← Eesti

1-22-4318/31

Obsah (6)§ 121§ 200§ 65§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruaril 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4318 Kohtu koosseis kohtunik Rutt Teeveer Tõlk Alla L

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Andrej Portnov isikukood: 37312261374 asukoht: viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas, Turu 56, Tartu (kannab karistust) kodakondsus: XXX emakeel: XXX töökoht: XXX haridus: XXX üks kehtiv kriminaalkaristus Eesti Vabariigis: karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.03.2017. a otsusega kriminaalasjas 1-16-11594

§ 200

lg 2 p-de 6, 7, 8 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmise aja algust arvestatakse alates 28.09.

  1. a. tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso Istungite toimumise aeg 16.01.
  2. a, 19.01.
  3. a ja 06.02.
  4. a RESOLUTSIOON
  5. Süüdi tunnistada Andrej Portnov

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Andrej Portnovile Harju Maakohtu 01.03.

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 7 (seitsme) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Andrej Portnovile 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest 06.02.
  2. a.
  3. Asitõendid ja salvestised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-plaat Tartu vangla videovalvesüsteemi salvestistega kriminaalasja materjalide juurde.
  4. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrej Portnovilt menetluskulud summas 2020,54 eurot (kaks tuhat kakskümmend eurot ja viiskümmend neli senti) alljärgnevalt:   kaitsja tasu summas 933,04 eurot; sundraha 1087,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE522200221013264447 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) või nr EE957700771001523585 (LHV PANK), märkides viitenumbri 99923700004562 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Andrej Portnovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes kannab Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas Harju Maakohtu 01.03.
  5. a otsusega nr 1-16-11594 mõistetud karistust röövimise eest, mis hõlmas teise isiku kehalist väärkohtlemist, lõi 14.01.
  6. a kella 08:40 ajal Tartu Vangla meditsiiniosakonna ooteruumis kahel korral parema jalaga kaaskinnipeetav H. O. vasaku jala sääre pihta. Seejärel jätkas Andrej Portnov H. O. löömist rusikatega, lüües teda vähemalt 9-l korral ülakeha piirkonda ning tõmbas H. O. jalast kinni hoides ooteruumi põrandale pikali, mille järel sekkusid kaklusesse vanglaametnikud. Sellega tekitas Andrej Portnkov H. O. valu ja järgmised tervisekahjustused: punetavad laigud näol, seljal ja rinnakul, marrastuse ja hematoomi rindkere paremal küljel ja marrastuse paremal põlvel. Seega pani Andrej Portnov toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise isiku tervist kahjustava ja valu põhjustava kehalise väärkohtlemise. 2

