← Eesti

2-21-15434/22

Obsah (5)§ 20§ 19§ 23§ 241§ 7

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-15434 Määruse kuupäev Tartu, 6. detsember 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Margit Vutt Kohtuasi Ruslan

) § 23 lg 2). Uue põhikirja registreerimisega kaotas vana põhikiri kehtivuse. Seega tuli korduskoosoleku kokkukutsumisel juhinduda registrisse kantud põhikirjast. Kehtiva põhikirja p 6.8 järgi on üldkoosolekust etteteatamise tähtaeg seitse päeva ehk sama, mis seaduses sätestatu (KrtS § 20 lg 1,

§ 20lg 5). Avaldaja väitel teatati vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisest ette üheksa päeva. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. 2

(6)2-21-15434 Korduskoosoleku päevakorrapunktide 5 ja 6 kohta vastu võetud otsustega kehtestati haldus- ja hoolduskulu ning remondifondi suurus ruutmeetri kohta. Otsused on kooskõlas põhikirjaga ja ei ole alust väita, nagu oleks põhikiri ise selles osas vastuolus KrtS § 40 lg-ga
  1. Korduskoosoleku päevakorrapunkti 9 raames kinnitatud
  2. a majanduskava p 5.6 kohaselt tasutakse prügiveo eest vastavalt jäätmekäitluslepingule, kulud jaotatakse korterite ainukasutuses oleva pinna ruutmeetritest lähtudes. Selle sõnastus mitteeluruumide osas ei ole kooskõlas põhikirja p-ga 4.2(g), mida möönis ka korteriühistu. Seega tuli avaldus nimetatud osas rahuldada ja üldkoosoleku otsus tunnistada kehtetuks majanduskava p-s 5.6 reguleeritud mitteeluruumide prügiveo kulude osas. Muus osas jäi üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava p 5.6 kehtima. Korduskoosoleku päevakorrapunkti 10 raames kinnitati korteriühistu juriidiliste ja kohtukulude hüvitamine vastavalt majanduskavale. Otsuse sõnastusest järelduvalt ei ole sellel iseseisvaid tagajärgi, mis ei tuleneks päevakorrapunktis 9 kinnitatud majanduskavast. Majanduskava p 4.3 kohaselt kantakse nimetatud kulud tekkepõhiselt, teenuse vajadusel, kulu võetakse haldus- ja hooldusfondist. Kõnealuse otsusega ja majanduskava p-ga 4.3 pole hõlmatud üksnes avaldajaga seotud kohtuasjade menetluskulud. Avaldajaga mitteseotud kulude jagamine vastavalt majanduskava p-le 4.3 on kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. Otsused majanduskava p 4.3 kohta tuleb aga kehtetuks tunnistada osas, mis puudutab jõustunud kohtulahenditega ühistult avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude jaotamist korteriomanike vahel. Nende kulude kandmisel korteriomanike sissemaksetest moodustunud haldus- ja hooldusfondi vahendite arvel tuleb avaldaja kantud osa temale hüvitada. Avaldaja esitatust ei järeldunud, et majanduskava oleks muus osas vastuolus seaduse või põhikirjaga.
  3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus jäeti rahuldamata. Avaldaja palus teha uue määruse, millega rahuldada avaldus täies ulatuses ning jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Maakohus leidis ekslikult, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Korteriomanike üldkoosolek ei ole kinnitanud põhikirjamuudatust, mis lühendaks korteriomanike üldkoosolekust etteteatamise tähtaega. Avaldaja oli jätkuvalt seisukohal, et otsused haldus-, hooldusja remondikulude jaotuse kohta on vastuolus põhikirja ja seadusega.
  4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  6. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 4 ja
  7. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas avalduse ja tuvastas vaidlusaluste otsuste tühisuse osas, milles maakohus neid kehtetuks ei tunnistanud. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et kehtivaks põhikirjaks tuleb lugeda see, mis on kantud äriregistrisse, isegi kui see ei ole nõuetekohaselt vastu võetud. Selline järeldus ei ole kooskõlas seadusega, mille kohaselt on põhikirja muutmine üldkoosoleku pädevuses (

§ 19lg 1 p 1).

Maakohtu viidatud

§ 23

lg 2 reguleerib põhikirjamuudatuse jõustumist, sidudes selle registrisse kandmisega, kuid sellest sättest ei saa teha järeldust, et registrisse kandmine muudab 3

(6)2-21-15434 kehtivaks ja korteriühistu liikmetele siduvaks ka sellise põhikirja, mida ei ole ettenähtud korras vastu võetud. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda vana põhikirja p-st 6.8, mille üle ei ole vaidlust, et korteriühistu üldkoosolek on selle heaks kiitnud. Kuna korteriühistu teatas kordusüldkoosolekust ette üheksa päeva, on rikutud vana põhikirja p-st 6.8 tulenevat nõuet teatada üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt 14 päeva. Sellega on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, mis toob tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 ja KrtS § 29 lg 1 kohaselt kaasa korduskoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Ringkonnakohus ei nõustunud korteriühistu väitega, et kuna uue põhikirja vastuvõtmisest ja registrile esitamisest on möödunud kaks aastat, ei saa avaldaja selle tühisusele tugineda.

§ 241

lg 3, millele korteriühistu tugineb, reguleerib olukorda, kus üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, mille kohta on tehtud registrikanne. Praegusel juhul on tuvastatud, et korteriomanike üldkoosolek ei ole põhikirja p 6.8 muutmist ühelgi üldkoosolekul otsustanud. Seega ei saanud avaldaja sellist otsust ka vaidlustada. Lisaks ei tugine avaldaja põhikirja muudatuse aluseks oleva üldkoosoleku otsuse tühisusele, vaid sellele, et põhikirja muutmise otsust ei ole tehtud. Kuivõrd vaidlustatud otsused on üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised, ei käsitlenud ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid nende otsuste tühisuse muude aluste ja õiguspärasuse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus on asja lahendamisel valesti kohaldanud vana põhikirja p 6.8. Olukorras, kus kohtud on tuvastanud, et põhikirja muutmise otsust ei ole vastu võetud, on põhikiri seadusega vastuolus. Sellisel juhul tuleb kohaldada põhikirjas sätestatu asemel seaduses sätestatut, st

§ 20

lg-t 5, mille kohaselt on üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaeg seitse päeva. Põhikirja muutmise registrikanne on konstitutiivse tähendusega, mistõttu peaks uue põhikirja p 6.8 kohalduma sõltumata sellest, kas vastav muudatus on otsusena vastu võetud. Nõustuda ei saa ka ringkonnakohtu järeldusega, et praegusel juhul ei kohaldu

§ 241lg 3, kuivõrd puudub otsus, mille tühisusele saaks avaldaja tugineda.

Kuna nii mitteotsusel kui ka tühisel otsusel puuduvad algusest peale õiguslikud tagajärjed, siis peab nimetatud sättest tulenev õigust lõpetav tähtaeg kohalduma ka mitteotsuse puhul.

  1. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1, § 695 ja § 701 lg 3 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  3. Praegusel juhul on vaidluse all küsimus, kas korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel tuli juhinduda korteriühistu põhikirja
  4. a redaktsiooni või
  5. a redaktsiooni p-s 6.8 sätestatud koosoleku kokkukutsumise tähtajast. Teisisõnu taandub küsimus sellele, missugune põhikirja redaktsioon vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtis. 4

(6)2-21-15434 Ringkonnakohus asus seisukohale, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel tuli järgida korteriühistu vana põhikirja p 6.8, kuna korteriomanikud ei ole selle punkti muutmist otsustanud. Seetõttu luges ringkonnakohus vaidlusaluse korduskoosoleku otsused tühiseks koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu, sest koosoleku kokkukutsumisest etteteatamisel ei ole järgitud põhikirjaga ettenähtud tähtaega. Korteriühistu on muuhulgas tuginenud sellele, et kuna põhikirjamuudatuse kohta on tehtud registrikanne ja sellest on möödunud enam kui kaks aastat, siis ei saa avaldaja enam põhikirja muutmise otsuse tühisusele või selle puudumisele tugineda. 12. Tuvastatud asjaolude kohaselt kehtestati korteriühistu põhikirja p 6.8 korteriomanike 27. märtsi 2003. a üldkoosoleku otsusega. Ei ole tõendatud, et üldkoosolek oleks hiljem otsustanud seda põhikirja punkti muuta. Sellele vaatamata on 27. veebruaril 2018 kantud registrisse põhikirjamuudatus, millega on korteriühistu põhikirja p-s 6.8 sisalduvat üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega lühendatud 14 päevalt seitsmele päevale.

