← Eesti

2-21-13297/58

Obsah (5)§ 100§ 102§ 99§ 210§ 101

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-13297 2. november 2023, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 100lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

  1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-21-13297 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.S S (hageja) oma seadusliku esindaja ema D K kaudu esitas
  2. augustil 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse A S elatise saamiseks miinimummääras alates
  3. augustist
  4. Elatist tuleb kanda pangakontole nr XXX. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole kostja kuue aasta jooksul oma tütre kasvatamisel ja abistamisel aidanud. Praegu elab hageja koos emaga Saksamaal. Hageja käib koolis, hageja ema töötab. Hagiavalduses toodud hageja kulud on keskmiselt 975 eurot kuus ja nendeks on: Eluasemekulud 350 eurot Kulutused toidule 200 eurot Kulutused transpordile 50 eurot Sidekulud 25 eurot Kulutused tervishoiule 150 eurot Kulutused hügieenitarvetele 20 eurot Lapse koolikohustuse täitmise kulutused 100 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot Muud vältimatud püsikulutused puuduvad.
  5. Kohus
  6. augusti
  7. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  8. Kostja esitas Viru Maakohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu esitatud nõudega. Neil käib Saksamaal kohtumenetlus ja Saksamaal saab D K elatist ja hüvitisi. Kostja elab Saksamaal.
  9. Kohus palus osapooltel
  10. septembri
  11. a kohtunõudes teatada, kui kaua nemad elavad Saksamaal, kas Saksamaal on nende alaline elukoht, kas keegi neist elab alaliselt Eestis. Hagiavalduses ja kostja vastuses esitatud andmetel ei ela hageja ega kostja Eestis. Kõik elavad Saksamaal, seega peab kohus kontrollima asja kohtualluvust.
  12. Hageja seaduslik esindaja teatas
  13. septembril 2021 kohtule telefoni teel, et viibivat Saksamaal. Kostja vastuse kohta tõi esindaja välja, et ta saab lastetoetust Saksamaalt, aga mitte kostjalt endalt.
  14. Hageja seaduslik esindaja teatas
  15. septembri
  16. a e-kirjas, et kostja ei ole Saksamaal elanud alates 03.2018 ning tal ei ole alates
  17. aasta märtsist Saksamaal elamis- ega tööluba. Ta lahkus ja paluti mitte tagasi tulla, sest kostjal on mitmed rahatrahvid politseis ja lapsetoetuse võlgnevused Saksamaal. Saksa seaduse kohaselt osutatakse abi hageja esindajale, linn aitab tema last. Hageja seaduslik esindaja käib ka kahel tööl ja teeb suuri makseid hageja kasvatamiseks. Alates
  18. aastast pole kostja kunagi elatist maksnud, sest kõik tema pangakontod Saksamaal ja Eestis on blokeeritud ning ta ei saa kogu palka oma pangakontodelt kätte. Hageja esindaja teab kindlalt, et kostja 2

(9)Tsiviilasi nr 2-21-13297 töötab ettevõttes veoautol ja veab kaupa üle Eesti ja Vene piiri ning saab head palka. Ta sõidab kallite autodega ringi ja ostis korteri Eestis. Saksamaa ei ole kohustatud lapse isa asemel raha maksma. Kostjal on Saksamaal elamis- ja töötamiskeeld. 7.Kostja teatas
  1. septembril 2021 kohtule, et
  2. aastal läks ta Saksamaale elama, rentis kinnistu ja avas ettevõtte.
  3. aastal kolisid laps S S ja tema ema D K Eestist Saksamaale kostja juurde.
  4. aastal asusid hageja vanemad Saksamaale samasse kohta omaette elama, alustasid kohtuvaidlusi. D K poolt politseile ja osakonnale esitatud kaebuste pärast „visati“ kostja välja Saksamaalt kaheks aastaks, seega on kostja hetkel Eestis, kuid läheb lähiajal tagasi Saksamaale, et jätkata kohtuasjadega. 8.Hageja seaduslik esindaja teatas
  5. mail 2022, et alates 25.03.2022 ei saa ta enam oma tütre S S eest alimente. Hageja seaduslik esindaja abiellus ja uue seaduse järgi ei saa ta oma lapse eest raha.
  7. veebruaril 2023 teatas kostja kohtule, et hetkel tal alalist töökohta ei ole, töötab töövõtulepingu alusel, kui tööd on, siis kutsutakse välja. Kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last. D K saab Saksamaal raha lapse S S eest nagu ta sai, pole keegi seda otsust tühistanud.
  8. Kohus
  9. septembri
  10. a määruses selgitas osapooltele
  11. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestatud uue alaealisele lapsele elatise arvutamise korda. Samuti selgitas kohus osapooltele, et kuna hagi on esitatud enne
  12. jaanuarit 2022, siis elatisenõudele alates
  13. jaanuarist 2022 peab kohus kohaldama alates
  14. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud

asjakohased sätted. Elatise välja mõistmist miinimummäärast väiksemas ulatuses võimaldab