(9)Süüdistatav Andrej Portnov ei tunnista ennast temale ette heidetud teos süüdi. Süüdistatava sõnul oli tegemist vaid lollitamisega. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistus põhjendatud. Tegemist on kannatanu nõusolekuga valu ja tervisekahjustuste tekitamiseks, mistõttu esineb õigusvastasust välistav asjaolu. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 14.01.
  1. a kella 08:40 ajal tekkis Andrej Portnovi ja H. O. vahel Tartu Vangla meditsiiniosakonna ooteruumis süüdistuses kirjeldatud füüsiline konflikt. Nimetatud fakti kinnitab esmalt Tartu Vangla turvakaamera salvestisel kajastatu, mis on fikseeritud asitõendi vaatlustprotokollis (tl 31-41) ja CD-plaadil turvakaamera salvestisena (tl 42). Salvestiselt on näha, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna ooteruumis viibivad kolm isikut, kelleks on süüdistatav Andrej Portnov, kannatanu H. O. ja tunnistaja R. K. Ruumi sisenedes istuvad H. O. ja R. K. pinkidele, esimene neist kaamera vaatevälja aspektist otse ja teine otse kannatanu vastu, olles kaamera poole küljega. Ruumis siseneti kell 08:38:
  2. Kell 08:38:25 seisab Andrej Portnov pingil istuva H. O. ees ja ta käed on vabas asendis külgedel, kuid koheselt tõstab ta oma parema rusikas käe kannatanu suunas ja viimane keerab oma pea paremale ning tõstab kaitseks oma vasaku käe. Juba kirjeldatud situatsioon kinnitab, et Andrej Portnov ründas H. O., sest viimane pidas vajalikuks kaitsta oma nägu ja löögi tõrjumiseks tõstis ka vasaku käe. Seejärel on näha kell 08:38:30 Andrej Portnovi löömas oma parema jalaga H. O. vasaku jala pihta, millele järgneb kannatanu poolt vasaku jalaga lükkeliigutus Andrej Portnovi poole. Mõne sekundi pärast lööb Andrej Portnov taas oma parema jalaga H. O. vasaku jala pihta. Korraks eemaldub süüdistatav kannatanust, kuid kell 08:39:52 lööb Andrej Portnov vasaku rusikas käega kannatanut paremale kerepiirkonda. Seejärel on näha H. O. tõusmas, kuid kõverdatud kätega Andrej Portnov seisab tema ees ja hetke pärast, so kell 08:39:54 alustab Andrej Potnov taas mõlema rusikas käega H. O. löömist viimase keha piirkonda. Peale hetkelist rahunemist läheneb kell 08:40:05 Andrej Portnov taas kannatanule, kusjuures tema parem käsi on rusikas ja löögivalmis, millele kannatanu reageerib näo kätega varjamisega ja suunab oma vasaku jala kaitseks Portnovi suunas. Viimati kirjeldatud olukorrale järgneb Andrej Portnovi poolt kahe käega H. O. poolt ette tõstetud vasakust jalast kinni haaramine ja tema põrandale pikali tõmbamine. H. O. haarab omakorda Portnovi särgist käega kinni, kuid on näha, et vaatamata sellele kukub ta parema küljega põrandale. Kannatanu tõuseb ja teeb lükkeliigutuse Portnovi poole. Portnov lükkab veel O. endast eemale, kuid valvuri sisenedes kell 08:40:12 seisavad nii süüdistatav kui ka kannatanu ooteruumi keskel. Kohus tuvastas Andrej Portnovi poolt rusikas käega tehtud löömisliigutusi sarnaselt süüdistuses kajastatuga üheksal korral. Kannatanu H. O. kinnitas kohtus, et ta ei mäleta süüdistuses kirjeldatud sündmusest suurt midagi. Mäletab vaid seda, et Portnov tõmbas ta meditsiiniosakonna ooteruumis tooli pealt maha. Kannatanu kinnitas kohtus, et see, mida ta kohtus videolt nägi, järelikult nii ka toimus. Selgitas, et käsi enda ette pani ta kaitseks, et Portnov ei saaks midagi teha. Valu kohta avaldas H. O., et ju tal tekkis adrenaliin sündmuse tõttu ja valu ta nagu ei tundnud. Kohtus avaldati vastuolu tõttu kannatanu poolt kohtueelsel ülekuulamisel 14.
  4. a antud ütlused, kus kannatanu avaldas, et ta natuke ikka valu tundis, kuid ta valulävi on kõrge. Kohtu hilisemale küsimusele, et kas kohtueelsel uurimisel rääkis ta sündmuse kohta nii, nagu asi oli, vastas kannatanu, et ta arvab küll, et oli nii. Samas ei andnud kannatanu ei videosalvestiselt nähtud Portnovi löökide ega ka tema enda tundmuste kohta mingeid selgeid ega sisulisi ütlusi. Kannatanu selgitas küll seda, et ta peab kakluseks olukorda, kus mõlemad isiku löövad, kuid kuna tema Portnovi ei löönud, siis polnud see tema meelest kaklus. H. O. kinnitas ka seda, et temal mingeid pretensioone Portnovi vastu pole ja, et saatis Tartu Vangla direktorile omalt 3
