Obsah (8)

§ 238§ 442§ 657§ 654§ 651§ 652§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 238lg 5).

Olukorras, kus hageja oli teadlik kaamerate paigaldamisest ja et tema tegevust jälgitakse (dtl 185, tõlge dtl 349), ei ole maakohtule usutav, et hageja oleks otse kaamerate all pannud toime teo, milleks tal ei olnud tööandja heakskiitu. 4 Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud ka töölepingu ülesütlemine. Seega tuleb tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 alusel. Kostja on esitanud mitmeid hageja ja tema abikaasa töötasu arestimise akte (dtl 288-318), millega soovib tõendada hageja väidetava varguse motiivi. Maakohus leidis, et tegemist ei ole tõendiga, mis annaks kinnitust töötasu maksmise kokkuleppe olemasolu kohta. Üksnes asjaolu, et hagejal oli vajalik täitemenetluste raames võlgasid tasuda, ei tähenda, et hageja kostjalt raha varastas. Lisaks on hageja esitanud ka tõendid, et tasumised on olnud väiksed (dtl 321-329). Maakohus luges poolte töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates

1. novembrist
2. Maakohus leidis, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevaks
3. november 2022 (maksukorralduse seaduse § 252 lg 2 ja 255 p 3). Hageja on palunud TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu minimaalse töötasu ulatuses s.o 1962 eurot (3 × 654). Kohaldamisele kuulub enne
4. märtsi 2023 kehtinud TLS § 109 redaktsioon. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2). Kostja on hüvitise väljamõistmisel palunud arvestada hageja lühikese tööstaažiga. Maakohus selgitas, et hüvitise määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid suurema hüvitise maksmise. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 654 eurot (bruto). Maakohus arvestas seejuures hageja tööstaaži. Maakohus ei pidanud vajalikuks anda hinnangut palgateatistele (dtl 270-276) ja kostja deklaratsioonidele (dtl 277-283), kuna vaidluse all ei ole hageja töötasu suurus. Dokumendid dtl 330-331 ei oma maakohtu hinnangul puutumust käesoleva tsiviilasjaga. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja mõista välja hagejalt. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole pannud toime TLS § 88 lg 1 p 5 rikkumist. Maakohus tugines üksnes hageja väidetele, mida kohus pidas usaldusväärseks, kuid samal ajal ei pidanud kohus usaldusväärseks kostja väiteid. Maakohus leidis, et hageja väited ei vaja tõendamist. Kostja on videosalvestiste põhjal fikseerinud fakti, et hageja võttis kostja kassast 430 eurot. Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Seega oli kostjal olemas alus töölepingu ülesütlemiseks. Kriminaalasja ei ole senini lõpetatud. Maakohus jättis tähelepanuta järgmised kostja tõendid: - töötaja Aleksandra Ikko seletus (dtl 89, tõlge dtl 88) millest selgub, et peale töösuhte katkestamist selgus, et hageja müüs kaupa, mida tootevalikus ei olnud; Aleksandr Zemljanuhhini ettekanne, mille kohaselt kadus hageja töötamise ajal raha; 5 - - poolte kirjavahetus, milles kostja palub selgitada kassast raha võtmist (dtl 210); videokaadrid koos selgitustega (dtl 235-242) millelt on näha hageja kummaline tegevus, kus raha pannakse erinevatesse pakenditesse ja millelt ei ole näha, et hageja maksaks kellelegi töötasu; video, millelt on näha, et hageja saab kalaosakonna müüjalt 15 eurot kana poolkoibade müügist, mille eest on maksnud kostja ja paneb raha riiulile (17:09:00 - 17:09:40). Edasi on videost näha, et hageja võttis raha riiulilt ja pani kassa alla kasti selle asemel, et toote müügist saadud raha kassasse panna (17:17:00 - 17:18:30). Eelnevaga on tõendatud, et hageja käitumine oli vastuoluline. Kostjalt ei saanud eeldada hagejaga töösuhte jätkamist. Mõlemad kriminaalasja tunnistajad andsid seletusi sündmuste kohta, mis toimusid
6. a märtsist kuni augustini (dtl 215, 219). Kostja ütles töölepingu üles asjaolude tõttu, mis leidsid aset
7. a oktoobris-novembris. Seega ei kinnita tunnistajad fakti, et
8. a oktoobrisnovembris oli hagejal õigus võtta töötasu kassast sularahas. Mitte ükski tõend ei kinnita, et hagejal oli õigus võtta kahe päeva jooksul kassast 430 eurot. Maakohus jättis palgateatise tähelepanuta. Kostja hinnangul on tegemist olulise tõendiga, kuna see kinnitab, et hageja palk ei saanud olla 220 eurot päevas. Maakohus jättis asjas kohaldamata TLS § 29 lg 2, mille kohaselt, kui lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Avaldaja töötas müüjana turul. Statistikaameti andmete kohaselt oli
9. aasta kolmandas kvartalis jaemüügiasutuse müüja keskmine töötasu Ida-Virumaal 885 eurot ning turumüüja keskmine töötasu 529 eurot. Maakohtu järeldus, et hageja tegevus kassast 220 eurot päevas võttes on seaduspärane, on ekslik. Samuti jättis maakohus hindamata TSD deklaratsiooni vormi ja panga maksekorraldused hagejale töötasu maksmisel.
10. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja viidatud tõendid ei kinnita hageja süüd. Prokuratuur lõpetas
11. augusti 2023 määrusega hageja suhtes alustatud kriminaalmenetluse seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja hindas aluseid töölepingu ülesütlemiseks piisavaks või mitte, vaid kas hageja pani toime talle tööandja poolt süüks pandud teod. Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse seisukoht, et puudub kriminaalmenetluse aluseks olev sündmus, lükkab ümber kõik apellatsioonkaebuses esitatud järeldused. Samuti on õiged ja põhjendatud maakohtu otsuses esitatud kohtu seisukohad hageja süü tõendamatuse kohta. Kostja ei täitnud tööandjana sisuliselt enamikku seadustes tööandjale ettenähtud kohustustest. Nõuetekohase tööaja arvestuse pidamisel ja töötasu maksmisel pangakontole oleks sularaha ebaseaduslik omastamine töötajate poolt ilmselt lihtsasti tõendatav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega hagi rahuldamise ulatusest (

