Jätta menetluskulud D. K. kanda võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Menetluskulude jagamise põhjenduse kohta teeb kohus eraldi määruse. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
§-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et vaatamata sellele, et hageja esitas kohtule tõendid ei tähenda seda automaatselt, et laen oli väljastatud nõuetekohaselt. Samuti, et kostja pangakonto väljavõtet analüüsiti. Kostja on seisukohal, et kuna laenuandjal oli kostja pangakonto väljavõte siis on ilmselge, et laenuandja ei vaadanud esitatud kontoväljavõtet ning samuti pole tehtud põhjaliku analüüsi ega samuti hinnanud kostja krediidivõimelisust. Lisaks sellele hinnatakse mitte ainult kohustusi vaid ka minimaalsed kulusid, mida kostja kannab elamisele, toidule, riietele, hügieenile ja tervisele. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine sissetulek ~ 1411,47 eurot. Kuid samal ajal kostja igakuised kohustused, mis on nähtav hageja esitatud väljavõttest, kulud ilma toiduta, riideta, ravimiteta, ehk puhtad kohustused on summas 1404,21 eurot. On ilmselge, et täiendavalt pidi kostjal olla minimaalset kulud toidule. Pangakonto väljavõttes on samuti nähtav, et kostja võttis 18.06.2019 täiendava laenu Omaraha OÜ-lt summas 2000,00 eurot. 19.06.2019 Bestkredit OÜ-lt 1500,00 eurot. Trastly Group ABlt 1500,00 eurot. 15.07.2019 IPF Digital Estonia OÜ-st 750,00 eurot. 15.07.2019 Monefit Estonia OÜ-st 500,00 eurot. 28.08.2019 Monefit Estonia OÜ-st 200,00 eurot. Antud asjaolu ka ei pannud laenuandjat kahtlustama, et kostjal on makseraskused. Samuti ei ole tõendatud nõude loovutamine hagejale ja korrektne lepingu ülesütlemine. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 5. Hagi ese: krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue võlgnevuse tasumiseks. 6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid OÜ sõlmisid 27.09.2019 laenulepingu nr KK3461870, mille alusel sai kostja kasutada krediidisummat kuni 600 eurot. 7. Kostja esitas järgmised vastuväited: 1) ei ole tõendatud nõude loovutamine hagejale; 2) ei ole tõendatud laenulepingu ülesütlemine; 3) laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 4) võlgnevuse arvestus on ebaõige. 8. Kostja vastuväide, et ei ole tõendatud nõude loovutamine hagejale.
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. 2
lg.1 kohaselt on Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg.1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja
lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja
Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1411,47 eurot kuus. Majapidamiskulude suuruseks on 150 eurot kuus ning laenuandjale avaldatud kohustusete suuruseks 1186,53 eurot kuus. Ainuüksi tarbijalaenust tuleneva kohustuse suurus oli 991,83 eurot. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et laenuandja pidanuks kostja pangakontolt nägema, et kostja võttis 18.06.2019 täiendava laenu Omaraha OÜ-lt summas 2000,00 eurot. 19.06.2019 Bestkredit OÜ-lt 1500,00 eurot. Trastly Group AB-lt 1500,00 eurot. 15.07.2019 IPF Digital Estonia OÜ-st 750,00 eurot. 15.07.2019 Monefit Estonia OÜ-st 500,00 eurot. 28.08.2019 Monefit Estonia OÜ-st 200,00 eurot. Vaatama sellele hindas laenuandja kostja kohta koostatud riskiprofiilis riski madalaks Laenuandja pealiskaudset kontrolli laenuvõtja krediidivõimelisuse osas kinnitab ka see, et märtsist 2019 kuni juulini 2019 on kostja igakuiste kuludena märgitud 0 eurot kuus. Kuna hagejal on kohustus täita
lg-s 1 sätestatud kohustused nõuetekohase hoolsusega, siis oleks hageja pidanud tegema kindlaks ka selle, kas kostjal on arveid veel lisaks laenuandjale esitatud kontoväljavõttest teiste pankades teisi kontosid. Maakohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud
lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi täites nõuetekohase hoolsusega ning jättis kostja krediidivõimelisuse õigesti hindamata. Kostja laenuvõtjana, varjates oma tegelikke kohustusi, rikkus
lg 3 teises lauses ettenähtud täieliku teabe esitamise kohustust.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Maakohus tuvastas, et kostja ei olnud krediidivõimeline ning hageja rikkus
lg-s 6 sätestatut.
lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimääraks. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi
§-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,00%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Võlgnevuselt 573,24 eurot on kostja kohustatud tasuma viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
lg 2 p 2 alusel nõudis hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Maakohus on nimetatud nõude rahuldanud ning apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kostja nimetatud kulude väljamõistmist vaidlustanud. Ringkonnakohtu arvates on nõue õiguslikult põhjendatud. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 573,24 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 188,42 ning viivis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.