(9)poolt, kas samal päeval või paar päeva hiljem, kirja (tl 69). Kirja saatmist selgitas kannatanu sellega, et ta ei viitsinud selle asjaga tegeleda, ta ei näinud sellel mingit mõtet kuna ei olnud ka mingeid suuremaid vigastusi. Vigastuste kohta märkis kannatanu, et need, mis piltidelt on näha, need ilmselt olid, kuid ise ta ennast väga ei uurinud. Eespool nimetatud kirjas avaldas H. O. 18.01.
  1. a, et 14.01.
  2. a hommikul meditsiiniosakonna ooteruumis toimunu ei olnud kaklus, vaid lihtsalt omavaheline lollitamine ning kuna ta ei tundnud selle käigus mingit valu, siis ei ole tal ka mitte ühtegi pretensiooni Andrej Portnovile. H. O. on kirjas märkinud ka seda, et ta ei soovi selle olukorra kohta alustada ühtegi menetlust. Süüdistatav Andrej Portnovi ütluste kohaselt ütles H. O. talle meditsiiniosakonda viimise ajal „pederast“ ja tema vastas talle midagi. Meditsiiniosakonna ooteruumis ütlesid teineteisele veel paar sõna, mida süüdistatav ei mäleta. Andrej Portnov hakkas enda sõnul leedu keeles rääkima, millest keegi aru ei saanud. Tema arvates ei saa seda, mis edasi juhtus, nimetada füüsiliseks kontaktiks. Süüdistatav avaldas, et videos nähtut löömiseks nimetada ei saa. Andrej Portnov selgitas, et kui ta oleks O. tõsiselt löönud, siis oleks teda peale kahte lööki välja viidud. Süüdistatav tunnistas, et tema lõi esimesena, kuid need ei olnud löögid, see oli lollitamine. Löök on selline, kui veri jookseb. Samuti oli tema sõnul lollitamine O. pingilt maha tõmbamine. See oli nii, et O. istus pingi peal, süüdistatava sõnul läks ta lähemale ja O. tahtis ta jalaga eemale lükata, et ta ei läheks temale liiga lähedale ja siis süüdistatav haaras O. jalast ja siis ta oligi põrandal. Andrej Portnov arvab, et O. ei saanud tema poolt antud löökidest, mis videol näha on, haiget. Kui oleks valus olnud, siis ta oleks longanud või midagi. Süüdistatava arvates on videos hästi näha, et O. kõnnib tavaliselt, ei lonka – on terve ja kahjustamata. Andrej Portnov selgitas veel seda, et kui ta tõesti oleks tahtnud O. läbi peksta või talle peksa anda, siis ta ei oleks seda kaamera ees teinud. Või oleks oodanud, millal sektor avatakse ja oleks läinud tema kambrisse. Tartu Vangla ametniku, tunnistaja P. S., ütluste kohaselt oli tema ülesandeks viia kinnipeetavad Portnov, O., P. ja K meditsiiniosakonda, kusjuures P. viis ta koheselt arsti ukse taha ning ülejäänud pani ooteruumi luku taha. Kinnipeetavate saatmise juures tunnistaja omavahelist suhtlust ei mäletanud, kuid avaldas, et tema kõndis kinnipeetavate selja taga ja kõigil olid maskid peas. Kui tunnistaja ooteruumi tagasi läks, siis oli kannatanu põrandal maas, hoidis kätt kaitseks oma näo ees ning Portnov seisis tema kohal ja hoidis paremat rusikas kätt tema pea kohal. Lööke tunnistaja enda sõnul ei näinud ja Portnov lõpetas koheselt ründe. Seejärel toimetas tunnistaja kannatanu vigastuste fikseerimiseks meditsiiniosakonda. P. S. avaldas kohtus, et kui ta viis O. tagasi kambrisse, siis küsis temalt enne kambrisse panekut, et mis neil juhtus ja O. vastas, et Portnov ütles talle „kukk“. Tunnistajana J. K., kes on Tartu Vangla valvemeedik, rääkis kohtus, et umbes kella 08:40 ajal kuulis ta meditsiiniosakonna ooteruumist, milline asub tema kabineti vahetus läheduses, karjumist. Kuulis kui valvur karjatas „lahutage ära“ või „laiali“ või midagi taolist. Seejärel toodi tema juurde vigastuste fikseerimiseks kannatanu H. O.. Läbivaatuse käigus tuvastas ta kannatanul punetavad laigud näol, seljal ja