§ 442lg 6).

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse 6 muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

8. Hagi on esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (TLS §-d 104 ja 107), sellest tuleneva hüvitise väljamõistmiseks (TLS § 109) ja kannete muutmiseks töötamise registris. Kostja vaidles hagile vastu leides, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti hagi rahuldamata.

1. Hageja esitas vastuses apellatsioonkaebusele uue väite ja tõendi, et prokuratuur on teinud
2. augustil 2023 määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et tõend on asjakohane ning tuleb võtta asja materjalide juurde (

§ 238lg 3).

Hageja on põhjendanud, et kuivõrd määrus tehti alles 10. augustil 2023, siis ta ei saanud seda tõendit kohtule varem esitada (

§ 652lg 1 p 2 ja lg 3 p 2).

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjas on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oli
2. mail 2022 sõlmitud suuline tööleping ning kostja ütles hagejaga töölepingu üles
3. novembril 2022 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel viidates kriminaalmenetluse algatamisele kostja suhtes seoses kassaraha võtmisega. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud TLS § 88 lg 1 p 5 aluse esinemist töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ja on asjas kogutud tõendeid igakülgselt hinnanud. Pooled ei vaidle, et hageja kostja kassast sularaha võttis. Vaidlust ei ole ka apellatsioonkaebuses kirjeldatud hageja käitumise osas sularaha võtmisel. Tööandjana oli tööaja ja -tasu maksmise kohustuse üle arvestuse pidamine kostja kohustus (TLS § 28 lg 2 p-d 2 ja 4). Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja pidi tõendama, et hageja ei võinud võtta töötasu sularahas summades, mida kostja talle ette heidab. Apellatsioonkaebuses viidatud asjaolude ja tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, milline oli pooltevaheline kokkulepe tööaja arvestuse ja töötasu maksmise osas. Maakohus ei olegi väitnud, et ülekuulatud tunnistajad oleks andnud ütlusi selle kohta, kuidas oli kokkulepitud hageja ja kostja vahel töötasu maksmine
4. a oktoobris-novembris. Samas kinnitasid tunnistajad, et kostja töökorralduses oli tavaline maksta töötasu sularahas kassast.
5. Maakohus ei ole tuvastanud ega järeldanud, et hageja töötasu oli 220 eurot päevas. Sellisele töötasu kokkuleppele ei tugine ka hageja. Üksnes sellest, et hageja võttis kostja kassast kahe päeva peale kokku sularaha 430 eurot, ei saa järeldada, et järelikult oli hageja päevatasu sellest summast pool. Kostja ei vaidle vastu hageja väidetele, et töötasu oli 30 eurot päevas ja hiljem 50 eurot päevas. Järelikult ei ole vaidlust töötasu suuruse osas. Seega on kostja väited apellatsioonkaebuses samas piirkonnas ja töövaldkonnas keskmise töötasu kohta asjakohatud ning esitatud hilinenult. Ringkonnakohus jätab need tähelepanuta (

§ 652lg 1 p 2 ja lg 4).

Põhjendamatu on ette heita maakohtule palgateatise ja TSD deklaratsioonide hindamata jätmist, kuivõrd pooled ei vaielnud töötasu suuruse üle.

1. Üksnes see, et kostja esitas hageja suhtes kuriteoteate, mille alusel algatati hageja suhtes kriminaalmenetlus, ei tõenda TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustuste rikkumist. Prokuratuur 7 on
2. augustil 2023 kriminaalmenetluse lõpetanud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kinnitab koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega, et hageja ei andnud oma käitumisega põhjust ülesütlemisavalduses märgitud asjaoludel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
3. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud TLS § 109 lg 1 hüvitise suuruse osas ega töötamise registri kande muutmise osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses eraldiseisvalt väiteid esitanud.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab siiski, et maakohtu resolutsiooni tuleb selle täpsuse huvides täiendada otsustusega hagi rahuldamise ulatuse osas. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus lisab selle otsustuse maakohtu resolutsiooni (

§ 442lg 5).

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lõpplahendi jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 8