Obsah (6)

§ 29§ 1§ 146§ 150§ 23§ 165

2-23-12403 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-12403 Määruse tegemise aeg ja koht 20 november 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Menetlustoiming S. M. pankrotiavaldus S. M.

§ 29lg 4.

1. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 6 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
2. Harju Maakohtusse saabus 31.08.2023 S. M. pankrotiavaldus S. M.i (isikukood XXX, surmaaeg XXX.a.) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna notar Kristel Jänese väljastas 03.08.2023 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (notari ametitegevuse raamatu registri number 2601), mille kohaselt võlgniku seadusjärgseks pärijaks on S. M.. Pärandaja oli perekonnaseisult alates 22.07.1972 abielus A. M.ga. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt oli pärandaja ja A. M. varasuhte liigiks varalahususe varasuhe. Pärijale läheb üle pärandaja vara, sh kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus on läbi viinud pärandvara inventuuri ja 28.07.2023 koostanud pärandvara nimekirja. Inventuuri kokkuvõtte kohaselt moodustab S. M.i vara väärtus 24,98 eurot, millele lisanduvad relvad (väärtus märkimata), samas on tal täitmata kohustusi kokku ca 4 519,56 euro ulatuses, millele lisandub 42 eurot kohtutäituri tasu. Kuna võlgniku näol on tegemist surnud isiku pärandvaraga, on võlgnik maksejõuetu ning pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
3. Harju Maakohtu 07.09.2023 kohtumäärusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtule (saabus kohtusse 27.09.2023). Kohus võttis 28.09.2023.a pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villersi.
4. Ajutine pankrotihaldur on 13.10.2023 kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku pärandvara arvelt tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Ajutine haldur teatas 19.10.2023, et pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid kuni 1 000 euro ulatuses. Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed võlgniku kohta: S. M., isikukood: XXX, surnud: 14.05.2023.a. Vastavalt pankrotiavaldusele ja sellele lisatud pärimistunnistusele on võlgniku kogu vara pärijaks S. M.. Pärandvara väärtuse ja täitmata jäänud kohustuste määramiseks oli koostatud pärandvara nimekiri kohtutäitur Elin Vilippuse poolt. Vastavalt pärandvara nimekirjale on tuvastatud, et pärandvara ei kata võlgniku kohustusi. II Andmed võlgniku vara kohta: 2 Ajutise halduri kogutud andmetel on käesoleva aruande koostamise seisuga võlgnikul järgnev arvelduskonto: SEB Pank AS, arvelduskonto nr EEXXX. 14.05.2023.a. seisuga oli konto jääk 14,98 eurot ja 05.10.2023.a. seisuga oli 13,98 eurot. Swedbank AS ei ole ajutise halduri päringule vastanud, kuid nähtuvalt pärandvara nimekirjast oli konto jääk Swedbank AS-is 0,00 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid käesoleva aruande koostamise seisuga 13,98 eurot. Pärandvara nimekirja kohaselt on ettemaksu tagastamise nõue summas 10,00 eurot Eesti Energia AS-i vastu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas muud nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. AS-i Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 9980005402, konto saldo on 29.09.2023.a. seisuga oli
5. Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele Liiklusregistris (vana andmebaas) registreeritud sõiduk Mazda 323, reg.märk XXX, ehitusaasta
6. Sõiduki olemasolu teadmata. Arvestades eeltoodut ja sõiduki vanust hindab ajutine pankrotihaldur selle väärtuseks 0,00 eurot. Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik registri andmetel on võlgniku nimel järgnevad relvad: Püss Walther, Walther-G-22, kaliiber 5,6x15 R; Püss Rössler Rössler-Titan-6, kaliiber 7,62x63; Püss Toz Toz-34-P, kaliiber 12; Püss IŽ IŽ-58, kaliiber
7. Relvad on hoiul alates 16.05.2023.a. Ida Prefektuuris. Pärandvara nimekirjas ei ole toodud relvade väärtuseid. Pärija ei osanud ka neid öelda. Ajutisel halduril ei ole ka võimalik hinnata relvade võimalikku väärtust (vajalik vastav eksperthinnang), kuid eelduslikult on need väheväärtuslikud. Nt püssi Toz on enampakkumistel müüdud hinnaga 180 eurot ja püssi IŽ hinnaga 29 eurot (AT kuulutused). Lisaks on relvade tsiviilkäive piiratud ning seetõttu neid ka raskem realiseerida. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Võlgnik oli 22.07.1972 - 14.05.2023 abielus A. M.ga, varasuhteks oli varalahusus. Seega A. M. varaga seonduvat aruandes ei käsitleta. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal S. M.i pärandvara väärtuseks on 13,89 eurot (kontol olev raha) ja ettemaksu tagastuse nõue summas 10,00 eurot ja võimalik relvade väärtus hinnanguliselt kuni 400-500 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutine haldur on ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused: laenud kogutud andmetel puuduvad; maksuvõlad 04.10.2023.a. seisuga puuduvad; võlgniku ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot. Võlgnikul ei ole teadaolevalt kohtutäiturite menetluses olevaid kohustusi. Pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Võlgnikul on kohustus Julianus Inkasso OÜ ees summas 3 110,56 eurot; avaldaja kulud seoses pärandvara inventuuri läbiviimisega - 42,00 eurot; avaldaja kulud seoses pärimistunnistuse väljastamisega - 122,70 eurot; avaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 eurot; avaldaja poolt pärandaja matmiseks tehtud kulud summas 1 409,00 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused võivad olla ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku 4 694,26 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste, vms. arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 4 100 euro võrra. IV Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu ja iseloomu kohta 3 Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on surnud ja sellest johtuvalt ei saa täita oma kohustusi. Pärandvara koosseisus puudub ka vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla võlgniku surmale eelnev aeg kuid kindlasti on maksejõuetuse tekke ajaks võlgniku surmaaeg 14.05.2023.a. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. V Kokkuvõte Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et S. M.i pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (

§ 1lg.2). Pärimisseaduse (Pär

S) § 130 lg.1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg. 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 143 lg.1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku PärS § 142 lg 1 p 1-2 toodud kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Lisaks märgib ajutine haldur, et esimeses järjekorras tehtaks

§ 146

lg 1 p 2 1 kohaselt väljamakse pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud (so pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud) kulude katteks. Seega ajutises menetluses on tuvastatud, et pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. VI Ajutine pankrotihaldur

§ 29lg 1 alusel palus: • Lõpetada S.

M.`i pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; • Mõista välja ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Ajutine haldur taotles tasu määramist 5 tunni eest ja selle hüvitamist riigi vahenditest summas 330,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palus välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu summas 330,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 66,00 eurot, kokku 396 eurot ja määrata see hüvitamisele riigi vahenditest. 4. 19.10.2023 tegi kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1000 eurot hiljemalt 10.11.2023, kuna S. M.i pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (

§ 29lg 3) ning avaldas 19.10.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohus teatas, et kohtu määratud ajaks raha kandmata jätmisel kohus jätab kohus pankrotihalduri nimetamata ning

§ 29lg 1, lg 2 alusel lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolev pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
2. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 7. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, samuti ei ole võlausaldajad tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt märgitud summat, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 8.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725: 5) 145 eurot. 9.

§ 23

lg 3 ja

65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 5 Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 5 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 600 eurot (5 h x 120 eurot/h), millele lisandub käibemaks summas 120 eurot, kokku summas 720 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 396 eurot, mis sisaldab käibemaksu. 10.

§ 23

lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 23

lg 51 lõike kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära, so 725 eurot. 11. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb

§ 23

lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 330 eurot (5x66), millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva ajutise pankrotihalduri tasu JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank).

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1, 2 lõpetab kohus S.

M.i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6