← Eesti

1-23-1276/42

Obsah (6)§ 121§ 404§ 64§ 68§ 16§ 263

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-1276 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri T

§ 121

lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. mai 2023 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Andri Ladevi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Prokurör ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav Andri Ladev, isikukood: 39002092719, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras korduvalt karistatud vandeadvokaadi abi Andres Veski Kaitsja RESOLUTSIOON
  2. Tartu Maakohtu
  3. mai 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 73 (seitsekümmend kolm) eurot 20 senti, sh käibemaks 12,20 eurot, vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 302 (kolmsada kaks) eurot 40 senti, sh käibemaks 50,40 eurot, vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. Mõista süüdimõistetu Andri Ladevilt välja punktides 2 ja 3 märgitud menetluskulud, s.o kaitsjate tasu, vandeadvokaadi abide Marika Suurpere ja Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 375,60 eurot, riigituludesse. Süüdistatav Andri Ladevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  7. Andri Ladevit süüdistatakse: 1.1.

§ 121

lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 25.06.2022 kella 21.10 paiku XXX , Tartu linnas lükkas kannatanu A.H. e tooli pealt maha pikali ja lõi maapinnal lamavat kannatanut jalaga vähemalt 4 korda pea piirkonda, millise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning pea piirkonnas parema silma all hematoomi ja turse ning ninast verejooksu ja ninaluu murru ning paremal kukla piirkonnas pindmise hematoomi ja marrastuse; 1.2.

§ 404

lg 1 järgi selles, et tema 29.09.2022 kella 23.15 paiku Tartu linnas XXX kortermajas trepikoja teisel korrusel pritsis korteri nr 36 korteriukse ülemise serva vahelt korterisse põlevvedelikku ning süütas seejärel korteriukse, mille tagajärjel said tulekahjustusi korteri välisuks ja siseuks ning ukse lähedal asunud naiste jope ning mille tagajärjel said vingumürgituse korteris viibinud A.H. e ja L-R. V-H. . Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 04.05.2023 otsusega karistati A. Ladevit

§ 121

lg 2 p 3 järgi 3 aasta vangistusega ja

§ 404

lg 1 järgi 3 aasta vangistusega ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti A. Ladevile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning mõisteti A. Ladevile lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti

§ 68lg 1 alusel A.

Ladevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.01.2023. Sama otsusega rahuldati A.H. e tsiviilhagi ja mõisteti A. Ladevilt A.H. e kasuks välja 528,94 eurot varalise kahju katteks. 3.

§ 121

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu A.H. e, süüdistatava A. Ladevi ning tunnistajate L-R. V-H. , P.L. i (L. ), K.K. i ja K.V. ütlused, samuti L-R. V-H. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestis koos vaatlusprotokolliga, A.H. e digiloos kajastatud haigusjuhtum nr 2206251508 ning Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu nr 20220625-270649 päeviku väljavõte koos fotoga A.H. e vigastustest. Pooled ei vaidlustanud ühegi nimetatud tõendi lubatavust ega tunnistaja K.V. ütluste ja A.H. e tervisekahjustusi kajastavate dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Ka kohtul pole alust nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Peamiselt vaieldakse ülejäänud tõendite usaldusväärsuse üle ning selle üle, kas A. Ladev pani toime A.H. e kehalise väärkohtlemise. 3.

  1. Nii kannatanu A.H. e, süüdistatava A. Ladevi kui ka tunnistajate L-R. V-H. , P.L. i ja K.K. i ütluste kohaselt viibisid nad kõik koos 25.06.2022 pärastlõunasel või õhtusel ajal K.K. i tolleaegses elukohas (Tartus XXX hoovis), kusjuures üheskoos tarvitati ka alkoholi. Täpsema sündmuste käigu (eriti A. Ladevi tegevuse ja A.H. ele kehavigastuste tekkimise) osas lähevad versioonid aga lahku. 3.
  2. Nimelt tuleneb kannatanu A.H. e ütlustest, et umbes pool tundi pärast seda, kui A.H. e oli XXX kohale jõudnud, tahtis A. Ladev kallata L-R. V-H. le viina juurde, kuid A.H. e ei lubanud, sest ta ei tahtnud, et L-R. V-H. liiga palju jooks. Kuna A. Ladev kallas sellegipoolest vastu A.H. e tahtmist L-R. V-H. le viina klaasi, võttis A.H. e L-R. V-H. käest viinaklaasi ära ja kallas viina maha. Selle peale läks A. Ladev närvi, lükkas A.H. e tooli pealt maha ja hakkas jalgadega näo piirkonda peksma. L-R. V-H. üritas A.H. e kaitseks A. Ladevit kinni hoida ja käest hammustada ning A.H. e põhimõtteliselt roomas maja väravani, et eemale saada, sest ta polnud võimeline püsti tõusma. A. Ladev lõi A.H. et 4-6 korda ja kui A.H. e sai väravast välja, 2 rahunes A. Ladev maha. L-R. V-H. aitas A.H. e järgmise kortermaja juurde ning kutsus politsei ja kiirabi, kes toimetas A.H. e erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO). A.H. e tundis löökide tagajärjel valu ja tal diagnoositi ninaluumurd. 3.
  3. Analüüsides ülekuulatud isikute ütluste usaldusväärsust, tõi kohus esmalt välja, et 25.06.2022 XXX -l ühes seltskonnas viibinute ütlused lahknevad kõige märgatavamalt A. Ladevi tegevuse osas. Kui A.H. e ja L-R. V-H. sõnul peksis A. Ladev A.H. et jalaga näkku, siis K.K. i ütluste kohaselt piirdus A. Ladevi ja A.H. e vaheline füüsiline kontakt sellega, et A. Ladev hakkas A.H. et ära ajama ning võttis A.H. el turja pealt või õlgadest kinni ja hakkas teda värava poole viima. P.L. i versiooni järgi polnud A. Ladevi ja A.H. e vahel aga mingit füüsilist kontakti, vaid A. Ladev üksnes ütles A.H. ele, et ta lahkuks. Ning A. Ladev väitis omakorda, et ta polnud tüli ajal hooviski ega tea, mis seal juhtus. Kohus märkis, et A. Ladevi versioon tüli ajal mujal viibimise kohta on vastuolus kõigi teiste kohal olnud inimeste ütlustega. Kuna kogutud tõenditest ei nähtu ühtki asjaolu, mis annaks alust arvata, et kõik ülejäänud valetavad A. Ladevi kohaloleku kohta, on A. Ladevi ütlused ilmselgelt ebausaldusväärsed. A. Ladev püüab silmnähtavalt distantseerida end kõigest A.H. ega juhtunust ja salgab selle käigus maha isegi konflikti ajal sündmuskohal viibimise. Seetõttu jättis kohus A. Ladevi ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale. 3.
  4. Teine suurem vastuolu puudutab A.H. e tegevust. Nimelt tekkis ülejäänud kohal viibinute (s.o v.a A. Ladevi) ütluste kohaselt tüli L-R. V-H. alkoholi tarvitamise pärast, kuid erinevalt A.H. est ja L-R. V-H. st avaldasid K.K. ja P.L. , et A.H. e lõi selle tüli käigus K.K. ile näo piirkonda, mispeale sekkus A. Ladev. Nagu öeldud, lahknevad K.K. i ja P.L. i versioonid seejärel A. Ladevi edasise käitumise osas, ning lisaks ütles P.L. ainsana veel, et A.H. e kukkus väravast välja minnes maha. Ning nii K.K. i kui ka P.L. i versiooni järgi hakkas L-R. V-H. karjuma ja hüsteeritsema ilma arusaadava põhjuseta. Kohtu arvates on P.L. i ütlused samuti ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus A.H. e kehavigastustega ja L-R. V-H. käitumisega nii konflikti ajal kui ka vahetult pärast konflikti lõppu. 3.
  5. Kohus leidis, et juhul, kui A. Ladev oleks käitunud tõepoolest nii rahumeelselt nagu P.L. väidab (s.o üksnes rahulikult öelnud A.H. ele, et mingu ära), poleks L-R. V-H. l olnud vähimatki põhjust niivõrd endast välja minna, hüsteeriliselt karjuma hakata, A.H. et paaniliselt endaga kaasa tirida ja Häirekeskusesse helistada. 3.
  6. Maakohus leidis tõendeid uurides, et A.H. e kehavigastused on samuti vastuolus P.L. i väitega kukkumise kohta ja jättis P.L. i ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale. 3.
  7. Kohtul tekkisid kahtlused tunnistaja K.K. i ütlustes. Täiendavalt suurendab K.K. i ütluste usaldusväärsuses kahtlusi asjaolu, et A. Ladev valetas kahtlustatavana ülekuulamisel ja väitis, et ta polnud A.H. ega tekkinud tüli ajal hooviski. Pidades seega silmas K.K. i käitumist pärast politseilt saabunud kutset ja A. Ladevi käitumist kahtlustatavana ülekuulamisel, nõustus kohus kokkuvõttes prokuröriga, et väide, et A.H. e lõi K.K. i, ei vasta tõele ja on välja mõeldud A. Ladevi kaitseks. Seega on ka K.K. i ütlused ebausaldusväärsed ja kohus jätab needki otsuse tegemisel kõrvale. 3.
  8. Mis puudutab A.H. e ja L-R. V-H. ütluste usaldusväärsust, siis nagu eelpool öeldud, langevad esiteks nii L-R. V-H. käitumine konflikti ajal ja vahetult pärast konflikti lõppu kui ka A.H. e kehavigastused kokku väitega, et A. Ladev peksis A.H. et. A.H. e ütlustest nähtub seegi, et ta ei teinud esialgu peksmise kohta politseile avaldust, sest erinevad (sh tundmatud) inimesed hakkasid A.H. et ja L-R. V-H. t ähvardama, kui nad peaks politseisse pöörduma. A.H. e lootis, et kui ta jätab asja sinnapaika, saab ta neist rahu ja teema 3 on läbi. Ukse süütamine oli aga viimane piisk ja A.H. e sai aru, et ilma politseita ei saa neist lahti. Kohus analüüsib A. Ladevile