rinnakuosas. Kannatanu ütles tunnistajale, et temale tuldi kallale. Õhtul toodi tunnistaja sõnul O. teistkordsele vigastuste hindamisele ja ta fikseeris rindkere paremal küljel hematoomiga marrastuse ja hematoomi paremal põlvel. Tunnistaja kinnitas, et nii hommikul kui ka õhtul fikseeris ta vigastused fotodega ning koostas terviseseisundi kirjeldamiste protokolli. Tunnistaja juurde toodi läbivaatuseks hommikul ka süüdistatav Andrej Portnov, kellel ta tuvastas punetuse parema käe sõrmenukkidel, rinnakul ning vasaku jala säärel. Tunnistaja fikseeris süüdistatava vigastused samuti fotode ning terviseseisundi kirjeldamise protokolliga. 4
(9)Kohtule esitati uurimiseks tunnistaja poolt kirjeldatud fotod nii kannatanu (tl 56-62) kui ka süüdistatava (tl 63-65) vigastustest. Fotodel nähtavad vigastused on kooskõlas tunnistaja poolt kohtus kirjeldatuga. H. O. terviseseisundi kontrolli protokollid kinnitavad, et 14.01.
  1. a kell 08:45 tuvastas J. K. kannatanul punetavad laigud näo, selja ja rinnaku osas, kuid tõsiseid kehavigastusi ta ei tuvastanud (tl 66). Tunnistaja on kell 18:05 koostatud protokollis fikseerinud marrastuse hematoomiga paremal pool rindkere küljel ning hematoomi paremal põlvel. Teised punetavad laigud on taandunud (tl 68). Andrej Portnovi vigastustena on terviseseisundi kontrolli protokolli 14.01.
  2. a kell 08:50 kantud järgmine informatsioon: punetavad parema käe sõrmenukid ning rinnakul ja vasaku jala sääre osal 1 punetav laik (tl 67). Seega kinnitavad nii tunnistaja J. K. kohtus antud ütlused kui ka tema poolt kannatanu näol ja kehal olnud vigastustest nii hommikul kui ka õhtul tehtud fotod, samuti ka terviseseisundi kirjeldamise protokolli kantud informatsioon järgmist: vahetult pärast süüdistuses kajastatud sündmusi Tartu Vangla meditsiiniosakonna ooteruumis tuvastas J. K. H. O. tervisekahjustused punetustena näol, seljal ja rinnakul ning õhtuks olid kujunenud ka hematoomid paremal pool rindkerel ja paremal põlvel. Asjaolu, et tunnistaja tuvastas Andrej Portnovi parema käe sõrmenukkidel punetuse ning punetuse samuti tema rinnakul ja vasaku jala säärel, kinnitab kohtu arvamuse kohaselt asjaolu, et H. O. põhjustas süüdistuses kirjeldatud vigastused just Andrej Portnov lüües kannatanut jala ja rusikas käega. Rusikas käega löömisele viitavad süüdistatava punetavad sõrmenukid. Kohtu arvamuse kohaselt on üldteada asjaolu, et kui kedagi tugevalt rusikas käega lüüa, siis tekib punetus ka lööja sõrmenukkidel, nagu tekkis ka Andrej Portnovil. Tunnistaja R. K. avaldas kohtus, et teel meditsiiniosakonda hakkas kannatanu süüdistatava kallal nokkima ja ütles talle „pederast“, mille peale Portnov ärritus. Tunnistaja väitis, et teel meditsiiniosakonda O. lükkas või lõi trepi peal Portnovi ja viimane lõi vastu. R. K. ütluste kohaselt ooteruumis O. ja Portnovi vahel oli sõnavahetus, kuid füüsilist kontakti nende vahel tema ei näinud. Kohtuniku küsimusele, et kuidas on võimalik, et ta oli kolmanda isikuna meditsiiniosakonna ooteruumis ja mitte midagi ei näinud, vastas tunnistaja, et ta ei tahtnud näha. Kohtu arvamuse kohaselt kinnitab süüdistatav, et see, mis oli näha kohtus uuritud videosalvestiselt, vastab tegelikult juhtunule. Andrej Potnov ei eita, et ta lõi H. O.. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused meditsiiniosakonna ooteruumis toimunu kohta on kooskõlas sellega, mis oli videosalvestiselt näha ning selles osas saab süüdistatava ütlusi pidada usaldusväärseks, sest need haakuvad ka teiste uuritud tõenditega. Asjaolu, et süüdistatav on toimunule andnud omapoolse hinnangu, et tegemist oli lihtsalt lollitamise, mitte kehavigastuste ja valu tekitamisega, on vaadeldav ennastõigustava asjaoluna, mis ei muuda automaatselt tema ütlusi sündmuse kohta ebausaldusväärseks. H. O. ei soovinud kohtus ilmselt rääkida juhtunust nii nagu see toimus