← Eesti

2-23-7101/15

Obsah (5)§ 29§ 20§ 41§ 24§ 51

2-23-7101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 03. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-7101 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Valg

§ 29

lg 1 tähenduses tuleb lugeda mh seda, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17- 13391, p 37). Antud juhul korteriomanikele mitte ühegi koosoleku teadet saadetud ei ole.
  3. 10.09.2020; 01.12.2020 ja 17.01.2021 koostatud avalduste allkirjastajad ei ole arusaadavad ja sedasi avaldust allkirjastades ei saa üksikud korteriomanikud võtta kohustust korteriühistule. Kui ka kaks korteriomanikku on mingi väljamaksega nõustunud, ei ole selliselt koostatud dokument aluseks korteriühistu pangakontolt väljamakse tegemiseks. I S oli avalduste allkirjastamise ajal xxxx tööl, mistõttu ta ei saanud dokumente allkirjastada. 25.09.2020 erakorralise üldkoosoleku protokollis ei ole osalejaid nimetatud. Ka juhul kui koosolek oleks kutsutud kokku nõuetekohaselt, kõigile korteriomanikele teateid saates, poleks see koosolek saanud vastu võtta otsuseid, sest kohal ei olnud vajalikku kvoorumit. Kostja juhatuse liikmeks olemise ajal kehtinud põhikirja (lisatud seisukohale – lisa 1) punkti 7.7.1 kohaselt oli sel ajal korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline kui sellel osales üle poole korteriühistu liikmetest. Kuivõrd korteriühistu liikmete ja häälte arv on erinev, tuleb põhikirjapunkti korteriühistu puhul tõlgendada selliselt, et korteriomanike seitsmest häälest pidi olema esindatud koosolekul rohkem kui pooled häälest.

§ 20

lg 2: Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui koosolekul osalesid korteriomandite xxxx; xxxx ja xxxx esindajad nagu on protokollitud, olid esindatud kolm korteriomandit seitsmest, mis ei andnud otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kvoorumit. 25.02.2021 koosoleku protokoll on allkirjastatud ühte häält omava korteriomaniku T K poolt. S S korteriomanik I S volitust ei olnud. Üks hääl seitsmest ei andnud koosolekute läbiviimiseks vajalikku kvoorumit. 17. AS xxxx arve on väljastatud xxxx OÜ-le ja selle arve alusel ei saanud kulu kanda hageja. Seitsme korteriomandiga korteriühistus ei ole vaja raamatupidamisarvestuse jaoks arvutiprogrammi, mistõttu selle kulu kandmine ei ole mingil juhul õigustatud. Ka ei ole kostja andnud hagejale üle mitte ühtegi raamatupidamisprogrammi väljavõtet või muud tõendit selle kohta, et 5