§ 102nii enne 31.

detsembrit 2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis. Kohus tegi hageja seaduslikule esindajale ettepaneku täiendada nõuet kohtuotsuse täitmise viisi ja korraga (mis kuupäevaks, kelle pangakontole ja mis selgitusega peab elatis olema tasutud); teatada, kas Saksamaal makstakse lapsetoetus ka või muu PHS § 17 lg-s 1 sätestatud sarnane toetus. Kui jah, siis tuleb esitada kohtule andmed hagejale väljamakstud toetuste suuruse kohta alates 01.08.2021 kuni käesoleva ajani; selgitada, kuidas kasutatakse XXX asuv eriomand, kes seal elab ja tasub korteri kasutamisega seotud kulud, kas korter antakse üürile, kui jah, siis kui suur on üüritasu kuus; esitada andmed Saksamaal oleva sissetuleku suuruse ja varalise seisundi kohta, samuti kui suured on tema igakuised vältimatud kulud; teatada leibkonna koosseisu ehk kellega koos ta elab ning kas ja kes teine on hageja ema ülalpidamisel ka. Kostjale tegi kohus ettepaneku esitada eraldi andmed ja neid tõendavad dokumendid selle kohta, kas ja kui suures ulatuses tasus kostja elatist hageja ülalpidamiseks

  1. augustist kuni
  2. detsembrini 2021, et kohtul oleks võimalik hagi rahuldamise korral mõista välja enne 01.01.2022 elatist ühekordse kindla summana; täpsustada, kes on kolmas alaealine laps ja millest tuleneb kostja kohustus tema ülalpidamiseks; teatada, kas ja millises suuruses andis ta ülalpidamist hagejale alates 01.08.2021 ja esitada tõendavad dokumendid ning leibkonna koosseisu ehk kellega koos ta elab ning kas ja kes teine on tema ülalpidamisel ka; teatada, kui suured on tema igakuised vältimatud kulud. Kohus tegi osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja ema kuni 25.03.2022 Saksamaal hageja ülalpidamiseks elatisabi 314 eurot iga kuu, mille peab kostja Saksamaale tagastama. Kuna elatisabi tasutakse lapse ülalpidamiseks ja riigil on õigus nõuda elatise tasumiseks kohustatud isikult elatisabina tasutud elatis tagasi, on kohus seisukohal ja nõus kostja käsitlusega selles osas, et samase ajavahemiku eest nõuda elatist kostjalt hagejal õigust ei ole. Veelgi enam, et Saksamaal hagejale osutatud elatisabi suurus on Eesti seaduses ettenähtud elatise miinimummäärast suurem. 3

(9)Tsiviilasi nr 2-21-13297 Seega, osapooled saavad leppida kokku elatise suuruses ning maksmise viisis ja korras pärast 25.03.2022 (nt mis kuupäevaks peab elatis tasutud olema, kelle pangakontole ja mis selgitusega), võimaliku elatise võlgnevuse tasumise ajatamises jne. Ka tuleb arvestada, et

§ 100lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

11.Hageja ei esitanud täiendavalt mitte midagi.