ja nii nagu ta end toimunu ajal tundis. Kohtul puudus võimalus välja selgitada, miks kannatanu ei soovi juhtunut mäletada, sest sisulisi ütlusi kannatanu peaaegu ei andnud. Pole aga eluliselt usutav, et sündmus, mis leidis aset pisut enam kui aasta tagasi, on kannatanu mälust täielikult kustunud. Kohus ei saa kannatanu kohtus antud ütlusi pidada usaldusväärseteks. Need ei haaku videosalvestiselt nähtuga, samuti tunnistajate P. S. ja J. K. poolt avaldatuga, ega ka süüdistatava ütlustega, kes ju tunnistab kanntanu löömist. Usaldusväärseteks tuleb lugeda tunnistajate P. S. ja J. K. ütlused. Need on kooskõlas kohtus uuritud dokumentaalsete tõenditega ja videosalvestisel nähtuga. Samas ei ole eluliselt usutavad tunnistaja R. K. ütlused selle kohta, et ta enda sõnul mingit konflikti sellel päeval meditsiiniosakonna ooteruumis ei näinud. Tunnistaja viibis ooteruumis koos süüdistatava ja 5
(9)kannatanuga ning videosalvestiselt on selgelt näha, et alates kella 08:38: 25 kuni 08:40:10 vaatas ta konfliktis osalejate poole ning seda ka Portnovi poolt O. löömiste ja pingilt maha tõmbamise hetkedel. Seega tuleb tunnistaja R. K. ütlused lugeda ebausaldusväärseks, sest need on vastuolus nii süüdistatava ütlustega kui ka muude kohtu poolt uuritud tõenditega. Kohus on arvamusel, et kaitsja poolt kohtule esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis nr EP21-434898, mis kajastab süüdistatava Andrej Portnovi haigulugu seoses XXX operatsiooniga 01.12.
  1. a (tl 77-82) tõendab vaid asjaolu, et süüdistatavale tehti vajalik operatsioon ja ta suunati heas üldseisundis tagasi kinnipidamisasutusse. Seoses 14.01.
  2. a, so poolteist kuud hiljem aset leidnud süüdistusaktis kirjeldatud sündmusega, kohtu arvamuse kohaselt igasugune tõenduslik puutumus puudub, sest haiguslugu ei anna mingit tõenduslikku informatsiooni selle kohta, milline oli Andrej Portnovi tervislik seisund talle etteheidetava teo toimepanemise ajal. Karistusseadustiku § 121 järgi on karistatav teise isiku kehaline väärkohtlemine. Seadus eristab kehalise väärkohtlemise juures kahte teoalternatiivi – tervise kahjustamist (alt 1) ja valu tekitamist (alt 2). Tervisekahjustuse mõiste määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 13.08.
  3. a määruses nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“, mille § 1 lg 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul leidnud üheselt tõendamist, et süüdistatav Andrej Portnov lõi 14.01.
  4. a kella 08:40 ajal Tartu Vangla meditsiiniosakonna ooteruumis kahel korral parema jalaga kaaskinnipeetav H. O. tema vasaku jala sääre pihta. Seejärel jätkas Andrej Portnov H. O. löömist rusikatega, lüües teda vähemalt üheksal korral ülakeha piirkonda ning tõmbas H. O. jalast kinni hoides ooteruumi põrandale pikali, mille järel sekkusid kaklusesse vanglaametnikud. Kirjeldatud tegevusega tekitas Andrej Portnkov H. O. valu ja järgmised tervisekahjustused: punetavad laigud näol, seljal ja rinnakul, marrastuse ja hematoomi rindkere paremal küljel ja marrastuse paremal põlvel. Kohus on seisukohal, et isegi kui kannatanu eitab endal valu tajumist, kuid samas objektiivsele tõendile (nt videosalvestisele, meditsiinispetsialisti ettekandele ja fotodele, ütlustele) tuginedes on keskmisele mõistlikule inimesele tajutav, et süüdistusaktis kirjeldatud süüdistatava löögid jalaga kannatanu vasaku jala pihta (vigastus kajastatud tl 60), samuti süüdistatava poolt kannatanu rusikas kätega vähemalt üheksa korda löömine kannatanu rindkere piirkonda (vigastused kajastatud tl 56-59, 61) ja kanatanu tõmbamine jalast kinni hoides põrandale pikali, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale paremale küljele (vigastus kajastatud kannatanu paremal põlvel tl 62) - võivad, pigem lausa peavad põhjustama valu. Seega on käesolevas asjas kohtul võimalik sisustada ka

