← Eesti

2-11-12120/23

Obsah (8)§ 428§ 163§ 440§ 186§ 468§ 168§ 174§ 656

Tsiviilasi nr: 2-11-12120 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2012.a, Tallinn Tsiviilasj

§ 428lg l p 3 alusel.

Menetluskulud jäid

§ 163kohaselt poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebus 8. Harju Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 27.09.2011.a otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati osaliselt ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja tunnistada viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsusega on oluliselt rikutud menetlusõigust ning kahjustatud seeläbi hageja huve ja õigusi.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Antud juhul ei ole kostja 1 kohtule vastanud, kostja 2 on kohtule esitatud dokumendis hagi õigeks võtnud, kostja 3 on vaielnud hagile vastu ja palunud jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostjad 4, 5 ja 6 ei ole vastuväiteid esitanud, vaid osundanud, et neil puuduvad vahendid kohustuse täitmiseks ja kohustuse peaks täitma kostja 2. Kostja 2 esitas muuhulgas väite, et lõplik summa on ülepaisutatud, kuid ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mistõttu luges kohus tema väited paljasõnalisteks. 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-11-12120 25.08.2011 istungil loobus hageja käibemaksu nõudest summas 16 546,76 eurot ning haginõudeks jäi 102 838,69 eurot, mida kohus on tõlgendanud kui hagiavalduses esitatud summat. Samal istungil võtsid kõik kostjad hagi õigeks. Seega oleks kohus pidanud tegema õigeksvõtul põhineva otsuse ning jätma menetluskulud

§ 186lg 6 kohaselt kostjate kanda.

Samuti oleks kohus pidanud omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistama õigeksvõtul põhineva otsuse. Antud juhul ei ole kohus seda teinud, rikkudes oluliselt

§ 468lg 1 p-s 1 sätestatut.

Seoses hagi õigeksvõtuga puudus kohtul alus lähtuda

§-st 163 ning aluseks oleks tulnud võtta

§ 168

lg 6, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul esitas hageja kostjatele nõude enne kohtumenetlust, kuid ükski kostja ei asunud võlgnevust tasuma. Hageja ei ole kohtumenetlust põhjustanud. Hagejal ei olnud muud võimalust, kui esitada hagi ning on äärmiselt ebaõiglane jätta hageja poolt tasutud riigilõiv summas 6 391,16 eurot hageja kanda. Samuti on maakohus jätnud kohaldamata

§ 174¹ lg 1.

Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja 3 vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustajad 1, 2, 4, 5 ja 6 ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja asi tuleb saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule (

§ 656

). Käesoleval juhul esineb

§ 656

lg 2 lauses 2 sätestatud oluline menetlusnormi rikkumine, mistõttu on maakohtu otsuse tervikuna tühistamine vältimatu. Kuigi maakohtu otsus vaidlustati üksnes hageja poolt ja üksnes teatud kitsas osas, tuleb otsus tervikuna tühistada (

§ 656

lg 4), sest maakohtupoolne oluline menetlusnormi rikkumine ei jäta muud võimalust. 11. Harju Maakohus tegi asjas õigeksvõtul põhineva otsuse, jättis hagi rahuldamise materiaalõigusliku aluse, tõendamisele kuuluvad asjaolud, menetlusosaliste väited ja tõendid käsitlemata ning hindamata, viidates üksnes sellele, et kõik kostjad võtsid hagi õigeks. Selline maakohtu järeldus ei põhine tsiviilasja materjalidel. Kuigi maakohus väitis kontrollitavas otsuses, et kõik kostjad võtsid hagi õigeks, ei nähtu selliseid asjaolusid tsiviilasja materjalidest, vastupidi, tsiviilasja materjalid viitavad üheselt sellele, et kostjad hagi õigeks ei võtnud ja vaidlesid hagile vastu. Õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine olukorras, kus õigeksvõtt tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja sellele vastupidiselt viitavad tsiviilasja kirjalikud materjalid sellele, et kostjad vaidlesid hagile vastu, kujutab endast menetlusnormi sellist rikkumist, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonkaebuse väidetest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning sellise rikkumise korral ei saa erandlikult lähtuda sellest põhimõttest, et osas, mille peale kaebust ei esitata, maakohtu otsus jõustub (

§ 656lg 4).

12.

