Obsah (15)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 3111§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 144§ 484§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-151549 Tsiviilasi OÜ GS Core ha

§ 367

alusel edaspidine lepingujärgne viivis määraga 24,15% aastas põhinõude (455,54 euro) tasumata jäägilt alates 17.10.2023 kuni tasumata põhinõude 455,54 euro täieliku tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt T L hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulude katteks 265 eurot.
2. Välja mõista kostjalt T L hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (265 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta kostja T L menetluskulud tema enda kanda.
4. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 29.12.2022 esitas OÜ GS Core Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 24.04.2023 Viru Maakohtule hagi T L vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ning kostja T L 01.03.2020 järelmaksulepingu nr xxxx, mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, mille alusel sai kostja laenu 675,89 eurot. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Laenuandja on laenusumma müüjale kostja ostetud kauba eest tasumisena täies ulatuses välja maksnud ja leping hakkas kehtima (vt ka VÕS § 408 lg 2). Lepingu eritingimuste kohaselt olid järelmaksu andmed eelkõige järgmised: kummut Game ME9, sonoma tamm 139 eurot, kummut K7, valge 54.95 eurot, löögiga akutrell Makita HP347DWE / 14,4 V / 2 x 1,3 Ah Li-ion 149 eurot, täisautomaatne espressomasin Saeco Lirika, must 299.95 eurot. Saatekulu 32.99 eurot. Kauba netohind (krediidisumma): 675,89 eurot. Krediidijääk (sisaldab lepingutasu) on 675,89 eurot. Lepingu periood ja osamaksete arv 24 kuud. Maksete kogusumma (krediidi kogusumma): 1020,76 eurot. Intressimäär algsummalt oli 25% aastas ning viivitusintressi määr 24,15% aastas ( 0,067% päevas). Lepingutasu oli 0 eurot ja lepingu haldustasu samuti 0 eurot. Intressimäär laenujäägilt oli 36,79% aastas (0,102% päevas). Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 37,85%. Maksetähtaeg oli iga kuu

1. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kampaania nimetus: Maksepuhkus 6 kuud. Kampaania periood: 6 Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 37,85 % ning see on arvestatud eeldusega, et laenusumma on 675,89 eurot, see võetakse kasutusele kohe, lepinguperiood 24 kuud, intressimäär laenujäägilt 36,79% aastas (0,102% päevas), lepingutasu 0 eurot, lepingu haldustasu 0 eurot kuus, igakuine laenumakse on esimene makse 63,24 eurot, järgnevad 56,33 eurot, laenu ja intressi tasumine alates 10.10.2020 annuiteetgraafiku alusel kahekümne nelja igakuise osamaksega
2. kuupäevaks ja laenusaaja täidab lepingut kokkulepitud viisil. Laenulepingu krediidi kulukuse määr aastas 37,85 % ei ületa toona Eesti Panga viimati avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (30.11.2019 seisuga 20,61%) enam kui kolm korda. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on avaldatud aasta- ja päevamäärana 24,15% aastas, 0,067% päevas, mis on väiksem lepingus kokkulepitud intressimäärast ja on kooskõlas VÕS § 415 lõikega 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma sissetulekuid ja kohustusi puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli päringuga Maksehäireregistrisse (dtl 37) ja Pensioniregistrisse (dtl 38). Kostja avaldatu kohaselt oli tal igakuine netosissetulek 900 eurot ja finantskohustused puudusid. Pensioniregistrisse tehtud päring kinnitas kostjal püsiva ja piisava sissetuleku olemasolu. Kostja eest oli viimasel kuuel kuul enne lepingu sõlmimist tasutud kohustusliku pensionikindlustuse makseid keskmiselt 74,50 eurot kuus, mis tegi tema arvestuslikuks sissetulekuks keskmiselt 1241,69 eurot kuus ehk rohkemgi kui kostja ise avaldas. See kinnitas kostjal püsiva ja piisava sissetuleku olemasolu. Kostja teenis ligikaudu toonast Eesti keskmist palka. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid, esimene 63,24 eurot ja järgnevad 56,33 eurot, oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidivõime kontrollimise põhjalikkus ja ulatus sõltuvad krediidi eripärast. Arvestades kostja võetud väga väikest kohustust ja väikseid kuumakseid, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Krediidiandja täitis oma lepingueelseid kohustusi kohaselt. Laenulepingu eritingimuste kohaselt võttis kostja laenu 675,89 eurot intressiga 36,79% aastas ehk 0,102% päevas laenujäägilt, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 10.10.2020 (esimesed 6 kuud kampaania korras maksevaba) iga kuu 10.-ks kuupäevaks igakuiseid laenu põhiosast, intressist ja laenuhaldustasust koosnevaid makseid – esimene makse 10.10.2020 kogusummas 63,24 eurot, järgnevad 56,33 eurot kuus (viimane makse 10.03.2022). Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud kuus makset kogusummas 361,17 eurot, mis on liigitatud vastavalt VÕS § 415 lg-le 2 sissenõudekuluks (SNK) tasulise meeldetuletuskirja eest, põhiosaks (PO) või intressiks (%) järgmiselt: 14.11.2020 63,93 eurot (PO 58,28 eurot (okt ja nov), % 5,65 eurot) 16.12.2020 56,39 eurot (SNK 4,85, PO 30,49 (dets), % 21,05 eurot) 22.01.2021 61,28 eurot (SNK 4,85 (15.12.20 kiri), PO 31,42 (jaan), % 25,01 eurot) 09.03.2021 66,60 eurot (SNK 4,85 (15.01.21 kiri), PO 32,38 (veebr), % 29,37 eurot) 14.03.2021 61,50 eurot (PO 33,38 (märts), % 28,12 eurot) 16.04.2021 51,47 eurot (SNK 4,85, PO 34,40 (apr), % 12,22 eurot) Hiljem ega ka pärast lepingu ülesütlemist pole kostja laenuandjale ega hagejale midagi maksnud. Kostja jäi viivitusse kõigi maksegraafikus sätestatud maksetega, kus tal tasumise kohustus oli (alates 10.10.2020). Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused, hinnaga 4,85 eurot iga kirja eest, saadeti 15.12.2020, 15.01.2021, 15.02.2021, 15.04.2021, 15.05.2021, 16.06.2021, 20.07.2021 ja 08.08.2021 kirjadega. Meeldetuletuskirjade hind tuleneb lepingule kohalduvast laenuandja hinnakirjast, millele viitab üldtingimuste esimene lõik. Samuti on hind kajastatud teabelehe punktis
3. 08.08.2021 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena tasulise (4,85 eurot) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei tasunud. 23.08.2021 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ühtlasi teatas laenuandja nõude loovutamisest hagejale. Ülesütlemise eelse seisuga võlgnes kostja laenuandjale enam kui kolm makset - sissenõutavaks oli muutunud maksegraafiku 11 makset, mille kõik kostja võlgnes laenuandjale täielikult või osaliselt (mai – august täielikult varasemad osaliselt). Ülesütlemis- ja loovutamisteade saadeti kostjale kirjaga ja e-kirjaga lepingusse märgitud epostiaadressil, mille kostja oli laenuandjale teatanud. Seega oli see töötav aadress ja kostja sai ülesütlemisteate kätte selle saatmise päeval. Lepingu p 8.
4. kohaselt loetakse teade kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu; kui teade on saadetud postiga Eritingimustes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; kui teade on saadetud poole Eritingimustes näidatud e-posti aadressil – saatmisele järgneval tööpäeval. Seega alternatiivselt kostja tuleb lugeda ülesütlemisteate kättesaanuks 25.07.
5. Hageja on kostja uus võlausaldaja, hagejal on õigus kostjalt võlga nõuda ja kostja peab võla tasuma hagejale. Juhul kui kohus asja lahendamisel jõuab tulemuseni, et kostja kohustus ei ole ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud (mida hageja ei tunnista), on kohustus sissenõutavaks muutunud maksetähtpäevade möödumise tõttu. Lepingujärgne viimane maksetähtpäev oli 10.03.
6. Pärast lepingu lõppemist saatis võlausaldaja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga 4,85 eurot: 09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022 ja 02.08.
7. Kostja sai laenu 675,89 eurot, kostja on põhiosa tagasi maksnud 28,70 + 29,58 + 30,49 + 31,42 + 32,38 + 33,38 + 34,40 = 220,35 eurot. Põhiosa võlg moodustab 675,89 – 220,35 = 455,54 eurot. Intressivõlg koosneb lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud intressimaksetest. Lepingu ülesütlemise järgselt ei ole intressi arvestatud ega nõutud. Lepingu kehtivuse ajal muutusid sissenõutavaks 10.10.2020 – 10.08.2021 maskete intressiosad, lisaks muutus ülesütlemisega sissenõutavaks ka proportsionaalne osa (13/30)
8. aasta septembri intressimaksest (16,32 eurot) ajavahemiku eest eelmisele maksetähtpäevale järgnenud päevast kuni ülesütlemiseni (11.08.21 – 23.08.21), s.o 13 päeva eest: 16,32 / 30 x 13 = 7,07 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressisummad olid: 34,54 + 26,75 + 25,84 + 24,91 + 23,95 + 22,95 + 21,93 + 20,88 + 19,79 + 18,67 + 17,51 + 7,07 = 264,79 eurot. Kostja on sellest tasunud: 5,65 + 21,05 + 25,01 + 29,37 + 28,12 + 12,22 = 121,42 eurot. Kostja intressivõlg kujuneb järgmiselt: 264,79 – 121,42 = 143,37 eurot. Otstarbekuse kaalutlusel ei arvesta hageja viivist lepingu kehtivuse ajal viivitusse jäänud jooksvatelt maksetelt. Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt (455,54 eurolt) ülesütlemisele järgnenud teisest päevast (25.08.2021) kuni hagi koostamiseni lepingujärgses viivisemääras 0,067 % päevas alljärgnevalt: 25.08.2021 – 24.04.2023 (608 päeva) 455,54 x 608 x 0,067 % = 185,57 eurot. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest (
9. lõik ja p-d 3.
10. ja 3.7.) ja panga hinnakirjast, millele on viidatud ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-s 3 ja VÕS § 1132 lg-test 1-
11. Kirja hind on 4,85 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 8 meeldetuletuskirja hinnaga 4,85 eurot, millest 4 eest on tasutud ning pärast lepingu lõppemist neli meeldetuletuskirja. Seega võlgneb kostja tasu kaheksa meeldetuletuskirja eest 8 x 4,85 = 38,80 eurot. Sissenõudmisega seotud kulud on kostja poolt selles ulatuses tasumata. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist samas ulatuses VÕS § 1132 alusel. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal iga meeldetuletuse eest nõuda 5 eurot, lisaks lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist nõude puhul kuni 1000 eurot sissenõudekulu kuni 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 03.07.2023 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel

§ 3111lg 3 kohaselt.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.07.2023

§ 3111

lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 17.07.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 23.08.2021 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali poolt kostjale edastatud lepingu erakorralise ülesütlemise teatise, milles kostjale teatatakse, et pank loovutas lepingust tuleneva võlanõude GS Core OÜ-le (dtl 49). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 01.03.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Sellele vaatamata ei ole kostja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 455,54 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu lõpetamise seisuga olid sissenõutavaks muutunud graafrikujärgsed intressimaksed summas 264,79 eurot. Kostja oli tasunud lepingu kehtivuse jooksul intressi 121,42 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata graafikujärgsed intressi osamaksed kokku summas 143,37 eurot (264,79 – 121,42). Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 1 alusel lepingu kehtivuse ajal edastatud nelja tasulise meeldetuletuskirja (15.05.2021, 16.06.2021, 20.07.2021 ja 08.08.2021) eest 19,40 eurot (4 x 4,85) ning peale lepingu lõppemist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel edastatud tasuliste meeldetuletuskirjade (09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022 ja 02.08.2022) eest samuti 19,40 eurot (4 x 4,85), kokku 38,80 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepingu kehtivuse ajal on eelnenud igale tasulisele kirjale tasuta meeldetuletused (dtl 39-40). Samuti ei ületa peale lepingu kehtivuse lõppemist edastatud meeldetuletuskirjade hüvitis VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud piirmäära 30 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 24,15% aastas ehk 0,067% päevas põhinõudelt 455,54 eurolt alates 25.08.2021-24.04.2023 kokku summas 185,57 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd

§ 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 24,15% aastas vastavalt hageja taotlusele alates 25.04.2023 – 16.10.2023 (k.a) 175 päeva eest, mis moodustab 52,75 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 16.10.2023 seisuga kokku summas 238,32 eurot (185,57 + 52,75). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 17.10.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 24,15% aastas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 455,54 euro tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks määrata edasiulatuva viivise määr nagu seadusjärgse viivise puhulgi (lepingus kokkulepitud) aastamäärana, mitte päevamäärana. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 217,22 eurot (455,54 –238,32).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot (vt

§ 144p 7 koostoimes § 4842 ja § 172 lg 9) ning viivise menetluskuludelt.

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (

§ 484²).

Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 265 eurot (245 + 20).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik