Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-2652 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Nele

) § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Süüdistatav J.T isikukood: XXX; elukoht: XXXXX; kodakondsus: Vene Föderatsiooni kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eest keel; töökoht või õppeasutus: XXXXX Kehtivaid karistusi ei ole; tõkendit kohaldatud ei ole kahtlustatavana kinni peetud 09.-10.01.2017. a Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.T

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.01.2017.

a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista J.T lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui J.T ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale

§ 75alusel määratud järgnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi.

Kohustada J.T katseaja jooksul järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st 1.

elama määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata J.T-le katseajaks kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata J.T katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28 . aprillist 2017. a.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustus kohalduvad J.T-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus J.T käitumiskontrolli kohaldamise osas saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

1. Asitõendid CD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega, mis asub kriminaalasja juures, võtta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
2. Menetluskulud KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista J.T-lt kriminaalmenetluse kuludena riigituludesse riigi õigusabi korras määaratud kaitsjale makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Ülejäänud menetluskulu, st II astme kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetav sundraha, st 705 (seitsesada viis) eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.T on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 3 (kolme) kuu jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, 2 märkides viitenumbri 99917700031208 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud summade selleks tähtajaks vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu J.T süüdistatakse selles, et tema 05.01.
3. a kella 13:30 paiku lõi Tartus XXXXX asuvas korteris konflikti käigus oma ema L.T.i rusikatega mitmel korral pea piirkonda, tiris teda juustest ja kägistas mõlema käega kaelast, millega tekitas L.T.ile füüsilist valu ja pea muude osade pindmised vigastused. Sellega pani J.T toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et J.T tunnistatakse süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka 2 päeva (09.-10.01.2017), mille vältel J.T oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes

§74

lg-st 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui J.T ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi, st elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et J.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe järgi on menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot ning sundraha 705 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 2), mis kokku moodustavad 753 eurot. Võttes arvesse J.T resotsialiseerumisväljavaateid on põhjendatud sundraha jätta riigi kanda. 3 Võimaldada J.T temalt väljamõistetavad kriminaalmenetluskulud tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 28. 04.2017 kinnitas süüdistatav J.T, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle kokkuleppe juurde; kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. . Prokurör Jüri Vissak jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde, selgitas karistuse valikut. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb J.T süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb J.T-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokkuleppes toodud ulatuses. Ülejäänud menetluskulud, st II astme kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetav sundraha tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel täies ulatuses jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb J.T võimaldada kriminaalmenetluse kulud tasuda kokkuleppes ettenähtud ajaks ning viisil. Kohtu seisukoht asitõendite osas CD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega, mis on kriminaalasja juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võtta kriminaaltoimikusse. Peet Teidearu Kohtunik 4