(10)2-23-7101 programmi üldse korteriühistu huvides kasutati. Arvete koostamiseks on saadaval mitmeid tasuta programme, ka saab mõne kulureaga arveid koostada exceli-tabelis. Raamatupidamisdokumente kostja juhatuse liikmeks oleva ajaperioodi kohta ei ole hagejale üle antud. Kui dokumendid on üle antud, peab kostja esitama dokumentide üleandmise akti. KOHTUISTUNG
  2. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil hageja esindajad jäid hagi juurde. Nende selgituste kohaselt korteriühistu koosolekuid toimunud ei ole. Juriidiline esindamine M. M-D poolt ei ole tulemust andnud. Pole üle antud ühtegi lepingut, mis on sõlmitud, teadmata on ka arvete sisu, mille alusel on välja makstud. Otsuste kohapealt selgitas esindaja, et kvoorumit pole koos olnud. Üldkoosolek kutsutakse kokku teatega, mitte ei võeta paarilt inimeselt allkiri otsuse vastu võtmiseks. Hageja seaduslik esindaja teatas, et mingeid allkirju koguti, aga ilma üldkoosolekuta. Kodus oli protokoll valmis kirjutatud, kostja käis lihtsalt ukse taga ning palus anda allkirja. Hageja hinnangul, kui oleks üldkoosolek kutsutud õigesti kokku, siis oleks 7-st vajalikust olnud vaja
  3. Ka sellisel juhul ei oleks kvoorumit kokku tulnud. Hageja seadusliku esindaja kinnitas, et akent oli vaja ja aken telliti – alusdokumendi olemasolu kohta teave puudub. Kui palju aken tegelikult maksis ja kust on hangitud, selle kohta dokument puudub. Juriidilisest teenusest puudub üldse ettekujutus, mida tehti, kus käidi, keda kaitsti. Majas on 7 korteriomandit, igakuiselt on vaja jagada 3 arvet – prügi, vesi ja elekter. Seda saab teha ise, pole vaja raamatupidajat.
  4. Kostja hagiga ei nõustunud. Tema selgituste kohaselt M. M-D sõlmitud leping ja volitus on hageja esindajatele saadetud. Sisu puudutavad asjad on seotud kriminaalasjaga, mis oli prokuröri käes, mis pärast teda üldse sinna palgati. Akende paigaldamise kohta ei pea olema juhatuse koosolekut, kui asi on eluohtlikus seisus. Kui asi eluohtlikus seisus, siis ei pea olema üldkoosolekuid Samuti uks, mis sai tellitud, kõik arved on üle antud järgmisele juhatusele. xxxx sai aken tellitud, kuna sel ajal kostja töötas seal. I S pani selle ette. Kostja on saatnud kirja kõikidele korteriomanikele uste kohta, kas sellise hinnaga uks sobib, siis vastati, et need ei sobi. Tuli vastus kahelt korteriomanikult (Tlt ja Iult), et jah tegid ruutmeetrite pealt, sest kui nad juhatuse üle võtsid, siis tegid koosoleku protokollis koheselt ruutmeetrite pealt. Kuna see läks Tartu Maakohtu registrist läbi, siis arvatigi, et saab hääletada. Kuna kostja pole raamatupidamist õppinud, sai võetud raamatupidamise programm. Majandusaasta aruanne (150 eurot) sai üle kantud aga seda lõpetada ei saanud, kuna puudusid algsed dokumendid eelmisest juhatusest. Aknad on ees, arved sai saadetud. K-rauta arve ukse kohta olemas. xxxx OÜ paigaldas ukse. H V maksed tehti, kuna kui M juhatuse üle võttis, siis teadis kostja, et uus juhatus võtab selle raha ära. Sellepärast tehti palga väljamaksed ja välja makstud summa sai viidud T K poodi. Kostja ei ole seda raha omandanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja esindajate ja kostja seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus leiab, et käesoleva asja saab lahendada lihtsustatud korras TsMS § 405 mõttes. 6
(10)2-23-7101
  1. Hagiavalduse kohaselt K K (kostja) oli ajavahemikus 20.07.2020- 05.03.2021 Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 16 KÜ (hageja) juhatuse ainuliige ja et selles vahemikus on kostja tekitanud hageja kahju kokku koos pangateenustasudega 2 646.86 eurot, sh: 1) on tasunud õigusabi eest xxxx OÜ-le 1 085 eurot, so 02.10.2020 110 eurot, 26.10.2020 110 eurot, 09.11.2020 165 eurot, 21.12.2020 110 eurot, 04.01.2021 150 eurot, 26.01.2021 110 eurot, 28.01.2021 110 eurot, 03.03.2021 110 eurot ja 04.03.2021 110 eurot; 2) on üle kandnud xxxx AS-ile raamatupidamise tarkvara eest kuutasud 136.80 eurot, s.o septembri 2020 eest 22.80 eurot, oktoobri eest 22.80 eurot, novembri eest 22.80 eurot, detsembri eest 22.80 eurot, 15.01.2021 22.80 eurot; 19.02.2021 22.80 eurot; 3) on tasunud xxxx OÜ-le 14.10.2020 329.82 eurot; 4) on maksnud 05.12.2020 P E 150 eurot selgitusega “Majandusaasta aruande tasu”. 5) on 18.01.2021 maksnud xxxx AS-ile 406.79 eurot selgitusega “Tellimuse nr xxxx”; 6) on 20.01.2021 kandnud xxxx OÜ-le üle 183.01 eurot; 7) on 25.02.2021 tasunud xxxx OÜ-le 50 eurot selgitusega “Lumekoristus”; 8) on üle kandnud V H pangakontole 02.03.2021 100 eurot selgitusega “K K palk jaanuar, veebruar” ja 04.03.2021 50 eurot selgitusega “K K palk märts”, 06.03.2021 150 eurot selgitusega “K K palk okt, nov, dets”. Pooltel ei ole vaidlust käesolevas punktis toodud asjaolude üle.
  2. Hageja põhiväited on, et: 1) kostja on tekitanud hagejale kahju, sest kostja juhatuse liikme kohustusi rikkudes on kandnud hageja rahalised vahendid üle ilma korteriomanike otsusteta; 2) akende vahetamine ei olnud esmatähtis ajal, mil kortermaja katus on ohtlikult amortiseerunud; 3) ei ole üle andnud tehingute aluseks olnud alusdokumente, 4) on teinud tehingud xxxx OÜ-ga, mis on kostjale kuuluv ja tema juhtimisel tegutsev äriühing; 5) majandusaasta aruannet tegelikult ei ole esitatud, 6) hageja ei vajanud raamatupidamisteenust, sest kostja oleks ka ise võinud ühistule esitatavad 3 arvet korteriomanike vahel jagada ilma raamatupidamisteenust kasutamata.
  3. Kostja põhi vastuväited on, et: 1) akende ja ukse paigaldamise kohta ei pea olema juhatuse koosolekut, kuna maja oli eluohtlikus seisus; 2) xxxx OÜ paigaldas ukse raha eest, kuna akende tasuta paigaldanud isikut kohal ei olnud (viibis xxxx); 3) lumekoristuse teenus tuli tellida, sest prügi ei olnud võimalik prügifirma poolt ära viia, sest kortermaja elanikud olid omavahel riius ja ei suvatsenud ise lund rookida; 4) õigusabi teenuse kasutamise vajadus oli tingitud sellest, et tuli esitada avaldus politseisse, kuna on eelmine juhatus ühistu raha enda tarbeks kasutas, 5) ühistu raha maksti palgana küll välja selleks, et uus juhatus ei saaks ühistu raha enda tarbeks kasutada, väljamakstud raha on kostja sularahas üle andnud T K.
  4. Alates 29.04.2017 kehtinud hageja põhikirja punkti 7.3.1 järgi juhatuse valib üldkoosolek ja punkti 7.3.
  5. järgi mitmeliikmelise juhatuse korral valivad juhatuse liikmed enda hulgast juhatuse esimehe. Hageja kinnitab hagis, et kostja oli ajavahemikus 20.07.2020 kuni 05.03.2021 hageja ainus juhatuse liige. Seega ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, oli juhatus üheliikmeline, mis tähendab seda, et sellises olukorras puudus juhatuse koosolekute pidamise vajadus ja jahutuse otsused said vastu võetud üksnes kostja poolt ainuisikuliselt.
  6. Hageja põhikirja punktide 7.4.2 ja 4.7.3, 4.4.4 alusel ühistu rahaliste vahendite valitsemine, raamatupidamise korraldamine, majandustegevuse aastakava ja aastaaruande koostamine, läbivaatamine ja üldkoosolekule esitamine oli juhatuse pädevuses. Punkti 7.2.5 järgi üldkoosoleku pädevuses oli majandusaasta aruande ja majandustegevuse kava kinnitamine. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (

) § 20 lg 1 esimese lause järgi sama seaduse või korteriomanike 7

(10)2-23-7101 kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Asjas ei ole esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega oleks hageja majandustegevuse kava kinnitatud. Menetluses ei ole väidetud, et üldkoosolek oleks

§ 41lg 3 alusel majandustegevuse kava kinnitanud.

Ei ole väidetud ka, et majandusaasta alguseks uue majandustegevuse kava kinnitamata jätmise tõttu kehtis senine majanduskava (

§ 41lg 5).

Hageja kinnitab hagis, et hagejal majanduskava puudus. Hageja esitatud üldkoosoleku otsuse kohaselt kehtestati majanduskava 16.02.2023 otsusega (dtl 127). Sellega on kohus tuvastanud, et hageja oli olukorras, kus temal puudub majanduskava.

  1. Tekkinud olukorras leiab kohus, et kostjal ei olnud keelatud juhatuse liikme kohustuste täitmine. Kostjal oli kohustus korraldada hageja raamatupidamisarvestust ja kasutada hageja rahalised vahendid otstarbeliselt. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et kostja tegevuse tulemusel sai paigaldatud kortermajale aknad ja uks. Kostja on põhjendanud välisukse paigaldamise vajaduse sellega, et kortermajal välisust üldse ei olnud. Kohus ei nõustu hageja väidetega seoses maja katuse ohtlikkusega akende ja ukse vahetamise vajaduse puudumise kohta, sest nimetatud asjaolu on menetluses tõendamata. Kuna paigaldatud aknad ja uks on tegelikult korteriomanike kasutuses, siis ei nõustu kohus hagejaga etteheitega kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja akende ning ukse eest tasutud summa 329.82 eurot ja 406.79 eurot hageja kahjuks lugemise kohta. Hagi selles ulatuses rahuldamise korral tekitaks kohus situatsiooni, kus hagejal (või korteriomanikel) tekib valdus asjadele, ilma nende eest tasumata, mis võib viia paigaldatud akende ja ukse kostja poolt demonteerimiseni. Lisaks, kuna paigaldatud aknad ja välisuks olid tegelikult hagejale vajalikud ja ka kasutatud üle 2 aasta, siis on need amortiseerinud.
  2. Ei nõustu kohus hagejaga ka selles, et kostja oleks võinud ka ilma raamatupidamisteenust kasutamata ise korteriühistule igakuised esitatavad 3 arvet korteriomanike vahel jagada.

§ 24

lg 1 esimese lause kohaselt juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Sama seaduse § 50 lg 1 järgi juhatus korraldab korteriühistu raamatupidamist. Sõna korraldab tuleb tõlgendada kohustusena. Seadus ei eelda, et juhatuse liige peab olema võimeline ise ühistule raamatupidamisteenust osutama.

§ 51

lg järgi, kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1–4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Hageja ajavahemikus 29.04.2017 kuni 07.12.2022 kehtinud põhikirja punkti 9.1 järgi juhatus korraldab raamatupidamise vastavalt seadusele ja heale raamatupidamistavale (dtl 84-

  1. Seega ei seisnud raamatupidamise korraldamine üksnes kolme arve korteriomaniku vahel jaotamises ja kostjal oli õigus osta hagejale raamatupidamisteenust teenuse osutajalt. Selline kostja tegevus ei olnud keelatud ja raamatupidamisteenuse tellimise tegevust ei ole võimalik hagejat kahjustavaks tegevuseks lugeda. Sellepärast kohus jätab hagi ka raamatupidamisteenuste osutamiseks Merit Tarkvara AS-ile tasutud 136.80 eurot ning samuti P Ele majandusaasta aruande eest tasutud 150 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja on selgitanud, et 2020 majandusaasta aruannet ei saanud esitada, sest eelmine juhatus ei esitanud selle koostamiseks vajalikud andmed ja need väited ei ole menetluses ümber lükatud.
  2. Ei nõustu kohus ka hageja väidetega kostja poolt õigusabi teenuse kasutamisega hagejale kahju tekitamise kohta. Kostja on selgitanud õigusabi teenuse kasutamist hageja endise juhatuse liikme vastu kriminaalmenetluse algamiseks avalduse esitamisega ja nimetatud menetluses hageja esindamisega ja on teatanud, et pärast kostja juhatusest tagasi kutsumist, võttis uus juhatus avalduse tagasi. Maakohtu arvates kuna ei ole väidetud kriminaalmenetluse algamiseks avalduse esitamise 8

(10)2-23-7101 aluste puudumist või avalduse üldse esitamata jätmist, siis oli tekkinud olukorras kostjal kui juhatuse liikmel õigus kasutada selleks juriidilist abi. Seega ei ole võimalik õigusabi kasutamist ja xxxx OÜle tasutud 1 085 eurot hagejale tekitatud kahjuks lugeda. Kohus jätab hagi ka selles osas rahuldamata.
  1. Kohus nõustub hagiga xxxx OÜ-le üle ukse paigaldamise eest tasutud 183.01 eurot ja lumekoristuse eest tasutud 50 eurot ning H V palgana üle kantud summade 300 eurot väljamõistmisega. Menetluses ei ole vaidluse all, et kostja on xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige. Seega kostja on teinud korteriühistu varaga tehinguid, ilma tõendamata, et teiste isikute poolt ukse paigaldamise või lumekoristuse teenuse osutamine üldse või madalama hinnaga ei olnud võimalik. Kostjal oli võimalik ukse paigaldamisega oodata kuni akende tasuta paigaldanud isiku Sst tagasinaasmiseni. Lumekoristuse oleks kostja saanud ka tellida kolmandatelt isikutelt. Kostja on 300 eurot palgana ülekandmist selgitanud sellega, et ta kandis raha hageja panagakontolt üle, selleks et uus juhatus ei saaks seda raha kasutada. Kohus nõustub, et kostja on tekitanud hagejale kahju 533.01 euro ulatuses.
  2. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuna 533.01 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõudelt 533.01 eurolt alates 20.02.2023 kuni otsuse tegemiseni 03.11.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis 42.17 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja samas määras viivis põhinõudelt alates 04.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 533.01 eurot.
  3. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi osaliselt rahuldamist rohkem põhistada.
  4. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on esitanud pärast kohtu poolt asja arutamise lõpetamisest tõendeid (dtl 104-120), millised kohus jätab arvestamata. Menetluskulud
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse kokku summas 575.18 eurot (533.01 + 42.17), mis on 19.24% hagi hinnast 2 988.74 eurost. Hagi rahuldamise ulatust, poolte vahelisi suhteid ja menetluse olemust arvestades, peab maakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
  7. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ 9
(10)2-23-7101 Ifret Mamedguseinov Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.