  1. Kostja teatas kohtule, et on olemas Saksa kohtu Deutsches Institut fur Jugendhilfe und Familienrecht e.V Amtsgericht Aurich 16.06.2016 otsus nr 19FH 38/16 VU., mida ei ole tühistatud. Käesolev hagi on esitatud
  2. aastal Eestis, kostjal on Saksa kohtu 28.02.
  3. a otsuse kehtivuse kinnitus. Hageja väidab, et kostjal on Eestis ettevõte, see on laim. A nimelisi ettevõtteid on üle 100, see ei tähenda, et need on kostja ettevõtted. Firmas, kus kostja töötab lepingu alusel, sai ta 400 eurot viimased 4 kuud. Narva linnas öeldi kostjale, kui ta pöördus abi saamiseks, et kostjal on õigus ainult 10 eurole, sest ta elab 3 lapsega peres ja kasutab nende raha. Korter, kus kostja on registreeritud, ei kuulu temale, lihtsalt peab ta Eesti seaduse järgi olema kusagil registreeritud. Kostja ei ole nõus, et ta peab teist korda samas asjas kohta kohtusse kaebama, Saksamaal on olemas kohtuotsus.
  4. Pooled kompromissi kohtule ei esitanud.
  6. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõude üle. Selle tõttu, et kostjalt nõutakse raha, mida oli Saksa linn maksmas lapse ülalpidamiseks enne hageja seadusliku esindaja abiellumist, nõustus hageja esindaja arutama elatise suurust alates 25.03.2022, kui lõpetati lapse peale toetuste välja maksmist. Saksamaal saab hageja
  7. a-l lapsetoetust summas 247 eurot, aastal 2022 oli see 202 eurot. Alates 25.03.2022 palub hageja välja mõista elatist Eesti seadusega ettenähtud minimaalses suuruses. Hageja on nõus, et elatise suuruse väljaarvutamisel arvestatakse Saksamaal tasutava lapsetoetuse suurusega. Hageja esindaja selgitas, et hagiavalduses märgitud arvelduskonto kuulub temale ning ta palus elatist kanda sellele arvelduskontole, selgituseks märkida „elatis“ ja maksja nimi. Kostja ei ole hagiga nõus ka pärast hagi täpsustamist. Kostja on nõus 25 euro suuruse elatise maksmisega, tegemist on küll reaalse summaga, mida kostja maksta saab. Kostja töötab ametlikult. Kui ta käis linna poolt toetust küsimas, siis saab ainult 10 eurot. Tol ajal (25.03.2022) kostja üldsegi ei töötanud, oli ka haige, 1,5 aastat taastus covid´i haigusest, õppis kõndima ja hingama. Töövõimetust ei ole kostjal tuvastatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada täies ulatuses. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist 4

(9)Tsiviilasi nr 2-21-13297 lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Hageja nõuab kostjalt pärast
  1. oktoobri 2023 kohtuistungil hagi täpsustamist elatist alates 25.03.2022 Eesti seadusega ettenähtud miinimummääras. Hageja on nõus, et elatise suuruse väljaarvutamisel arvestatakse Saksamaal tasutava lapsetoetuse suurusega, mis aastal 2022 oli 202 eurot ja aastal 2023 on see 247 eurot. Kostja on nõus tasuma elatist 25 eurot, rohkem ta maksta ei suuda. Hagi esitati
  2. augustil
  3. Riigikohus tõi
  4. juuni
  5. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
  6. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud

§-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

juulini 2010 elatise välja enne

  1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  2. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 3-2-175-11, p 11;
  5. mai
  6. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
  7. oktoobri
  8. a otsus nr 3-2-1-8510, p 18;
  9. veebruari
  10. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus

§ 210lg 2 kohaselt mõista 31.

detsembrini 2021 elatise välja enne

  1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  2. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Osundatud Riigikohtu seisukohtadest juhindub kohus kõnealusegi asja lahendamisel. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama seoses hagi täpsustamisega elatisenõudele alates
  4. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Kuivõrd
  5. oktoobri 2023 kohtuistungil täpsustati hagi, et elatist nõutakse vaid alates 25.03.2022, jätab kohus tähelepanuta ja käsitlemata kõik väited, vastuväited ja tõendid, mis puudutavad elatist ajavahemikul hagi esitamisest (25.08.2021) kuni 24.03.
  6. Alates
  7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni 5

(9)Tsiviilasi nr 2-21-13297 viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja nõuab elatist Eesti seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei pea ta oma kulutuste suurust tõendama. Seetõttu puudub ka kohtul vajadus kindlaks teha hageja igakuiste kulutuste tõendatud suurust ja hinnata igat kululiiki eraldi. Alates
  1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetuleku kui asjaolud, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel. Hageja on selgitanud, et Saksamaal tasuti hagejale
  2. a-l lapsetoetus 202 eurot kuus ja
  3. aastal 247 eurot kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja esindajal ja kostjal ei ole enam ühiseid alaealisi lapsi. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühe lapse elatise baassumma 200 eurot,

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) oli 43,44 eurot. Seega oli ajavahemikul 01.01–31.03.2022 arvestatavaks miinimumelatise määraks 243,44 eurot. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb

§ 101

lg 5 järgi maha arvata hagejale Saksamaal makstavaid toetusi, lapsetoetust 202 eurot, millest ühe vanema osa on pool ehk 101 eurot kuus. Sellest tulenevalt oli

  1. a märtsis hageja põhjendatud elatise suurus 142,44 eurot (243,44(202/2)). Kuna ajavahemikul 25.03.2022-31.03.2022 on seitse päeva, siis hageja elatis 2022 märtsi seitsme päeva eest on 32,16 eurot. Statistikaameti andmete kohaselt on
  2. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates
  3. aprillist 2022 kuni
  4. märtsini 2023 elatise baassumma oli 200*4,6%=209,20 eurot.
  5. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ning sellest tulenevalt on arvestatavaks elatise miinimummääraks ajavahemikul 01.04.2022-31.03.2023 oli 255,64 eurot. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb

§ 101

lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavaid toetusi, lapsetoetust, mis ajavahemikul 01.04.202231.12.2022 moodustas 202 eurot, millest ühe vanema osa oli 101 eurot ning ajavahemikul 01.01.2023-31.03.2023 oli see 247 eurot, millest ühe vanema osa on 123,50 eurot. Seega, ajavahemikul 01.04.2022-31.12.2022 oli hageja elatise suurus 154,64 eurot kuus (255,64202/2) ning ajavahemikul 01.01.2023-31.03.2023 hageja elatise suurus oli 132,14 eurot kuus (255,64-202/2). Alates 01.04.2023 on baassumma 249,78 eurot, lisame 3% keskmisest brutopalgast 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot ning sellest tulenevalt on arvestatavaks elatise miinimummääraks ajavahemikul 01.04.2023-31.03.2024 on 300,33 eurot (50,55+249,78). Arvestatavast miinimumelatisest tuleb

§ 101

lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavaid toetusi, lapsetoetust 247 eurot, millest ühe vanema osa on 123,50 eurot. Seega, ajavahemikul 01.04.2023-31.03.2024 on hageja elatise suurus 176,83 eurot kuus (300,33247/2). Alates 1. aprillist 2024

§ 101alusel väljaarvutatav elatise suurus võib muutuda kui muutub 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeks. Samuti võib muutuda Saksamaal hageja peale tasutava lapsetoetuse suurus. 6

(9)Tsiviilasi nr 2-21-13297 Kostja ega hageja ei väitnud, et hageja viibinuks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (

§ 101lg 6).

Kostja väidab, et ei ole võimeline tasuma elatist hageja nõutud suuruses ja saab tasuma vaid 25 eurot.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid alates 01.01.2022 sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Hagi põhjendatuse hindamisel peab kohus tuvastama, millises suuruses on kostja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Seoses asjaoluga, et hageja nõuab elatist alates 25.03.2022, kontrollibki kohus kostja sissetulekud ja varaline olukord alates 25.03.

  1. Kinnistusraamatus pole andmeid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri andmetel (tl 85) töötas kostja ajavahemikul 13.01.2020-05.01.2023 osaühingus N. Alates 09.01.2023 töötab kostja A OÜ-s. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 87-88) ei kuulu kostjale sõidukeid, ta on registrisse kantud teistele isikutele kuuluvate sõidukite tavakasutajaks. AS P 08.09.
  2. a vastuse (tl 105) kohaselt pole kostja pensioniregistri pidaja andmetel liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Eesti Töötukassa 11.09.
  3. a teatise (tl 108) kohaselt pole kostja ajavahemikul 01.01.2021– 11.09.2023 registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, ei olnud kostja töövõimet hinnatud, kostja ei ole saanud töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2023 vastuse (tl 112) kohaselt on kostjale seoses lapse kasvatamisega makstud isa vanemahüvitis
  4. a juulis summas 311,47 eurot ja
  5. a augustis summas 263,74 eurot. Maksu- ja Tolliameti 13.09.2023 teatiste (tl 118) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 31.08.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 13 147,49 eurot (11 484,90 eurot – töötasu, 575,21 eurot – vanemahüvitis, 51,56 eurot – tööandja makstud haigushüvitis, 1035,82 eurot – haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis). Lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt
  6. a märtsist 2023 jaanuarini tegi kostjale väljamakseid OÜ N (tl 122, 124) pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kokku 5102,20 eurot, mis teeb keskmiselt 464 eurot kuus. 2013 mais tegi kostjale väljamakse summas 633,08 eurot A OÜ (tl 125). Kostja väitel on tema ülalpidamisel kolm alaealist last. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal peale hageja vaid üks alaealine laps, XXX sündinud M S. Kosja selgituste kohaselt kasvatab ta ka abikaasa lapse teisest abielust. 7

