← Eesti

3-23-985/3

Obsah (7)§ 37§ 124§ 152§ 38§ 71§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-985 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja on käesolevas asjas soovinud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude menetlemisel tuleb võtta seisukoht ka vangla tegevuse õiguspärasuse osas. Seega hõlmab kohtu hinnangul praegusel juhul hüvitamisnõue ka tuvastamisnõude ning tuvastamisnõude puhul ei ole tegemist eraldiseisva nõudega. Kohus käsitab Xi kaebust hüvitamiskaebusena (

§ 37lg 2 p 4).

3.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

  1. Kaebusest nähtub, et Tartu Vangla tegevused, mille õigusvastasust kaebaja vanglale ette heidab ning mille eest palub määrata kahjuhüvitise, leidsid aset aastatel 2011 ja
  2. Seega on tegemist üle kümne aasta vanuste sündmustega. Kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamise aega reguleerib riigivastutuse seaduse §
  3. Selle sätte lõige 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus on märkinud, et sellest sättest tuleneb, et kui kahju ja selle tekitaja on isikule, kes kahju hüvitamise taotluse esitas, teada, tuleb lähtuda kolmeaastasest tähtajast. Sättes mainitud 10-aastane tähtaeg on maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine üldse lubatav on (vt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus asja nr 3-3-1-95-16, p 9). Kuna Xi kaebus on esitatud kohtule
  6. mail 2023, on kaebuse esitamisel kaebetähtaega oluliselt ületatud. Arvestades seda asjaolu, ei pea kohus käesolevas asjas otstarbekaks hakata kindlaks tegema seda, kas kaebajal praeguse Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku patsiendina oli praeguse kaebuse esitamiseks kohustus läbida enne kohtusse pöördumist vangistusseaduse § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ja kas ta on selle läbinud. Selleks, et kohtule esitatav kaebus võiks teoreetiliselt olla tähtaegne, oleks kaebaja pidanud algatama kohtueelse menetluse käesoleval aastal, s.t ajal, mil 10-aastane nõude esitamise tähtaeg oli igal juhul juba möödunud. Seega on Xi kaebuse puhul tegemist kaebetähtaega ületades esitatud kaebusega. Kaebusest nähtuvalt nõustub sellega ka kaebaja ise, sest ta on kaebuses märkinud, et ta ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu varem kohtusse pöörduda. 5.

§ 38

lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kuigi kaebaja ei ole praegusel juhul sõnaselgelt kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, mõistab kohus tema tahet taotleda kaebetähtaja ennistamist kaebuse sõnastusest, milles kaebaja selgitab, et tema tervislik olukord ei võimaldanud tal varem kohtusse pöörduda. 6.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohus on leidnud, et ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks ette nähtud 10‑aastane tähtaeg on põhimõtteliselt ennistatav (vt Riigikohtu 11. oktoobri 2022. a määrus asjas nr 3-19-1340 p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). 2

(3)3-23-985 Kohus märgib, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivset võimet asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kaebaja märgib, et ta ei saanud kaebust varem esitada oma tervisliku seisundi tõttu. Kohus mõistab, et kaebaja soovib kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et tal oli kaebuse esitamine takistatud tervislikel põhjustel. Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud põhjendust ei saa praegusel juhul lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks käesolevas asjas 10-aastase kaebetähtaja ennistamise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja alates
  1. aastast pöördunud Tartu või Tallinna Halduskohtu poole 70 kaebusega. Seega ei saanud kaebajal rohkem kui kümne aasta vältel esineda selliseid terviseprobleeme, mis oleksid tal takistanud käesolevas asjas kaebusega oluliselt varem kohtu poole pöördumast. Aastatel 2011 kuni 2018 on kaebaja suutnud esitada halduskohtule 69 kaebust ning käesoleval aastal lisaks praegusele asjale veel ühe kaebuse. Kohtu hinnangul ei esinenud kaebajal seega selliseid kestvaid takistusi kaebuse esitamiseks, mis õigustaksid kaebetähtaja ületamist ja tingiksid selle ennistamise. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebajale on Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrusega asjas nr 2-20-766 seatud eestkoste ning määrusest nähtuvalt on eestkostja ülesandeks ka kaebaja isiklike õiguste ja huvide kaitse. Eeskostja ülesanneteks on Xi esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xi esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eelnevat arvestades oli kaebajal juba kolm aastat tagasi võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks vajaliku abi saamiseks ka oma eestkostja poole.
  4. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul käesolevas asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 8.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

  1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja tõendite kogumise taotlust ning menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
  2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.