 34. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus võlgnik on esitanud TMS § 74 lg 7 alusel kaebuse ja kohtutäitur on sama sätte lg-st 8 tulenevalt pöördunud kohtu poole uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, on algatatud kohtumenetlus võrdsustatav

§ 160

lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega ning selle toimumise ajaks täitemenetlus peatub. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita menetluses (TsMS § 475 lg 2) ja selle toimumise ajal (toimumise tõttu) ei saa sissenõudja oma õigusi realiseerida (enne hinna määramist eksperdi poolt ei saa läbi viia enampakkumist ega seeläbi teha toiminguid, mille kaudu saaks sissenõudja nõuet rahuldada). Alates 01.04.2021 kehtiva

§ 157

lg 6 sätestamise eesmärgiks oli vastavalt seaduse eelnõule (lk 11–12) sissenõudja kaitsmine ja tagamine, et olukorras, kus puudub muu vara, mille arvel nõuet täita, ei aeguks täitmine võlgniku vara üle käiva vaidluse kestel ning et võlgnikul ei oleks motivatsiooni vara üle käivat vaidlust venitada. Praegusel juhul muud vara peale arestitud kinnisasja, mille arvel nõuet täita, võlgnikul ei ole, mh tuvastas maakohus õigesti, et etteheited seonduvalt töötasu võimaliku varjamisega põhjendatud ei ole. Ka on tegemist vaidlusega võlgniku vara (selle väärtuse hindamise) üle.

§ 3

kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Samas seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhetele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile; sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. 35. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vaidlusalune täitemenetlus oli peatunud kohtutäituri poolt TMS § 74 lg 8 kohase avalduse esitamisega kohtule kuni selle menetlemiseks alustatud tsiviilasjas nr 2-20-12763 lõpplahendi jõustumiseni, st perioodil 03.09.2020 – 04.06.2021 (lõpplahend tl 106–108;

§ 160lg 3).

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 74 lg 7 kohase kaebuse esitamine on võlgnikule seadusest tulenev õigus, mis aga ei tähenda, et sissenõudja kaitseks ei saaks kaebuse alusel esitamisele kuuluva kohtutäituri avalduse alusel toimuva hagita menetlemise ajaks nõude täitmise aegumise kulgemine peatuda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole alust võlgniku väidetel sissenõudja passiivsuse kohta. Võlgnik on avalduses ise esile toonud, et sissenõudja 7 2-21-5315 esitas täitmisavalduse juba 13.12.2010 (01.04.2021 avalduse põhjenduste p-s 2), st koheselt peale täitedokumendiks oleva kohtumääruse jõustumist. Kohtutäitur tõi esile (tl 95–98), et keelumärgi kinnisasja käsutamisele kanti kinnistusraamatusse 07.02.2011, kuid põhjusel, et vara väärtus oli, arvestades sel lasuvate hüpoteekidega tagatud laenujääke, ebapiisav (eelduslikult ei oleks jätkunud ka mitte täitekulude katteks), ei alustatud varasemalt müügiprotsessiga.
2. Kuna kolleegium nõustub sissenõudja esmase seisukohaga täitemenetluse peatumise kohta, ei analüüsi kohus menetlusökonoomia põhimõtte alusel sissenõudja alternatiivset seisukohta, et võlgniku poolt aegumisele tuginemise on konkreetseid elulisi asjaolusid arvestades hea usu põhimõttega vastuolus. Menetluskulude jaotus
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb uuesti määrata menetluskulude jaotus. Praeguse kohtuasja menetlus toimub hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 475 lg 2), seega kohaldub menetluskulude jaotusele TsMS § 172 lg
4. Kolleegium on seisukohal, et kuna praegune menetlus toimub võlgniku huvides ja tema avaldus jääb rahuldamata ning sissenõudja määruskaebus kuulub rahuldamisele, on õiglane, et menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad viidatud sätte teise lause alusel võlgniku kanda.
5. Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Kulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 8