§ 440

lg 1 kohaselt saab õigeksvõtul põhineva otsuse teha üksnes siis, kui kostja võtab hagi kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses õigeks. Mitme kostja suhtes esitatud hagi korral saab kõikide kostjate suhtes õigeksvõtul põhineva otsuse teha üksnes siis, kui kõik kostjad võtavad hagi kas kohtuistungil või kohtule suunatud avalduses õigeks. Õigeksvõtt peab olema selge, üheselt mõistetav ning ei tohi olla seotud tingimustega. Juhul, kui 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-11-12120 õigeksvõttu tsiviilasja materjalidest järeldada ei saa, ei saa teha ka õigeksvõtul põhinevat otsust. Käesoleval juhul õigeksvõtu eeldusi ei esinenud.
  1. Kostjad on kohtule vastanud erinevates menetlusdokumentides. Toimiku lk 82 on köidetud kostjate 4, 5 ja 6 poolt allkirjastatud vastus ning menetlusdokumendist nähtub, et vastus on esitatud ka kostja 3 poolt, kelle allkirja siiski menetlusdokumendil ei ole. Viidatud vastuses teatavad menetlusosalised, et nad ei oma vahendeid ega võimalusi hagis esitatud nõuete täitmiseks, menetlusosaliste hinnangul peaks kõik kohustused täitma kostja 2, sest arvamuse esitanud menetlusosalised käendasid liisingulepingut heas usus. Sellises menetlusdokumendis ei sisaldu õigeksvõtu avaldust, vastupidi, vastuse esitanud kostjad väidavad, et nende asemel peaks hagis esitatud nõuded täitma kostja
  2. Õigeksvõtu soovile ei viita selles menetlusdokumendis mitte miski.
  3. Kostja 2 poolt hagile esitatud vastus on toimikus köidetud lk
  4. Vastuse p-s 2 avaldab kostja 2 kohtule järgmist: „Jah, võtan hagi õigeks, kuid lõplik summa on ülepaisutatud.“ Viidatud avaldusest ei saa järeldada, et kostja 2 võttis hagi õigeks, sest samas lauses märkis kostja 2, et hageja poolt nõutav lõplik summa on ülepaisutatud. Õigeksvõtt tähendab seda, et kostja nõustub hageja poolt esitatud nõudega, ei oma esitatud nõude suhtes vastuväiteid ja saab aru ning on nõus sellega, et kohus hagi hageja poolt esitatud nõude ulatuses rahuldab. Kostja 2 avaldust ei saa kuidagi käsitleda ka hagi osalise õigeksvõtuna, sest kostja 2 ei märgi, millises ulatuses ta hagi õigeks võtab. Saades sellise menetlusdokumendi, oleks maakohus võinud täpsustada, kas olukorras, kus kostja 2 ühes lauses esitas kaks vastukäivat avaldust, ikka pidas silmas hagi, kasvõi osalist õigeksvõttu, või midagi muud. Ja juhul, kui kostja 2 tahe oli suunatud hagi kasvõi osalisele õigeksvõtule, oleks maakohus pidanud, õigeksvõtust lähtumise eeldusena, täpselt välja selgitama, millises täpses ulatuses kostja 2 hagi õigeks võtab. Seda tehtud ei ole ning eespool viidatud lauset ei saa õigeksvõtuna käsitleda.
  5. Kostja 3 poolt hagile esitatud vastus on köidetud toimikus lk
  6. Viidatud vastuses märgib kostja 3, et tema hagiga ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Sellest menetlusdokumendist nähtub selgesti ja üheselt soov vaielda hagile vastu täies ulatuses, õigeksvõtule ei viita mitte miski.
  7. Kostjate avaldusi kajastatakse ka 25.08.2011.a toimunud maakohtu kohtuistungi protokollis (vt t lk 130 jj). Protokolli on kostjate ühise kinnitusena märgitud: „Debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse suhtes vaidlust ei ole.“ Edasi nähtub protokollist, et kostjad volitavad AK enda nimel kompromissilepingule alla kirjutama, eeldusel, et kompromissini jõutakse ning kohus teatab otsuse kuulutamise aja juhuks, kui kompromissi ei sõlmita. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa protokollis olevast lausest: „Debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse suhtes vaidlust ei ole“ järeldada, et kostjad oleksid hagi täielikult õigeks võtnud. Õigeksvõtule ei viita protokollis ka mitte miski muu. Õigeksvõtuga saab olla tegemist siis, kui kostja või kostjad tingimusteta nõustuvad hageja poolt esitatud nõudega ning annavad vastava tahteavalduse teadlikult, arvestades sellega, et kohus võib sellises olukorras teha õigeksvõtul põhineva otsuse, millega hagi rahuldatakse. Sellist õiguslikku kategooriat nagu, et mingi hagi mõjutava nõude osas vaidlust ei ole, maakohtu menetluses seadus ei tunne. Selline kategooria võib tulla kõne alla apellatsioonimenetluses, kus apellant teatud maakohtupoolset asjaolude tuvastamist ei vaidlusta. Seaduse kohaselt võib kostja hagi õigeks võtta või mõne hageja poolt kohtu ette toodud elulise asjaolu omaks võtta. Omaksvõtu korral saab kohus lugeda vastava asjaolu tõendatuks, kuid muid asjaolusid tuleb ikkagi hinnata. See, kui kostjad kinnitasid, et vaidlust ei ole debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse suhtes, ei tähenda, et neil muude, hagi rahuldamise eelduseks olevate 5