§ 23lg 2 esimese lause (Krt

S § 20 lg 1 kaudu) kohaselt jõustub korteriühistu põhikirja muudatus selle registrisse kandmisest. 13. TsÜS § 38 lg 7 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Osa juriidiliste isikute kohta on kehtestatud ka sama sisuga erinormid (

§ 241

lg 3, äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 3 ja § 3011 lg 4, tulundusühistuseaduse (TÜS) § 521 lg 4). Korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul sellist eriregulatsiooni ei ole. Muuhulgas ei näe KrtS § 20 lg 1 ette korteriomanike üldkoosolekule

§ 241lg 3 kohaldamist, mistõttu tuleb juhinduda Ts

ÜS-is sätestatust (KrtS § 29 lg 2). TsÜS § 38 lg 7 teisest lausest tulenev kaheaastane õigust lõpetav tähtaeg kohaldub ka olukorras, kui registrikanne on tehtud, ilma et juriidilise isiku organ oleks teinud kande aluseks oleva otsustuse. Nimelt on juriidilise isiku organi otsuse kui tehingu puudumise õiguslik tagajärg sama mis tühisel otsusel, st sellest ei teki õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatu eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus.

  1. Maakohus on tuvastanud, et korteriühistu põhikirja p 6.8 muudatus kanti registrisse
  2. veebruaril 2018 (maakohtu määruse p 8). Seega oli juba avalduse esitamise ajaks TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, mis tähendab, et avaldaja ei saanud enam käesolevas menetluses põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda. Vaatamata sellele, et TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatud tähtaja möödumisel jääb põhikirjamuudatus kehtima põhikirja muutmise otsuse olemasolust või kehtivusest sõltumata, võib põhikirja kohaldamine siiski olla piiratud (vt KrtS § 17 lg 2,

§ 7lg 2, ÄS § 139 lg 2 ja § 244 lg 2, TÜS § 6 lg 2, sihtasutuste seaduse § 8 lg 2). Nii ei kohaldata Krt

S § 17 lg 2 teise lause järgi korteriühistu puhul mh sellist põhikirja sätet, mis on vastuolus seadusega. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva

§ 20

lg 5 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt seitse päeva, kusjuures seadus võimaldab põhikirjaga ette näha sellest pikema, mitte aga lühema tähtaja. Kuna praegusel juhul tuleb korteriühistu uue põhikirja p 6.8 järgi üldkoosoleku toimumisest ette teatada vähemalt seitse päeva, ei ole põhikirja kõnealune säte seadusega vastuolus. 15. Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et vaidlusaluse korduskoosoleku kokkukutsumisel tuli korteriühistu juhatusel juhinduda uuest põhikirjast. Tuvastatud asjaoludel teatas juhatus korteriomanikele korduskoosoleku toimumisest ette üheksa päeva (vt ringkonnakohtu määruse p 16), mis on kooskõlas uue põhikirja p-ga 6.8, nagu leidis ka maakohus (vt maakohtu määruse p 9). Seega 5

(6)2-21-15434 ei ole vähemasti neil asjaoludel ka oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohus on vastupidisele seisukohale asudes valesti maakohtu määruse osaliselt tühistanud ning ekslikult tuvastanud korduskoosoleku otsuste tühisuse osas, milles maakohus neid kehtetuks ei tunnistanud. TsMS § 688 lg‑test 3–5 tulenevalt ei hinda Riigikohus tõendeid ega tuvasta asjaolusid. Arvestades, et ringkonnakohus ei andnud vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise tõttu hinnangut menetlusosaliste muudele väidetele otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise aluste kohta, tuleb asi ka nende väidete suhtes seisukoha võtmiseks saata tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 16. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.