§ 121lg 1 teine teoalternatiiv, so kannatanule valu põhjustamine.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tekkisid H. O. süüdistava poolt jala ja rusikas kätega tehtud löökide tagajärjel nii vigastused - punetavad laigud näol, seljal ja rinnakul, marrastuse ja hematoomi rindkere paremal küljel ja marrastuse paremal põlvel kui ka kannatanu pidi löökide tagajärjel tundma valu. H. O. tuvastatud vigastusi saab kohtu hinnangul kindlasti käsitada muuhulgas koe anatoomilise terviklikkuse häirena, kuna vastasel korral inimese keha ei reageeriks füüsilise mõjutamise (löögid jala ja rusikas kätega, jalast tõmbamise tõttu kukkumine parema küljega põrandale) tagajärjel tekkinud muutustele punetuse, marrastuse ja hematoomi tekkimisega. Järelikult pani Andrej Portnov toime kehalise väärkohtlemise

§ 121lg 1 mõlema teoalternatiivi mõttes. Videosalvestuselt nähtu ja kannatanul fikseeritud 6

(9)vigastuste põhjal saab asuda seisukohale, et tegemist ei olnud kannatanu keha vähese intensiivsusega mõjutamisega. Väidetava kuriteo toimepanemise ajal kandis Andrej Portnov Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.03.2017. a otsusega