§ 404lg 1 järgi esitatud süüdistust A.H.

e ja L-R. VH. kasutuses oleva korteri ukse süütamises edaspidi, kuid toob praegu välja, et A.H. e esitas politseile A. Ladevi kohta avalduse tõepoolest alles 10.10.2022, s.o pärast korteri ukse põlengut, mil 25.06.2022 oli möödunud peaaegu 4 kuud. Juhul, kui A.H. e ja L-R. V-H. sooviksid saavutada A. Ladevi alusetut süüditunnistamist, oleks A.H. e kahtlemata pöördunud politsei poole esimesel võimalusel (s.o juba 2022 juunikuus). Asjaolu, et A.H. e loobus esialgu 25.06.2022 juhtunule ametliku käigu andmisest ja esitas politseile avalduse alles pärast korteri ukse süütamist, toetab seega täiendavalt A.H. e ja L-R. V-H. ütluste usaldusväärsust. 3.

  1. Kohus ei nõustunud kaitsja etteheitega, et A.H. e ja L-R. V-H. ütlused on ebausaldusväärsed ainuüksi nende omavaheliste vastuolude tõttu. A.H. e ja L-R. V-H. ütluste kõrvutamisel ilmneb, et nad kirjeldasid ühtemoodi, et A. Ladev lõi maas lamavat A.H. et jalgadega korduvalt näo piirkonda ning et L-R. V-H. läks peksmise ajal A.H. ele appi, üritas A. Ladevit takistada ja hammustas teda käest. Samuti ütlesid nii A.H. e kui ka L-R. V-H. , et kui A. Ladev lõpetas peksmise, aitas L-R. V-H. A.H. e püsti, nad liikusid koos eemale ning L-R. V-H. kutsus politsei ja kiirabi. 3.
  2. A.H. e ja L-R. V-H. ütlused erinevad mõneti peksmise algushetke osas. Kohtu arvates ei kaalu ainuüksi need erinevused aga üles eelpool analüüsitud L-R. V-H. käitumist konflikti ajal ja vahetult pärast konflikti lõppu, A.H. e kehavigastusi ning kuriteoavalduse esitamisega viivitamist, mis langevad kokku versiooniga peksmise kohta. Seega ei tekita A.H. e ja L-R. V-H. ütluste mõningane lahknemine tõsiseltvõetavaid kahtlusi nende ütluste põhisisu (s.o peksmise) osas ega tingi ütluste kõrvale jätmist. Samal põhjusel ei veena kohut A.H. e ja LR. V-H. ütluste ebausaldusväärsuses ka A. Ladevi kriitika nende alkoholi tarvitamise kohta. 3.
  3. Kokkuvõtlikult tuvastas kohus ülal käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile (sh A.H. e ja L-R. V-H. ütlustele) tuginedes, et A. Ladev ründas 25.06.2022 kella 21:10 paiku Tartu linnas XXX A.H. et ja lõi maapinnal lamavat kannatanut jalaga korduvalt pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Ladev A.H. ele füüsilist valu, parema silma all hematoomi ja turse, ninaverejooksu, ninaluumurru ning paremal kukla piirkonnas pindmise hematoomi.
  4. Kuna teise inimese löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviis, tekitas A. Ladev A.H. ele ülal kirjeldatud tervisekahjustused ja füüsilise valu kehalise väärkohtlemisega. Järelikult vastab A. Ladevi käitumine

§ 121lg 1 objektiivsetele tunnustele.

4.1. A. Ladevi karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjades nr 1-17-3721 ja nr 1-21-5757 tehtud kohtuotsuste kohaselt on A. Ladevil 2 kehtivat kriminaalkaristust muu hulgas vägivallakuritegude eest. Viimati tunnistati A. Ladev süüdi Tartu Maakohtu 28.09.2021 otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 12.01.2022. A. Ladev pani toime süüdistuses märgitud ajal ja kohas

§ 121lg 2 p 3 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

4.2. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 121lg 2 p 3 subjektiivsed tunnused.

Pidades silmas, A. Ladev lõi maas lamavat kannatanut korduvalt jalaga pea piirkonda, pidas ta välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võivaid kehavigastusi (verevalumid, marrastused, ninaverejooks ja ninaluumurd). Seega tegutses A. Ladev kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

4.

  1. Praeguses asjas puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 4.
  2. Kuna käesoleval juhul puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, tuleb A. Ladev

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada.