(6)Tsiviilasi nr: 2-11-12120 asjaolude osas vastuväiteid ei oleks ja et nad võtavad hagi tervikuna, kõige osas, millest hagi rahuldamine sõltub, õigeks. Käesoleval juhul esitas hageja maakohtusse hagi, milles tugines sellele, et hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud liisinguleping, millest tulenevad liisingumaksed jäeti tasumata ning mille tõttu ütles hageja liisingulepingu üles ning nõudis seetõttu VÕS §-s 367 sätestatud nõuete tasumist. Kostjate 2 jj vastu esitas hageja hagi, tuginedes sellele, et hagejal on kostja 1 suhtes VÕS §-s 367 sätestatud nõue ja kostjad 2 jj vastutavad sama kohustuse eest põhjusel, et hageja ja kostjate 2 jj vahel on sõlmitud käenduslepingud. Seega ei sõltu VÕS §-s 367 sätestatud nõude olemasolu mitte ainult debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse olemasolust, vaid ka muudest VÕS §-s 367 sätestatud asjaoludest, muuhulgas sellest, millises ulatuses on vara soetamiseks tehtud kulutused kaetud liisingumaksetega, milline oli liisingueseme väärtus asja tagastamise ajal jms. Käendajate vastutus sõltub põhinõude olemasolust ja käenduslepingust tuleneva vastutuse kehtivusest. Kostjad võivad hagile esitada ka omapoolseid vastuväiteid. Kostjate poolt kirjalikult esitatud vastuväidetest nähtub, et kostja 3 leidis, et hageja rikkus lepingut sellega, et viivitas vara realiseerimisega ning nõude esitamisel ei ole arvestatud liisingueseme väärtust, kostjad 4 jj esitasid kirjaliku vastuse, milles esitatud vastuväited oleksid vajanud kohtupoolset selgitamist, kuid millest nähtus selgesti, et nemad leiavad, et nemad käenduslepingust tulenevalt põhikohustuse eest vastutama ei pea, sest nad käendasid kohustust heas usus. Kostja 2 leidis, et hageja nõue on ülepaisutatud. Need on kõik vastuväited, mida kostjad menetluses esile tõid, mille arvestamisest või arvestamata jätmisest käesoleva hagi rahuldamine sõltub ja mille osas ei ole isegi kinnitatud, et vaidlus puudub, kuigi väljend „vaidlus puudub“ ei oma menetlusõiguslikku tähendust. Maakohus ei saanud rahuldada hagi olukorras, kus õigeksvõtu avaldusi ei esitatud, samuti ei saanud maakohus jätta hagi rahuldamisel kontrollimata kõiki hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, veelgi enam, maakohus ei saanud jätta välja selgitamata ja hindamata kostjate vastuväiteid. Sellele, et maakohtu istungil hagi õigeksvõttu ei toimunud, viitab ka see, et pooled lubasid jätkata peale istungit kompromissiläbirääkimisi. Olukorras, kus kõik kostjad võtavad hagi tingimusteta õigeks, läheb kohus reeglina õigeksvõtul põhinevat otsust tegema ja reeglina ei jätka menetlusosalised kompromissiläbirääkimiste pidamist. 17. See, et tsiviilasjade lahendamine on allutatud kohtulikule kontrollile, peab ära hoidma selle, et hagi rahuldatakse ilma hagi sisuliselt kontrollimata, tõlgendades kohtu poolt kostjate avaldusi õigeksvõtuna, olukorras, kus tsiviilasja materjalides mitte miski õigeksvõtule ei viita ja materjalid viitavad sellele, et kostjad vaidlesid hagile erinevatel alustel vastu. 18. Kuivõrd maakohus ei toonud esile hagi rahuldamise aluseks olevat materiaalõiguslikku alusnormi, ei määratlenud tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, ei hinnanud ühtegi tõendit, ei andnud hinnangut menetlusosaliste väidetele, vaid lähtus sellest, et kostjad võtsid hagi õigeks, siis tuleb asuda seisukohale, et käesolev tsiviilasi on menetluslikult algusest peale valesti lahendatud. Sisuliselt on asi üldse lahendamata. See on põhjus, miks ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ja asi tuleb saata sisuliseks arutamiseks maakohtule (

§ 656lg 1 ja lg 2). 19. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.