§ 200lg 2 p 6, 7, 8 järgi temale mõistetud 9 aasta pikkust vangistust Tartu Vanglas.

Kuna Andrej Portnovil on varasem kehtiv kriminaalkaristus röövimise eest, mille koosseisuliseks tunnuseks on muuhulgas vägivalla tarvitamine, siis tuleb süüdistatava kuritegu kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 korduva kehalise väärkohtlemisena.

Süüdistatava teos esineb juriidiline retsidiiv ehk korduvus.

§ 16lg 1 järgi on tahtluse liigid kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul pani Andrej Portnov kuriteo toime kavatsetusega. Tema löökide eesmärk oli kannatanule valu ja tervisekahjustusi tekitada ja see, et see oli tema eesmärgiks nähtub kõige paremini videosalvestisel nähtavast tegevusest. Tegemist oli reaalse ja intensiivse füüsilise rünnakuga kannatanu suhtes, mille eesmärk ei saanud olla muu kui soov kannatanu tervist kahjustada ja põhjustada talle valu. Andrej Portnov pidi tervise kahjustamist ja valu põhjustamist sellise omapoolse intensiivse tegevuse tagajärjel ka võimalikuks pidama. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et käesoleval juhul on kannatanu andnud süüdistatavale nõusoleku enda löömiseks ning seetõttu on tegemist õigusvastasust välistava asjaoluga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14.12.

  1. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11 punktis 16.1 märkinud, et „Kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. septembri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-60-09, p 17.2.)“. Käesolevas kriminaalasjas ei nähtu kannatanu ütlustest ega ka tegevustest, mis on jäädvustatud videosalvestisele, mingit eelnevat nõusolekut enda löömiseks n.ö „lollitamise“ käigus, millele viitab kaitsja. Samas pole ka süüdistatav andnud ütlusi, mis kinnitaksid kannatanu nõusolekut löömiseks. Süüdistatav rääkis kohtus sellest, et kannatanu kasutas tema suhtes solvavaid väljendeid. Kohus nõustub prokuröriga, et ilmselt võis just see olla süüdistatava teo motiiviks. Asjaolu, et kannatanu kirjutas peale enda esimest ülekuulamist Tartu Vangla direktorile kirja, kus samuti on märgitud teo iseloomustusena „lollitamist“, et tõenda kohtu arvamuse kohaselt muud kui seda, mida kannatanu avaldas ka kohtus – ta ei soovinud olla kannatanu rollis, ta ei viitsinud asjaga tegeleda. Ja seda kirja ei saa ka kuidagi tõlgendada õigusvastasust välistava asjaoluna ka selle tõttu, et see on kirjutatud peale tegude toimepanemist, peale kannatanu esmast ülekuulamist 14.01.
  4. a. Mis oli kannatanu poolt kirja kirjutamise konkreetseks põhjuseks, jääb kohtus käesolevas menetluses selgumata, kuid sarnastes menetlustes, kus nii süüdistatav kui ka kannatanu on mõlemad kinnipeetavad, pole kohtupraktikas vähe olukordi, kus kannatanu vaid talle teadaolevatel põhjustel ei soovi kannatanu rollis olla. Küsimusele, kas see on põhjustatud hirmust süüdistatava ees või sooviga mitte minna vastuollu nö kinnipidamisasutuse kirjutamata reeglitega, st sooviga vältida olukorda, kust temast saab nö kits, mille püstitas kohtuvaidluse käigus prokurör, jääb paraku vastus leidmata. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja ka süüd välistavad asjaolud. 7

(9)Eelnevale tuginedes tuleb Andrej Portnovi süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest.

§ 121

lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Kuriteo toimepanemise ajal kandis Andrej Portnov Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.03.2017. a otsusega

§ 200

lg 2 p 6,7,8 järgi temale mõistetud 9 aasta pikkust vangistust Tartu Vanglas, milline karistusaeg algas tema kahtlustatavana kinnipidamisest 28.09.2016. a (tl 43-52). Eelnevast nähtub, et Andrej Portnov kannab praegu vangistuses pikaajalist karistust teo eest, mis hõlmab ka vägivalla kasutamist. Käesolev kuritegu on toime pandud seega karistuse kandmise ajal. Kohus on seisukohal, et vägivalla tarvitamine vanglates on lubamatu. Riik peab tagama vangistuses viibivate kinnipeetavate ja samuti tööl olevate ametnike turvalisuse. Kuna Andrej Portnovi on juba vägivallategu hõlmava kuriteo eest karistatud reaalse vangistusega ja ta on ka vangla range järelevalve tingimustes jätkanud uue vägivallakuriteoga, ei tule kohtu hinnangul kõne alla temale karistusena kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse mõistmine.