4 5. Seoses

§ 404

lg 1 järgi esitatud süüdistusega ei vaidle kohtumenetluse pooled iseenesest selle üle, et 29.09.2022 kella 23:15 paiku süüdati Tartu linnas XXX -36 A.H. e ja L-R. V-H. kasutuses oleva korteri uks ning et põlengu käigus said tulekahjustusi korteri välisuks, siseuks ja ukse lähedal asunud naiste jope. Samuti selle üle, et põlengu tagajärjel said vingumürgituse korteris viibinud A.H. e ja L-R. V-H. . Kohtu hinnangul tulenevad need asjaolud ka kogutud tõenditest. 5.

  1. Nimelt nähtub tunnistaja P.A. 01.12.2022 ülekuulamise protokollist, et P.A. elab Tartus XXX majas, tundis 29.09.2022 õhtusel ajal (võis olla pärast kella 23:00) oma korteris kärsahaisu ja vaatas koos abikaasaga tubades ringi. 5.
  2. Tulenevalt PPA 30.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist vaadeldi sündmuskohta Tartu linnas aadressil XXX -
  3. Vaatlus korraldati seoses tulekahjuga ning selles osales ka Lõuna Päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor R.A. . Sündmuskoha vaatluse käigus leiti XXX kortermaja kolmanda püstaku I ja II korruse vaheliselt trepilt II korrusele viiva trepi astmetelt 3 põlemistunnustega tikku, mis pakendati ja võeti kaasa. 5.
  4. EKEI 21.11.2022 põlevvedeliku ekspertiisi akti nr 22E-AP0014 järgi sisaldavad 30.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus kaasavõetud ukse osad suure tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki ning suure ja väikse vahepealse tõenäosusega raskete naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. 5.
  5. Edasi nähtub R.A. i 30.12.2022 tunnistajana ülekuulamise protokollist, et ta töötab Päästeameti Lõuna Päästekeskuses ning viibis 30.09.2022 XXX -36 sündmuskohal koos politsei kriminalisti ja uurijaga. R.A. il oli kaasas gaasianalüsaator, mis tuvastab põlevvedeliku olemasolu, kuid mitte põlevvedeliku liiki. R.A. järeldas tulekahjustuste järgi, et põlengu ajal oli korteri sisemine uks kinnilükatud asendis ja tulekolle oli kahe ukse vahel. Sisemisel uksel olid põlevvedeliku põlemisele iseloomulikud kahjustused ja R.A. märkas, et kui välisuks on kinnises asendis, on selle ülemises servas vahe, millest on võimalik mistahes vedelikku sisse pritsida. Välisel vaatlusel kujunes R.A. il arvamus, et korteri elanikud ei põhjustanud põlengut, sest olemasolevate tulekahjustuste jälgede järgi pole võimalik, et inimene väljus korterist, pritsis väljastpoolt korteri uste vahele põlevvedelikku, süütas selle ja seejärel sisenes uuesti korterisse. Uks süüdati väljastpoolt selliselt, et kõigepealt pritsiti ülevalt ukse vahelt midagi sisse ja seejärel süüdati uks väljastpoolt. R.A. pani vaatluse käigus veel tähele, et trepikojas korteri ukse lähedal oli maas kõrvuti 2 poolpõlenud tikku. Tema arvates polnud tikke koos põletatud, vaid need olid lihtsalt maha viskamise käigus kuidagi kokku sattunud. R.A. tegi proovimõõtmisi ja järeldusi avanenud vaate järgi. R.A. i 22.11.2022 asjatundja arvamus langeb XXX -36 põlengu tekkepõhjuste osas kokku tema ütlustega. 5.
  6. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtude nr 20220930-399401 ja nr 20220930-399401 päeviku väljavõtete kohaselt toimetas kiirabi 30.09.2022 kl 00:15 paiku A.H. e ja L-R. V-H. haiglasse pärast seda, kui päästjad tõid nad korterist välja. Mõlemal kannatanul diagnoositi vingugaasi toksiline toime ja nad said EMO-s hapnikravi. 5.
  7. Kuigi kohtumenetluse poolte vahel ei tekkinud vaidlusi ülal refereeritud tõendite lubatavuses ja usaldusväärsuses, leidis kohus, et R.A. i poolt asjatundjana koostatud kirjalik arvamus XXX -36 põlengu alguse, käigu ja tulekolde asukoha kohta on siiski lubamatu tõend. Arvestades, et asjatundjal pole võimalik koostada oma järelduste kohta eraldi kirjalikku dokumenti, jättis kohus R.A. i 22.11.2022 kirjaliku arvamuse kriminaalasja lahendamisel kõrvale. 5.
  8. R.A. i 30.12.2022 tunnistajana antud ütlused on aga lubatav tõend. 5 5.
  9. Kuna praeguses asjas tegi R.A. põlengu alguse, käigu ja tulekolde asukoha kohta järeldusi üksnes sündmuskohal avanenud tulekahjustuste (s.o kuriteojälgede) visuaalse vaatluse ja võrdluse põhjal, ei eeldanud nende järelduste tegemine eksperdiuuringuid ja seega polnud ekspertiisi korraldamine põhjendatud. Tõsi, R.A. i järeldused ei kajastu küll 30.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollis, vaid eraldi tunnistajana ülekuulamisprotokollis, kuid ainuüksi see minetus ei tingi nende järelduste lubamatuks tunnistamist. Nagu öeldud, osales R.A. sündmuskoha vaatluse juures, abistades politseinikke tulekahjustuste (s.o kuriteojälgede) fikseerimisel ja kriminaalasja lahendamiseks (sh põlevvedeliku ekspertiisiks) vajalike andmete (sh ekspertiisiobjektide) kogumisel. Samuti tegi R.A. põlengu kohta järeldusi sündmuskohal avanenud vaate järgi. Üksnes asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel visuaalselt tajutava teabe põhjal tehtud järeldused sisalduvad eraldi dokumendis (s.o ülekuulamisprotokollis), pole seega oluline rikkumine. 5.
  10. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja R.A. i ülekuulamisprotokollist koostoimes arusaadavalt, kuidas ja milliste järeldusteni R.A. jõudis seoses XXX -36 põlenguga, ning soovi korral oleks menetluse pooltel olnud võimalik neid järeldusi vaidlustada, juhtida tähelepanu järelduste puudulikkusele ning taotleda lisatõendite kogumist. Selle asemel soovisid kohtumenetluse pooled aga kriminaalasja lahendamist lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul käsitletud tõendid (s.o v.a R.A. i 22.11.2022 kirjalik arvamus) lubatavad ja usaldusväärsed. 5.
  11. Tuginedes analüüsitud lubatavale ja usaldusväärsele tõendikogumile, tuvastas kohus, et 29.09.2022 kella 23:15 paiku pritsiti Tartu linnas XXX -36 korteri ukse ülemise serva vahelt korterisse põlevvedelikku ja süüdati seejärel korteriuks. Põlengu tagajärjel said tulekahjustusi korteri välisuks, siseuks ja ukse lähedal asunud naiste jope ning samuti said vingumürgituse korteris viibinud A.H. e ja L-R. V-H. . 5.
  12. Prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad aga küsimustes, kas A. Ladev süütas XXX -36 korteri ukse. Selles osas on asjakohased tõendid eeskätt süüdistatava A. Ladevi, kannatanute A.H. e ja L-R. V-H. ning tunnistaja P.L. i ütlused, EKEI 25.11.2022 ja 30.01.2023 DNA ekspertiisi aktid ning PPA 31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud ühegi nimetatud tõendi lubatavust ega ekspertiisiaktide ja sideettevõtjalt andmete saamise protokolli usaldusväärsust ning ka kohtul pole alust nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Peamiselt vaieldakse A. Ladevi ja P.L. i ütluste usaldusväärsuse üle ning selle üle, kas A. Ladev süütas XXX -36 korteri ukse. Maakohtu arvates on A. Ladevi süü täies ulatuses tõendatud. 5.
  13. A. Ladevi ütlustest nähtub, et ta ei tea XXX -36 korteri ukse süütamisest midagi. A.H. el on igasuguseid probleeme mitmete erinevate inimestega ning mingil hetkel hakkas ta A. Ladevit igasugustes asjades süüdistama ja pidevalt ähvardama ja sõimama. Ähvardus seisnes selles, et A.H. e lubas A. Ladevi vangi panna. A. Ladev ei tea, mis vimma või viha A.H. e teiste inimeste peale kannab. 5.
  14. P.L. i ütluste kohaselt tundus talle samuti, et kui A.H. e ja L-R. V-H. elus oli midagi halvasti, olid kohe A. Ladev ja P.L. süüdi. Samas on A.H. el ja L-R. V-H. l väga palju probleeme ka teiste inimestega. 5.
  15. Kohus märgib, et iseenesest on A. Ladevi ja P.L. i väide, et A.H. e ja L-R. V-H. seostavad neid mitmete oma probleemidega, kooskõlas ka A.H. e ja L-R. V-H. ütlustega. Mõlema kannatanu ütluste kohaselt nad magasid 29.09.2022 hilisõhtul (s.o korteri ukse põlengu ajal) ja ärkasid alles siis, kui päästjad nad äratasid ja tõid korterist välja. 6 5.
  16. Täpsemalt selgitas A.H. e, et ta ei esitanud esialgu 25.06.2022 peksmise kohta politseile avaldust, sest erinevad (sh tundmatud) inimesed hakkasid A.H. et ja L-R. V-H. t ähvardama, kui nad peaks politseisse pöörduma. Näiteks kirjutas üks tundmatu isik nimega Timo Meeks A.H. ele Facebook vestluses, millest A.H. e lisas pildi kuriteoavaldusse. Samuti helistati A.H. ele võõralt numbrilt ning helistaja ütles, et ta laseb A.H. e naise ära vägistada ja paneb A.H. et pealt vaatama (A.H. e ei tundnud helistajat ära). Samuti rääkis L-R. V-H. A.H. ele, et pärast akna sisseviskamist helistas L-R. V-H. le P.L. või A. Ladev, kes ütles, et järgmisena läheb korter ja lubasid selle põlema panna. Lisaks helistas 17.09.2022 A.H. ele R., kes ähvardas A.H. et (A.H. e ei mäleta täpseid sõnu). Veel rääkis A.H. e 17.09.2022 telefonitsi ka A. Ladeviga ning ütles, et ta läheb peksmise ja akna lõhkumise pärast politseisse, mispeale vastas A. Ladev, et ta väidab sel juhul politseile, et A.H. e läks ise perenaisele kallale ja kallas talle viina peale. Pärast 29.09.2022 põlengut helistas A.H. e A. Ladevile ja sõimas A. Ladevit, et ta üritas A.H. et ja L-R. V-H. t ära tappa. Seejärel on olnud täiesti vaikus juba mõnda aega ja suhtlemist pole olnud. 5.
  17. L-R. V-H. ütlustest tuleneb samuti, et pärast 2022 juunikuist peksmist ei suhelnud L-R. V-H. tükk aega A. Ladevi ja P, Ladeviga, kuid siis nad hakkasid suve lõpus tegema imelikke telefonikõnesid. Samuti tegid nad ähvardavaid kõnesid A.H. ele. 17.09.2022 visati L-R. V-H. ja A.H. e korteri aken Gini-pudeliga sisse ning L-R. V-H. arvab, et seda tegid A. Ladev ja P.L. . A.H. ele on samuti tulnud varikontodelt ähvardavaid sõnumeid. 5.
  18. Kohus tõi välja, et eelnevast tulenevalt jätkusid A.H. e, L-R. V-H. , A. Ladevi ja P.L. i omavahelised konfliktid ka pärast 25.06.2022 kas või ainuüksi põhjusel, et A.H. e ja L-R. VH. heitsid A. Ladevile ja P.L. ile ette nende ähvardamist ja korteri akna sisseviskamist. Seega on A.H. e, L-R. V-H. , A. Ladevi ja P.L. i suhted endiselt pingelised. Edasi möönab kohus, et A. Ladevi vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse hindamisel pole eraldiseisvalt olulist kaalu A.H. e ja L-R. V-H. arvamusel, sest A. Ladevi seosed 29.09.2022 süütamisega ei piirdugi kannatanute vastavate väidetega. 5.
  19. Nimelt nähtub EKEI 25.11.2022 DNA ekspertiisi aktist nr 22E-GE0992 ja 30.01.2023 DNA ekspertiisi aktist nr 23E-GE0048, et kõigilt kolmelt 30.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus Tartu linnas XXX kortermaja II korrusele viiva trepi astmetelt leitud põlemistunnustega tikult võeti DNA proov (kokku 3 proovi) ning DNA-analüüsil saadi kõigist proovidest täisprofiilid. Edasi selgus ekspertiisi käigus, et üks saadud profiil on pärit ühelt isikult ja langeb kokku A. Ladevi DNA-profiiliga. Seejuures on A. Ladevi DNA sisaldumine selles proovis 1020 korda tõenäolisem võimalusest, et proovis sisaldub juhusliku tundmatu isiku DNA. Lisaks tuleneb PPA 31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et P.L. i kasutuses olevalt kõnekaardilt helistati 29.09.2022 kell 23.25 A. Ladevi kasutuses olevale telefoninumbrile ja samal kuupäeval kell 23.54 helistati A. Ladevi kasutuses olevalt telefoninumbrilt tagasi P.L. i kasutuses oleva kõnekaardile. Seejuures asus P.L. i kasutuses olev kõnekaart 29.09.2022 kella 23.25 paiku tugijaama Annelinny1 teeninduspiirkonnas, kus asub ka A.H. e ja L-R. V-H. elukoht. 5.
  20. Pidades silmas DNA-ekspertiiside tulemusi ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et A. Ladev osales XXX -36 korteri ukse süütamises. Kuigi kaitsja leidis, et A. Ladevi bioloogiline materjal võis tikkudele sattuda muul viisil (nt keegi teine võis kasutada süütamiseks A. Ladevilt saadud või võetud tuletikke), on see seisukoht vastuolus DNA-ekspertiisi tulemustega. Kuna ühelt tikult leiti ainult A. Ladevi DNA-d, kasutas seda tikku üksnes A. Ladev. Arvestades, et põlemistunnustega tikud leiti 7 süüdatud korteri ukse juurest ja et kogutud tõenditest ei nähtu ühtki muud varianti, kuidas võisid tikud sinna sattuda, kasutati neid tikke järelikult ukse süütamisel. 5.
  21. Lähtudes tõendite analüüsist leidis kohus, et A. Ladevi ja P.L. i ütlused on 29.09.2022 süütamise osas samuti ebausaldusväärsed, ja jättis need kriminaalasja lahendamisel kõrvale. Ning tuginedes eeskätt DNA-ekspertiisi aktidele, 30.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollile ja 31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile kogumis, tuvastas kohus, et A. Ladev süütas 29.09.2022 XXX -36 korteri ukse. 5.
  22. Asudes andma A. Ladevi tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märkis kohus, et

§ 404

lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. XXX -36 korter oli A. Ladevi jaoks võõras ning süütamise ajal viibisid korteris A.H. e ja L-R. V-H. . On üldtuntud, et suletud ruumi süütamine ohustab seal viibivate inimeste elu ja tervist, ning praegusel juhul diagnoositigi põlengu tagajärjel A.H. el ja L-R. V-H. l vingugaasi toksiline toime, s.o vingumürgitus. Seega on

§ 404lg 1 objektiivsed tunnused täidetud.