(9)Tsiviilasi nr 2-21-13297 Kohus juhib kostja tähelepanu, et temal on kohustus eelkõige anda ülalpidamist oma alaealistele lastele ning

§ 102

lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega, kostjal ei ole kohustust andma ülalpidamist abikaasa lapsele teisest abielust. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus arvestab, et kohtu poolt

§ 101

alusel väljaarvutatud hageja elatise suurus on väiksem kui oleks see siis, kui hageja elaks Eestis ja seda seetõttu, et hagejale Saksamaal tasutav lapsetoetus on Eesti omast kordades suurem. Kostja väike sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole iseenesest aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Küll kostja peab tegema kõik endast sõltuva vahendite hankimiseks oma laste ja enese ülalpidamiseks. Kohus 08.09.

  1. a määruses tegi kostjale ettepaneku teatada, kui suured on tema igakuised vältimatud kulud. Kostja ei ole teinud seda mitte. Kostja väitel on tema varaline seisund muutunud kehvaks seoses tervisliku seisundi halvenemisega pärast covid-i haigestumist. Küll aga kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema varaline seisund oleks kehvaks muutunud niivõrd, et see ei võimalda tal teenida ülalpidamist endale ja oma lastele. Kostjal ei ole tuvastatud ei osalist ega puuduvat töövõimet. Samuti jääb tõendamata, et hageja kasuks elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks kostja teine alaealine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks alates 25.03.2022 tasunud hagejale elatist. - Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt elatis hageja kasuks välja alljärgnevalt: ajavahemiku 25.03.2022-31.03.2022 eest kindlas summas 32,16 eurot; ajavahemiku 01.04.2022-31.12.2022 eest summas 154,64 eurot kuus; ajavahemiku 01.01.2023-31.03.2023 eest 132,14 eurot kuus; alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.10õ.2025 summas 176,83 eurot kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 123,50 eurot (50% Saksamaal tasutavast lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (järgmine kord
  3. aprillil 2024), tulenevalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning Saksamaal lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub kindlaks määrata, et elatist tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja D K arvelduskontole XXX, selgitusse panna „elatis“ ja maksja nimi. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus.

§ 100lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Ka kontrollis kohus hageja ema D K varalise seisu. Äriregistris puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registris puuduvad andmed hageja ema töötamiste kohta. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja tema ema elavad alaliselt Saksamaal. 8

(9)Tsiviilasi nr 2-21-13297 Kinnistusraamatu andmete (tl 84) kohaselt on hageja ema omandis, XXX linnas asuv 49,10 m2 suurune eriomand. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 86) on hageja ema omandis sõiduauto HONDA CONCERTO, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  1. AS P 08.09.
  2. a vastusest (tl 105) tulenevalt on hageja ema pensioniregistri pidaja andmetel raha väljavõtmise avaldust esitanud ja 03.05.2022 maksti talle välja 870,55 eurot. Hageja emale kohustusliku kogumispensioni väljamakse nähtub ka Maksu- ja Tolliameti 13.09.
  3. a teatisest (tl 115) ja sellele lisatud TSD kokkuvõttest (tl 116). Muid hageja ema sissetulekuid perioodil 01.01.2021-31.08.2023 Maksu- ja Tolliameti 13.09.
  4. a teatisest ega sellele lisatud TSD kokkuvõttest ei nähtu. Eesti Töötukassa 11.09.
  5. a teatise (tl 108) alusel pole hageja ema ajavahemikul 01.01.2021– 11.09.2023 registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, ei olnud kostja töövõimet hinnatud, kostja ei ole saanud töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti 12.09.
  6. a vastusest (tl 112) nähtub, et ei hagejale ega tema emale ei ole toetusi alates 01.01.2021 määratud. Kohus on seisukohal, et hoolimata asjaolust, et kohtule jäeti andmed hageja ema sissetulekute kohta alates 25.03.2022 esitamata, on hageja emal küllaldaselt vara, mis võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist vähemalt samas suuruses kui mõistetakse kostjalt välja. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. MENETLUSKULUD Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tamara Šabarova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.