Obsah (8)

§ 371§ 459§ 168§ 657§ 659§ 654§ 442§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-12404 Tsiviilasi

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja palub muuta Viru Maakohtu

1. novembri 2022 ja Tartu Ringkonnakohtu
2. mai 2023 otsusega muutmata jäetud lahendi alusel välja mõistetud elatist. Hageja on esitanud Viru Maakohtule samasisulise nõudega hagiavalduse ka
3. augustil 2023 (tsiviilasi nr 2-23-12154). Viru Maakohus keeldus nimetatud tsiviilasja
4. augusti 2023 kohtumäärusega menetlusse võtmast, määrus jõustus
5. septembril
6. Selles asjas esitatud hagiavaldus on sisu poolest sarnane tsiviilasjas nr 2-23-12154 esitatud hagiavaldusega ehk esitatud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Hageja ei ole kohtu ette toonud uusi asjaolusid, mis annaks aluse hagiavalduse menetlusse võtmiseks.

§ 459

lg 1 p-de 1-2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Maakohus selgitas, et kohtulahendi muutmiseks on alust vaid juhul, kui oluliselt on muutunud nõude rahuldamise aluseks olnud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, et makse suuruse või kestuse määramisel tähtsust omanud asjaolud on oluliselt muutunud pärast otsuse jõustumist. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb (RKTKo 28.09.2016 p 34). Käesoleva elatise muutmise hagiavalduses toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et elatise väljamõistmise hetkest alates on asjaolud oluliselt muutunud. Nimelt on hageja märkinud, et tema töövõimetuspensioni suurus on 320 eurot, vaidlustatava otsuse tegemise ajal oli töövõimetuspensioni hüvitise suuruseks 270 eurot. Lisaks on alaealine laps sündinud XXXXXX, mida on ka Tartu Ringkonnakohus 5. mai 2023 otsuse tegemisel arvestanud. Sealjuures on Tartu Ringkonnakohus oma 5. mai 2023 kohtuotsuses asunud seisukohale, et maakohtu tehtud järeldus, mille kohaselt käesolevas tsiviilasjas hageja rollis olev menetlusisik teenib tulu sularahas, on õige ja seega on tema võimalik sissetulek piisav. Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on peamiseks uueks asjaoluks see, et hagejal sündis XXXXXX perre veel üks laps. Kohus ei ole senini välja selgitanud laste ema sissetulekute suurust, kuigi kaebaja on seda korduvalt nõudnud. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, siis tuleb arvestada ka laste ema sissetulekuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

5. Ringkonnakohus nõustub

§ 659

ja

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruse põhjendustega, järgib neid ja ei korda maakohtu määruse põhjendusi. Maakohus on määrust

§ 442

lg 8 kohaselt põhjendanud ja leidnud õigesti, et hageja pole esile toonud ühtegi asjaolu, mis saaks täita

§ 459lg 1 eeldused.

Tartu Ringkonnakohus jättis tsiviilasjas nr 2-22-111975 5. mai 2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ka apellatsioonkaebuses tugines hageja samale asjaolule (uue lapse sünd), millele ta tugineb praeguses hagis ja määruskaebuses. Ringkonnakohus on uue lapse sündi kui asjaolu analüüsinud. Ringkonnakohus märkis otsuse p-s 11, et kostjal on alates XX 2022 kokku neli last, kellele ta peab ülalpidamist andma. Hagejad nõuavad elatist alla PKS § 101 järgi arvestava miinimummäära, samuti on miinimumist väiksemas ulatus elatist nõudnud ka kostja kolmas laps. Seetõttu ei ole kostjal neljanda lapse sünd aluseks maakohtu otsuse muutmiseks ja hagejate kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Järelikult ei saa olla selle lapse sünd uueks asjaoluks

§ 459lg 1 mõttes ja maakohus jättis hagi õigesti menetlusse võtmata.

6. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud

§ 171lg 1 alusel jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3