5.22. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 404lg 1 subjektiivsed tunnused.

A. Ladev teadis kahtlusteta, et XXX -36 korter on tema jaoks võõras asi, ja ta valis selle süütamiseks hilisõhtuse aja, mil inimesed viibivad tavaliselt oma kodus. Pidades silmas taolist käitumist, sooviski A. Ladev süüdata A.H. e ja L-R. V-H. elukoha ukse ajal, mil kannatanud viibivad suure tõenäosusega kodus, ning seadis seega eesmärgiks A.H. e ja L-R. V-H. elu ja tervise ohustamise. Kuna hilist kellaaega arvestades pidas A. Ladev nimetatud tagajärje saabumist vähemalt võimalikuks, täitis ta

§ 404lg 1 objektiivsed tunnused kavatsetult.

5.23. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb A. Ladev

§ 404lg 1 järgi süüdi tunnistada.

6. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. A. Ladevi puhul pole tegemist esimeste kuritegudega, vaid karistusregistri väljavõtte ja süüdimõistvate kohtuotsuse kohaselt on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust muu hulgas 3 füüsilise vägivallateo eest. Kuna mõlema kohtuotsusega karistati A. Ladevit reaalse vangistusega, on ka praeguses asjas uute samalaadsete kuritegude eest vangistuse mõistmine vältimatu. Nii

§ 121

lg-s 2 kui ka

§ 404lg-s 1 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.

Asudes analüüsima A. Ladevi süü suurust, märgib kohus, et 25.06.2022 A.H. e kehaline väärkohtlemine seisnes jalaga kannatanu pea piirkonda peksmises, millega A. Ladev tekitas lisaks füüsilisele valule ja kergematele kehavigastustele (s.o verevalumitele ja marrastustele) ka ninaluumurru. Seejärel süütas A. Ladev 29.09.2022 hilisõhtul (s.o ca 3 kuud hiljem) kavatsetult sama kannatanu ja viimase abikaasa ühise elukoha ukse, seades ohtu mõlema kannatanu elu ja tervise. Pidades silmas eelnevat, on A. Ladevi süü suurus mõlema kuriteo puhul vähemalt keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid ̶ nagu öeldud ̶ on A. Ladevit ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt tunnistati ta Tartu Maakohtu 04.05.2017 otsusega nr 1-17-3721 (s.o ca 6 aastat tagasi) süüdi muu hulgas

§ 263

lg 1 p 2 ja

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

§ 263lg 1 p 2 järgi tunnistati A.

Ladev lühidalt süüdi selles, et ta lõi avalikus kohas tekkinud konflikti käigus teisele inimesele korduvalt noaga pea- ja kehapiirkonda, tekitades füüsilist valu ja lahtiseid haavu. Ning

121 lg 2 p 2 järgi tunnistati A. Ladev süüdi selles, et ta viskas oma elukaaslasega tekkinud tüli käigus elukaaslase ja viimase süles olnud väikelapse pihta äsja keenud vett, tekitades füüsilist valu ja põletushaavu. Kuigi nende kuritegude eest karistati 8 A. Ladevit 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mille ta kandis ära täies ulatuses, tunnistati A. Ladev Tartu Maakohtu 28.09.2021 otsusega nr 1-21-5757 (s.o ca 2 aastat pärast vanglast vabanemist) uuesti süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Seekord tunnistati A. Ladev süüdi selles, et ta lõi teist inimest noaga kõhu piirkonda, tekitades füüsilist valu ja lõike-torkehaava. A. Ladevile mõisteti karistuseks 6-kuuline vangistus, mille kandmiselt ta vabanes 12.01.

  1. Vaatamata eelnevale, tuvastas kohus praeguses asjas, et A. Ladev pani 25.06.2022 (s.o ca 5 kuud pärast eelmist vangistust) taas toime kehalise väärkohtlemise ja süütas 29.09.2022 hilisõhtul (s.o ca 3 kuud hiljem) sama kannatanu ja viimase abikaasa ühise elukoha ukse. Kokkuvõtlikult pole A. Ladev teinud varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega reaalsetest vangistustest mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vägivaldset ja ohtlikku käitumist. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.
  2. Praeguses asjas tuvastas kohus, et A. Ladev süütas 29.09.2022 A.H. e kasutuses oleva korteri ukse, mille tagajärjel said tulekahjustusi muu hulgas korteri välisuks, siseuks ning ukse lähedal asunud naiste jope. Jope kuulus A.H. e abikaasale L-R. V-H. le. Eelnevast tulenevalt rikkus A. Ladev oma tegevusega muu hulgas A.H. e ja L-R. V-H. varalisi õigusi. Selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane ja VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. Järelikult peab A. Ladev A.H. ele ja L-R. V-H. le tekitatud kahju hüvitama. Apellatsioon
  3. Tartu Maakohtu 04.05.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Ladevi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes taotleb tühistada maakohtu otsus A. Ladevi süüdi tunnistamises ja teha uus õigeksmõistev otsus. Alternatiivselt taotletakse, et kui kohus leiab, et A. Ladevi süü on tõendatud, vähendada temale maakohtu poolt mõistetud karistust.
  4. Süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi.

9.

  1. Kohus on A.H. e ja L-R. V-H. ütlusi hinnates asunud seisukohale, et vaatamata mõningatele vastuoludele nende ütlustes, ei kaalu need vastuolud üles L-R. V-H. käitumist konflikti ajal ja vahetult konflikti lõpus. Apellant kohtu sellise seisukohaga nõus ei ole. Kui võrrelda kannatanu A.H. e ja tunnistaja LR. V-H. ütlusi, siis nende ütluste vahel olevad vastuolud on märkimisväärsed. Nii on A.H. andnud ütlusi, et vaatamata tema keelamisele kallas A. Ladev sellegipoolest vastu A.H. e tahtmist L-R. V-H. le viina klaasi, võttis A.H. e L-R. V-H. käest viinaklaasi ära ja kallas viina maha. 9.
  2. Samas on tunnistaja L.-R. Veerik -Hirve andnud ütlusi, et P.L. või A. Ladev pakkus, et ta teeb L-R. V-H. le viinakokteili. L-R. V-H. oli sellega nõus, kuid kuna A.H. e ei taha, et L-R. V-H. jooks kanget alkoholi, võttis A.H. e klaasi L-R. V-H. käest ära ja viskas joogi üle õla minema. Selle peale A. Ladev sõneles natuke A.H. ega, et miks ta raiskab jooki. Edasi hakkas A.H. e koju minema ja oli jõudnud tänavale viiva värava juurde. L-R. V-H. vaatas korraks mujale, ja kui ta vaatas uuesti A.H. et, oli viimane pikali maas ning A. Ladev lõi teda jalaga näo piirkonda ja võib-olla mujalegi. L-R. V-H. nägi 3 või 4 lööki. 9.
  3. Vastuolu isikute ütlustes on seega märkimisväärne. Kannatanu väidab enda peksmist kohe peale toolilt maha lükkamist, tunnistaja räägib aga mingist peksmisest värava juures. 9.
  4. Otsuse p-s 15 kirjutab kohus, et A- Ladevi ütlused on ilmselgelt ebausaldusväärsed. A. Ladev püüab silmnähtavalt distantseerida end kõigest A.H. ega juhtunust ja salgab selle käigus maha isegi konflikti ajal sündmuskohal viibimise. Seetõttu jätab kohus A. Ladevi ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale. A. Ladevi ütluste kõrvale jätmine ei ole õige. Tõepoolest 9 on A. Ladev andnud ütlusi, et ei viibinud konflikti ajal sündmuskohal. Tegemist pole aset leidnud sündmuse või seal viibimise maha salgamisega vaid ilmselgelt A. Ladevil esinenud mäluhäirega. Oma ütlustes on ta selgitanud, et tarvitas sellel päeval palju alkoholi ja tarbis ka Diazepami (ei mäleta kui suure koguse), mis oli temale välja kirjutatud. Selline ravimi ja alkoholi koosmõju võis põhjustada olukorra, kus A. Ladev kõike toimunut päris täpselt ei mäletanud. Ülekuulamisel A. Ladev ei varjanud nimetatud asjaolu vaid nagu eelnevalt kirjutatud, esines A. Ladevil suure tõenäosusega mäluhäireid, mis olid tingitud alkoholi ja ravimi koos tarvitamisest ning sellest tingituna ei suutnud ta ülekuulamisel selle päeva kõiki sündmusi täpselt meenutada ega õigesse järjekorda seada. 9.
  5. Kohus on otsustanud ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta ka tunnistaja K.K. i ütlused. Pidades silmas K.K. i käitumist pärast politseilt saabunud kutset ja A. Ladevi käitumist kahtlustatavana ülekuulamisel, nõustus kohus kokkuvõttes prokuröriga, et väide, et A.H. e lõi K.K. i, ei vasta tõele ja on välja mõeldud A. Ladevi kaitseks. 9.
  6. Apellant rõhutab jätkuvalt, et süüdistatav ei valetanud politseis ütlusi andes, vaid tal esinesid mäluhäired. Nagu ülalpool kirjutatud, jättis kohus tõendite hulgast välja A. Ladevi ütlused kui ebausaldusväärsed, ometigi käsitleb kohus tema ütlusi hinnangu andmisel K.K. i ütlustele. Selline valikuline ütluste kasutamine ei ole lubatav. Lisaks sellele ei sea K.K. i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ka asjaolu, et ta püüdis enne politseisse ülekuulamisele minekut suhelda A. Ladeviga. Soov suhelda A. Ladeviga ei pruukinud tähendada soovi mingites versioonides kokku leppida, nii nagu seda arvab kohus, vaid lihtsalt huvi tundmist, mis A. Ladeviga on toimunud, et K.K. i tunnistajaks kutsutakse ning millises seisus see asi on. Tuttavate vahel pole sellises suhtlemises midagi üllatavat. Seega on kohus jätnud kõrvale K.K. i ütlused ilma seadusliku aluseta ning pelgalt oletustele tuginedes. 9.
  7. Kohus on kujundanud oma siseveendumuse sündmuste toimumise kohta eelkõige kannatanu A.H. e ja tunnistaja L-R. V-H. ütluste alusel ning ei nõustu ühegi teise tõendiga, mis on nendega vastuolus. Seetõttu on apellandi arvates lubamatu ka P.L. i ütluste tõendite hulgast välja jätmine, kuna need ütlused koos K.K. i ütlustega loovad XXX hoovis toimunust teise pildi kui prokurör seda näidata soovib. 9.
  8. Vaatamata sellele, et sündmuse toimumise ajal olid kõik XXX hoovis viibinud täisealised isikud tarvitanud kes rohkem, kes vähem alkoholi, siis P.L. i ja K.K. i ütlused siiski suures osas haakuvad. 9.
  9. Kannatanul tekkinud kehavigastuste osas ei saa siiski kuidagi välistada võimalust et kannatanu kukkus ja sai selle tulemusena vigastada. Kannatanul esineb tasakaaluhäire. Seetõttu ei saa sellist võimalust vigastuse tekkimises välistada. Nimetatud asjaolu toetab ka P.L. i väidet kannatanu kukkumise kohta. 9.
  10. Eelnevast tulenevalt nähtub, et kohus on rajanud oma otsuse üksnes süüstavatele, kuid vastuolulistele tõenditele, jättes arvestamata tõendid, mis sündmusi teistmoodi kajastavad, kuid lähevad vastuollu süüdistuse seisukohtadega.
  11. Süüdistus

§ 404lg 1 järgi.

10.

  1. A. Ladev on andnud ütlusi, et tema ei tea korteri ukse süütamisest midagi, kuid mainib siiski, et pinged suhtlemisel A.H. ega olid olemas. Samuti lisas P.L. , et ta küll ei mäleta täpselt, aga tõenäoliselt olid nad süütamise õhtul kodus. 10.
  2. Otsuse p-s 50 asub kohus seisukohale, et kuna P.L. i kasutuses oleva kõnekaardi abil suheldi A. Ladevi kasutuses oleva telefoninumbriga, viibisid A. Ladev ja P.L. süütamise ajal seega erinevates kohtades. Ning arvestades, et süüdatud ukse juurest leiti just A. Ladevi DNAd, tulenebki DNA-ekspertiiside tulemustest ja sideettevõtjalt saadud andmetest koos, et A. 10 Ladev ja P.L. kasutasid 29.09.2022 hilisõhtul üksteise telefone ning A. Ladev viibis samas piirkonnas, kus elavad A.H. e ja L-R. V-H. . 10.
  3. A. Ladev ja P.L. võisid tõepoolest olla süütamise ajal erinevates kohtades. P.L. andiski ütlusi, et tõenäoliselt olid nad kodus, kuid siiski ta selles päris kindel ei olnud. Seega nende viibimine erinevates kohtades ja omavahel suhtlemine telefoni teel ei tõenda kuidagi A. Ladevi osalust kannatanute korteri ukse süütamisel. 10.
  4. Ka ei tõenda A. Ladevi osalust korteri ukse süütamisel tema või abikaasa telefoni asumine sellel hetkel tugijaama piirkonnas, kus elavad A.H. e ja L-R. V-H. . Kui vaadata sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 2 kd. tl.83, ja selles sisalduvat kaardimaterjali koos tugijaamade levialaga, siis nähtub, et selle tugijaama levialas, kus elavad kannatanud (XXX -36), on veel kümneid samasuguseid maju ja elab tuhandeid inimesi. Seega Annelinna elanikuna võis P.L. vabalt ise oma telefoni kaasas kandes viibida ükskõik kus või kelle pool selle tugijaama piirkonnas. 10.
  5. Kohus ei nõustunud kaitsja poolt kohtuistungil esitatud seisukohaga, et bioloogiline materjal võis tikkudele sattuda mingil muul viisil (nt keegi teine võis kasutada süütamiseks A. Ladevilt saadud või võetud tuletikke). 10.
  6. Lisaks sellele pole kriminaalasja menetlemise käigus tuvastatud, et just nende, trepikojast leitud tikkudega korteri uks süüdati. Süütamiseks võidi vabalt kasutada näiteks välgumihklit, mida aga sündmuskohale maha ei pillatud.
  7. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et A. Ladevi süü temale inkrimineeritud kuritegudes on tõendamist leidnud, siis taotleb apellant mõistetud karistuse kergendamist. Kriminaalasjas puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille alusel saaks karistust keskmisest määrast lähtuvalt suurendada või vähendada. Antud juhul on mõlema paragrahvi sanktsiooni keskmine määr 2 aastat 6 kuud vangistust, kuid kohus on mõistnud mõlema kuriteoepisoodi eest 3 aastat vangistust. Seega on apellant seisukohal, et maakohtu otsuse muutmata jätmisel süüdistuse osas tuleks vähendada A. Ladevile mõistetud karistust.
  8. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2023 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt 05.06.
  10. Nimetatud ajaks esitas seisukoha prokurör K. Saks, kes vaidleb esitatud apellatsioonile vastu. Prokurör leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Sisuliselt on kaitsja apellatsioonis korranud varem esitatud kaitseteese. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  11. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, istungiprotokolli, esitatud apellatsiooni ja prokuröri vastust apellatsioonile leiab, et Tartu Maakohtu 04.05.2023 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  12. Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonis tõstatud süüküsimuse osas (I), seejärel annab hinnangu süüdistatavale mõistetud karistusele ja kaitsja taotlusele seda kergendada (II), siis lahendab menetluskulude küsimuse (III) ning lõpuks võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV). I
  13. Apellatsiooni põhitaotlus on A. Ladev süüdistustes

