KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13448 Tsiviilasi J. K.

§ 82lg 1-le.

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Lõpetada J. K. ja S. K. ühisomand korteriomandile aadressil XXX (registriosa nr XXX).
3. Müüa korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX) avalikul enampakkumisel ning saadud summa jagada J. K. ja S. K. vahel võrdselt.
4. Jätta läbi vaatamata hageja taotlus asendada poolte tahteavaldused kokkuleppeks, millega kaasomand lõpetatakse.
5. S. K. kuuluv osa korterimüügist saadavast rahast tuleb eraldi hoiustada notarikontol.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui 2-22-13448 isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. J. K. (hageja) esitas
10. septembril 2022 hagi S. K. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja selgitas, et poolte abielu on käesolevaks ajaks lahutatud, kuid poolte ühisvara on siiani jagamata. Kuivõrd hagejal pole õnnestunud ühisvara jagamise osas kostjaga kohtuvälist kokkulepet saavutada, esitab hageja käesolevaga hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes ning taotluse ekspertiisi määramiseks vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuse kindlakstegemiseks. Hageja ja kostja ühisvara on korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX). 1.1 Hageja taotleb jagada poolte ühisvara selliselt, et ühisomandis olev korteriomand aadressiga XXX (katastrinumbriga XXX, registriosa numbriga XXX) müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse poolte vahel solidaarselt. Samuti soovib hageja tellida ekspertiisi välja selgitamaks korteri enampakkumise alghind vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 82 lg 1-le. Ekspertiisikulud jagada poolte vahel solidaarselt. Hageja taotleb ka vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5-le asendada poolte tahteavaldused kokkuleppeks, millega kaasomand lõpetatakse. Hageja taotleb jätta menetluskulud S. K. kanda.

1. Hageja on esile toonud, et kostja elab XXX. Kohus on e-posti aadressile XXX saatnud hagimaterjalid
2. oktoobril 2022 ja
3. oktoobril
4. Kostja kohtule ei vastanud. Seejärel on kohus pöördunud
5. novembril 2022 kostja elukohajärgse kohtu poole kostjale kohtudokumentide kätte toimetamiseks XXX määruse alusel.
6. detsembril 2022 kinnitas XXX kohus kohtunõude kättesaamist. Kohus on teinud
7. märtsil 2023 XXX kohtule korduvjärelepärimise, kuivõrd kinnitust kostjale dokumentide kättetoimetamise kohta ei laekunud. Kohus tegi uue järelepärimise XXX kohtule
8. juunil 2023 ning kohtule laekus
9. juunil 2023 vastus, et kostja ei ela hagiavalduses märgitud aadressil. Seega on kohus teinud pingutusi, et kostjale hagimaterjale kätte toimetada. 2.1 Kohus kohustas
10. juunil 2023 hagejat esitama täiendavad andmed kostja kontaktandmete saamiseks. Kohus selgitas, et täiendavate andmete saamiseta on kohtul võimalik jätta hagi läbi 2

§ 423

lg 1 p 8 näeb ette, et kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja selgitas

1. juunil 2023 kohtule, et paraku puudub hagejal teave kostja kontaktandmete kohta. Aasta enne hagi esitamist proovis hageja korteriomandi jagamiseks kontakteeruda ent kontakti ei saavutatud. 2.2 Politsei- ja Piirivalveameti
2. juuni
3. a vastusest andmebaasis sisalduva info kohaselt on S. K. seotud viimane juhtum aset leidnud XX.XX.XXXX, mil isik andis oma aadressiks XXX. 2.3 Kohtu hinnangul ei olnud võimalik muud moodi kostjale hagimaterjale kätte toimetada kui avalikult. Selliselt hagimaterjalide kättetoimetamine ei takista ka kohtulahendi täitmist ega tunnustamist välisriigis, kuivõrd kohtulahendit on võimalik täita üksnes Eesti Vabariigis. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu
4. septembril
5. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
6. oktoobril 2023).
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 4 sätestab, et kohus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb teha tagaseljaotsus, kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegset vastust esitanud. 3.1 Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõpeb perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamisega. Hageja märgib, et poolte abielu lõppes XX.XX.XXXX, mistõttu tuleb asjas ühisvara koosseisu kindlaks määramiseks kohaldada enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadust. Hageja on esitanud ühisvara jagamise nõude vaid ühe XXX osas. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 3.2 Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Kohus nõustub hagejaga, et ühisvaraks oleva korteriomandi müümine enampakkumisel on põhjendatud ja mõlema poole huve arvestav. Poolte abielu on lahutatud juba XXXX aastal ning kumbki pool ei ela tänasel päeval Eestis. Kumbki pool ei kasuta antud korteriomandit oma alalise elukohana. 3.3 Seega lõpetab kohus poolte ühisomandi vaidlusalusele korterile hageja taotletud viisil mööndustega. Hageja on taotlenud korteri müügist saadava raha jagamist solidaarselt. Siinkohal selgitab kohus, et seadus võimaldab kaasomandi lõpetamisest saadavat raha jagada võrdselt, kui ei ole alust võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Seejuures ei ole sõnad solidaarne ja võrdne õiguskeeles sama tähendusega. 3

§ 82lg 1-le.

Esmalt selgitab kohus, et kohus ei telli ekspertiisi vaid sellekohase taotluse esitavad kohtule pooled. Samuti märgib kohus, et kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole § 82, sest see säte, mis käis kohtualluvuse kohta pankrotimenetluses on kehtetu alates

1. jaanuarist
2. Kui hageja pidas silmas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 82 lg-t 1, siis selgitab kohus, et selle sätte kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. TMS § 74 lg 5 alusel lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 alusel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. 3.5 Kohus jätab läbi vaatamata hageja taotluse vastavalt TsÜS § 68 lg 5-le asendada poolte tahteavaldused kokkuleppeks, millega kaasomand lõpetatakse. Kohus selgitab hagejale, et tahteavalduste asendamine kohtuotsusega saab kõne alla tulla üksnes siis, kui on vaja teha kanne kinnistusraamatusse ühe või teise menetlusosalise kohta. Praegusel juhul müüakse vaidlusalune korter avalikul enampakkumisel kohtuotsuse alusel ning kostjal ei ole kohustust anda tahteavaldus. 3.6 Kohus määrab, et kostjale kuuluv osa müügihinnast tuleb hoiustada vabalt valitava notari kontol. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda.

164 lg-s 2 on sätestatud, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul alus kalduda kõrvale

§ 164lg-s 1 sätestatud kulude jaotusest.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 6. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4