§ 121

lg 2 p 3 järgse raskeimaliigilise karistuse, s.o vangistuse keskmine sanktsioonimäär on 2 aastat 6 kuud vangistust. Prokurör nõudis kohtuvaidlustes Andrej Portnovile toimepandud kuriteo eest karistuseks 9 kuud vangistust, mida tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada Andrej Portnovile Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.03.2017. a otsusega nr 1-16-11594 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus nõustub prokuröri põhjendustega Andrej Portnovile mõistetava karistuse liigi ja määra osas. Kuriteo toimepanemisega ei tekkinud kannatanule selliseid vigastusi, mis oleksid vajanud ravi, mistõttu süü suurus käesoleval juhul teo tagajärje vaates ei ole suur. Samas leiab kohus, et kui kuritegu sooritatakse vangla tingimustes, siis see näitab kohtu hinnangul üheselt, et senini ära kantud karistus ei ole ilmselt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. 8

(9)Tartu Vangla 04.02.
  1. a iseloomustusest (tl 53) nähtub, et Andrej Portnovi on alates
  2. aastast karistatud kaheteistkümnel korral ning ta kannab kaheksandat vangistust. Andrej Portnovil oli 04.02.
  3. a seisuga kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Iseloomustuses on märgitud, et Andrej Portnov väljendab subkultuurilisi hoiakuid. Subkultuursete hoiakute muutmise teemalisel vestlusel avaldas süüdistatav, et teda ei ole vaja ümber kasvatada ja ta ei muutu enam. Vangistust võtab isik kui paratamatust ja sundpuhkust, mis kaasneb tema kuritegeliku eluviisiga. Vangistuses käitub impulsiivselt, kui midagi ei meeldi siis koheselt seda väljendab (allumatusega, ebaviisakusega, vägivallaga). Iseloomustuse kohaselt on Andrej Portnovi enesekeskne, oma tegude tagajärgedele ei mõtle. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ega reegleid, iseenda heaolu nimel on valmis üle astuma igasugustest piirangutest. Kohus ei tuvastatud

§ 57

kohaseid kergendavaid ega

§-s 58 sätestatud raskendavaid asjaolusid. On iseküsimus, kas Andrej Portnovi väärtushinnanguid on üldse võimalik muuta, kuid käesoleval juhul tõendatuks loetud kuriteo eest on alus tema süü suurusest ja teo tagajärgedest (kannatanu vigastused olid kerged ja ei vajanud ravi) tulenevalt teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksema karistusega. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks mõista Andrej Portnovile 14.01.2022. a aset leidnud kuriteo eest karistuseks 9 kuud vangistust. Üheksa kuu pikkust vangistust tuleb omakorda suurendada

§ 65lg 2 alusel Andej Portnovile Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.03.2017.

a otsusega

§ 200

lg 2 p 6, 7, 8 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 05.02.

  1. a seisuga 2 aastat 7 kuud ja 21 päeva ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tuleb Andrej Portnovile mõista 3 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust, mille kandmist arvestatakse alates otsuse kuulutamisest 06.02.
  2. a. IV Kohtu seisukoht asitõendi/salvestise osas Kohtu arvamuse kohaselt tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel DVD-plaat Tartu Vangla valvekaamera (Meditsiini ooteruum) videosalvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale vandeadvokaat Meelis Massole määratud tasu kohtueelses uurimises ja kohtus on kokku 933,04 eurot. Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha on 1,5 kuupalga alammäära (alammäär aastal
  3. a on 725 eurot). Seega on sundraha suuruseks 1087,50 eurot ja menetluskulud kokku on 2020,54 eurot. Kohtunik Rutt Teeveer (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.