§ 121lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi õigeks mõista.

Sisuliselt palub kaitsja apellatsioonikohtul uurida samu tõendeid, mida hindas maakohus ja teha uus kohtulahend. Kaitsja väidab, et kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja 11 selle tulemusel on tehtud valed järeldused.

  1. Maakohtu tõendite käsitlus ja esitatud järeldused ei tõstata kolleegiumis kahtlusi süüdistatava poolt süüdistuses märgitud tegude toimepanemises. Kolleegium ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Olukord, kus süüdistatav ja kaitsja ei nõustu maakohtu süüdimõistva kohtulahendi põhjendustega ei anna veel alust järelduseks, et kohus on rikkunud menetlusnorme.
  2. Kolleegium leiab, et olulisemad kaitseväited on leidnud juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende järeldustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja põhjenduste uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt vajalik. Kaitsja väidab, et kohus on jätnud arvestamata ja hindamata osad kriminaaltoimikus olevad tõendid, kuid kolleegium taolist rikkumist ei tuvastanud.
  3. Esmalt märgib kolleegium, et maakohtu otsuse analüüsi ja järelduste lugemist lõpetades ei jäänud kohtunikel küsitavusi süüdistatava süüküsimuses talle omistatud kuritegudes. Kõik need asjaolud, milledel on käesoleva asja õigeks lahendamiseks tähtsust, on ka kajastamist leidnud. Apellatsioonis pole mingeid uusi tõsiseltvõetavaid kaitseargumente kaitsja poolt esitatud. Maakohtu põhjalikult motiveeritud otsuse analüüsi ja järelduste taasesitamine ja kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.
  4. Kaitsja sisuliselt kordab apellatsioonis samu kaitseargumente, millised olid esitatud juba maakohtus. Kolleegium juba eelnevalt märkis, et maakohtu otsus on äärmiselt põhjalik ja kõiki asjaolusid kaaluv. Eraldi tähelepanu on kohus pööranud just vastuolude esinemisele isikute ütlustes. Vaieldamatult kinnitab kohtupraktika, et alkoholijoobes isikute poolt sündmuste hilisem meenutamine ongi tihtipeale keeruline ja vastuoludega. Oluliseks osutub, kas vastuolud on sedavõrd tõsised, et seavad kahtluse alla kuriteosündmuse põhifaktoloogia.
  5. Süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi on A.

Ladev valinud taktika, kus ta väidab ennast mittemäletavat sündmust, mis on seotud kannatanu A.H. e suhtes toime pandud vägivallaga. Seega süüdistatav distantseerib ennast sündmuse kesksest osast, mis võiks teda süüstada. Süüdistuse seisukohast „väheolulist“ suudab aga A. Ladev jällegi meenutada. Kaitsja heidab maakohtule ette ka süüdistatava ütluste tõendikogumist väljajätmist. Selleski osas on maakohus põhjendused esitanud, millega kolleegium nõustub. A. Ladev on oma kaitsepositsiooni ja ütlused rajanud sellele, et ta ei mäleta talle omistatud vägivallategudest midagi. Kaitsja korrutab seda üle. Nõustuvalt maakohtuga on ka kolleegiumi jaoks selline kaitseväide mitteusutav. Kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht süüdistatava mälunõrkusest ja mälukaotusest just vägivaldse käitumise ajal on seega otsitud ja ei rajane millelgi tõsiseltvõetaval.

  1. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus ei saanud A. Ladevi süüküsimuse lahendamisel aluseks võtta kannatanu A.H. e ja tunnistaja L-R. V-H. ütlusi. Mõningad väheolulised vastuolud tuvastas juba maakohus, kuid andis neile ka hinnangu ja süüdistuse seisukohast tõsiseltvõetavat vastuolu nendes pole. Seega on maakohus õigustatult nende ütlusi usaldusväärseks lugenud. Olukord, kus alkoholijoobes isikud pole igat detaili peensusteni suutnud hiljem meenutada ei sea veel nende ütlusi kahtluse alla põhifaktides, millede osas on nad ütlused andnud.
  2. Rõhutada tuleb asjaolu, et süüdistatavale süüks arvatud kehalise väärkohtlemise puhul pole tegemist mingi juhusliku, üksiku vägivallateo või löögiga, mille puhul võiks arvata, et joobes isik tajus sündmust valesti. Süüdistatava tegu oli iseloomult jõuline ja korduv. Maapinnale paisatud kannatanu jalaga näkku ja pähe peksmine ja sellega kaasunud verejooks ning tagajärjed on üldjuhul tajutavad ja meeldejäävad ka joobeseisundis kohalviibijatele. Kaitsja on asunud otsima mingeid vähetähtsaid detaile, mis justkui ei riimu. Samas pole A.H. e ja L. R.Veerik-Hirve ütlustes kuriteosündmuse tervikpildi seisukohast mingit põhjust kahelda. 12
  3. Apellatsiooni kohaselt luges kohus alusetult ebausaldusväärseks tunnistajate K.K. i ja P.L. i ütlused ning jättis need tõendite hulgast välja pelgalt oletustele tuginedes. Kolleegium selle väitega ei nõustu, sest maakohus on kummagi isikulise tõendi usaldusväärsuse analüüsis välja toonud sellekohased arusaadavad põhjendused. Apellatsioonis kaitsja sisuliselt kordab üle need argumendid, miks maakohus ei lugenud eelnimetatud tunnistajate ütlusi usaldusväärseks.
  4. Kolleegium ei saa uuritud tõendite valguses kuidagi tõsiseltvõetavaks pidada apellatsioonis ühe kaitseväitena väljapakutut, et kannatanu lihtsalt kukkus ja sai selle tulemusena vigastused. Kukkumise võimalust püütakse siduda asjaoluga, et kannatanul esineb tasakaaluhäire. Kolleegium leiab, et taoline kaitseversioon võiks äratada tähelepanu üksikvigastuse puhul, käesoleva juhul on kannatanu A.H. el tuvastatud aga hulgivigastused.
  5. Käsitledes süüdistatava süüdistust

§ 404

lg 1 järgi leidis maakohus õigustatult, et selles osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanute A.H. e ja L-R. V-H. ütlused, EKEI 25.11.2022 ja 30.01.2023 DNA ekspertiisi aktid, 30.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll ning PPA 31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Samuti isikute ütlused, kes olid vahetult puutumuses sündmuskoha ja selle vaatlusega. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et esitatud järeldused rajanevad oletustel. Otsuses esitatud põhjalik analüüs (Ko To 3 kd, tl 56p -59p) andis maakohtule põhjust järelduseks, et

§ 404lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud.

Süüdistuses

§ 404

lg 1 järgi on kaitsja välja pakkunud mitmeid fantaasiarikkaid võimalusi, kuidas võis süüdistatava DNA sattuda süütamise sündmuskohalt leitud tuletikule. Maakohus on need väited juba ümber lükanud. Kaitsja välja pakutud variandid pole kolleegiumi jaoks samuti eluliselt usutavad ega ole leidnud teiste tõenditega mingit kinnitust (näit. isik, kes ukse süütas, kasutas tikke, mida eelnevalt oli puutunud A. Ladev ja tegi seda näiteks kummikinnastes ja seega on täiesti võimalik, et tikkudel võis esineda ainult A. Ladevilt pärinev bioloogiline materjal; konkreetne tikk, millelt leiti A. Ladevi bioloogiline materjal, võis seal olla vedelenud juba päevi, kuna trepikoda polnud koristatud).

  1. Apellatsiooniväliselt esitas 01.06.2023 A. Ladev taotluse, milles palub ringkonnakohtul arvestada asjaoluga, et tarvitab ravimina Diazepami, see kuulub rahustite rühma ja seda pole soovitatud tarbida koos alkoholiga. Koos taotlusega esitas süüdistatav vastava infolehe. Kolleegium jätab nimetatud taotluse sisulise tähelepanuta, sest süüdistatava taotlusest pole väljaloetav, mida ta soovib. Samas osundab ta ka ise sellele, et soovib seda juurde lisada mitte tõendina, vaid kohtule teadmiseks. Samuti on maakohus 23.02.2023 jätnud taotluse kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata. II
  2. Apellatsioonis esitatud alternatiivset taotlust karistuse kergendamiseks ei saada samuti edu. Seda põhjusel, et maakohus on seadusest tulenevalt kõiki olulisi asjaolusid arvestanud ja põhjendanud. Kaitsja pole mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid välja toonud. Kohus on jälgitavalt põhjendanud ka vajadust A. Ladevile mõista keskmisest sanktsioonimäärast veidi raskem karistus. (Ko To 3 kd, tl 59 p-60) Ainult nõustuda saab seisukohaga, et A. Ladevile, kui kriminaalselt aktiivsele isikule tuleb eripreventiivselt mõista vangistus sellise pikkusega, mis oleks küllaldaselt mõjus. Vastupidiselt apellatsioonis märgitule, leiab kolleegium, et maakohtu otsusega mõistetud karistus pole liialt karm. A. Ladev pole teinud oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning on jätkanud vägivaldset ja ohtlikku käitumist. 13 III
  3. Kaitsja A. Veski on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal kriminaaltoimikuga esmakordseks tutvumiseks 180 minutit (taotleb mahu suurendamist 100%), kohtuotsusega ja istungiprotokollidega tutvumisele 45 minutit, isiku nõustamisele vanglas 45 minutit ning apellatsiooni koostamisele 240 minutit (taotleb mahu suurendamist 100%), mille eest taotleb tasu kokku 734,40 eurot, sh käibemaks 122,40 eurot. On õige, et A. Veski ei osalenud A. Ladevi kaitsjana maakohtu menetluses, vaid on kaitsjaks apellatsiooni esitamise ajaks. Vaatamata sellele ei leia ringkonnakohus, et esitatud tasutaotlus oleks põhjendatud ja kuuluks rahuldamisele taotletud osas. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) § 6 lg 41 kohaselt, kui kohtumenetluse käigus määratakse riigi õigusabi osutama kaitsja, kes ei ole samas kriminaalasjas varem kriminaaltoimikuga tutvunud, on määratud kaitsja tasu kriminaaltoimikuga tutvumise eest korra § 6 lõikes 1 sätestatud tasu. Korra § 6 lg 1 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühe toimingu kohta. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud piirmäära ei kohaldata menetlustoimingutele. Ringkonnakohtule ei ole teada, miks kaitsja M. Suurpere asemel on kaitsjaks A. Veski, kuid see pole ka oluline. Riigi õigusabi osutaja on vahetunud ning korra § 6 lg 1 kohaselt on kaitsjal toimikuga tutvumise tasuna põhjendatud maksimaalselt 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja küsib aga toimikuga tutvumise eest tasuks 108 minuti eest 216 eurot (ilma käibemaksuta), sh mahu suurendamist 100%. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
  4. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaitsja oleks põhjendanud, miks ta taotleb tasu suurendamist 100% võrra ning kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu see ka kriminaalasjast endast, mille puhul ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks eriliselt töömahuka vaidlusega. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatuks tasu kriminaalasjaga materjalidega tutvumise eest 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Etteruttavalt märgib kohus ära, et ka apellatsiooni koostamise eest on kaitsja taotlenud mahu suurendamist 100% võrra. Ringkonnakohus jääb oma varem avaldatud seisukoha juurde ning leiab, et selline suurendamine ei ole millegagi põhjendatud ning jätab taotluse selles osas rahuldamata. Käesolev kriminaalasi on lahendatud lühimenetluse ehk lihtmenetluse korras. Korra § 6 lg 4 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Kaitsja küsib maakohtu otsuse ja protokollidega tutvumise, kliendiga nõupidamise ning apellatsiooni koostamise eest tasu 45+45+240 minuti ulatuses. Kohtul ei ole etteheiteid eelnevate menetlusdokumentidega tutvumisele ja nõupidamisele kliendiga, kuid apellatsiooni koostamise ajamahukus ei vasta küsitule. Lisaks arvestades viidet korra § 6 lg-le 4 on kokku põhjendatud 3 eelpool toodud toimingu rahuldamine summas 144 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehk kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele kriminaaltoimikuga esmakordse tutvumise eest summas 108 eurot (ilma käibemaksuta) ning maakohtu otsuse ja protokollidega tutvumise, kliendiga suhtlemise ja apellatsiooni koostamise eest 144 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kokku 302,40 eurot, sh käibemaks 50,40 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides 14 apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 302,40 eurot süüdistatava A. Ladevi kanda.
  5. Lisaks nähtub kohtule ka eelmise kaitsja, s.o M. Suurpere, taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. M. Suurpere ei ole esitanud küll apellatsiooni, kuid esitatud tasutaotluse kohaselt nähtub, et kaitsja on teinud toiminguid pärast maakohtu otsuse kuulutamist. 12.05.2023 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal konsultatsioonile kaitsealusega 39 minutit (05.05.2023) ning täiendavale konsultatsioonile (11.05.2023) veel 11 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 73,20 eurot, sh käibemaks 12,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, mistõttu tuleb ka need nimetatud kulud KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista süüdistatav A. Ladevilt, kokku (kaitsjate M. Suurpere ja A. Veski kulud) seega summas 375,60 eurot. IV
  6. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Tartu Maakohtu 04.05.2023 otsuse muutmata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 15 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.