4-23-3037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2023. a (lõpposa 16.10.2023. a), Pärnu Väärteoasja number 4-23-3037 (362523001107) Kohtunik Liis

§ 241lg 1; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1.

Jätta Taavi Miku 20.09.

1. a kaebus rahuldamata ning Pärnu linnavalitsuse 07.09.
2. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 362523001107 muutmata.
3. Rahatrahv tuleb tasuda 07.09.
4. a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.
5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. 1

) § 20 lg 4 p 3 nõudeid, mille kohaselt võib asulas mootorsõiduki peatada või parkida osaliselt või täielikult kõnniteel juhul, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jätte jalakäijale 1,5 m käiguriba. X tn juures puuduvad liikluskorraldusvahendid, mis lubaksid parkida kas osaliselt või täielikult kõnniteel. Oma teoga rikkus menetlusalune isik

§ 20

lg 4 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 241lg 1 järgi.

1. 07.09.
2. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 362523001107 määras kohtuväline menetleja nimetatud väärteo toimepanemise eest Taavi Mikule karistuseks

§ 241lg 1 alusel rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o.

20 eurot.

1. Kohtueelne menetlus väärteoasjas nr 362523001107 vältas alates 04.06.
2. a hoiatustrahvi määramisest kaebuse esitajale kuni 07.09.
3. a üldmenetluse otsuse koostamiseni. Kaebuse sisu
4. 20.09.
5. a esitas Taavi Miku Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et liiklusseaduse rikkumist ei ole toimunud ning kohtuvälisel menetlejal puudus parkimistrahvi määramiseks seaduslik alus, kuivõrd ala, kus menetlusalune isik mootorratast parkis, ei ole kõnnitee liiklusseaduse tähenduses, vaid tegemist on territooriumiga, ehk platsiga. Samuti on kaebaja seisukohal, et X tn 5, Pärnu keskuse Selveri tagune ala ei piirne ega külgne äärekiviga, ega ole muul viisil eraldatud sõiduteest või jalgrattateest. Kaebaja hinnangul külgneb mainitud territoorium parkimisalaga, mis Transpordiameti teeregistri andmete põhjal ei anna sõidutee ega jalgrattatee määratlust. Kaebusele lisatud Google kaardirakenduse väljavõtte põhjal asub kaebaja seisukohale, et nimetatud ala on parkla, mis ei võimalda tavapärast liiklust, kuna seda ei ole võimalik kasutada läbisõiduks nagu tänavat või sõiduteed. Kaebaja on seisukohal, et kuna konkreetsel alal puudub ka tänavanimetus ei kvalifitseeru ala sõidu- ega jalgrattateeks, ning sisuliselt pole tegemist ka tänavaga. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et talle karistuse määramisel ei ole vanemmenetleja arvestanud karistust kergendavate asjaoludena mitte kellelegi kahju tekitamist, liikluse mittetakistamist ja kõrval olevasse parklasse ühele autole parkimise võimaluse jätmist. Karistuse määramine ei ole kaebaja seisukohalt olnud kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja standarditega. Taavi Miku oli nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Osundades eeltoodule, palub Taavi Miku kohtul tühistada Pärnu linnavalitsuse üldmenetluse otsus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
6. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et Pärnus X tn 5 Pärnu Keskuse Selveri tagune ala ei ole käsitletav kõnniteena, kuna X tn 5 kinnistuga külgnev X tn 3 on Pärnu linnale kuuluv kinnistu, mis sihtotstarbelt 100 % transpordimaa, ning avatud sõidukitele liiklemiseks, kus liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega. X tn 3 sõidutee ääres asuvad parkimiskohad on teekattemärgistega tähistatud tagamaks sõidukite ohutu ja sujuv liiklus. X tn 3 sõidutee kontserdimaja poolsele osale on rajatud sõiduteeX end ning parkimine sellel tee poolel on sõidukitele korraldatud seetõttu sõiduteeserva suhtes teatava nurga all, ning teekattemärgis 911 „Ühekordne pidev joon“ ei ole mõeldud tähistamaks parkimiskohti ainult parklates, vaid ka sõidutee äärtes või mujal, kus see on liikluskorralduslikult selguse ja arusaadavuse tagamiseks vajalik. X tn 3 tee võimaldab tavapärast liiklust ning ei ole mootorsõidukitele suletud. 2

§ 2

p 81 kohaselt on tee jalakäijatele või sõidukitele liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala, mille koosseisu kuuluvad teepeenrad, eraldushaljasribad, seega on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või liikluseks ettenähtud muu ala sõltumata omandivormist. Kõnniteed eraldab sõiduteest tee koosseisu kuuluv eraldusriba ning selgelt äärekiviga tähistatud sõidutee äär, mis mõistliku inimese seisukohalt on selgesti arusaadav, et X tn 5 Pärnu Keskuse Selveri kõrval kulgeval alal on lubatud liigelda jalakäijatel, ning tegemist on jalakäijatele avatud alaga.

§ 20

lg 4 p 3 kohaselt võib parkida kõnniteel kohas, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, ning menetluses kogutud fotodelt on tuvastamist leidnud, et sõiduk pargib kõnniteel, kus puudub kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Väljaspool sõidutee reguleeritakse parkimine liikluskorraldusvahenditega, sõiduki parkimiskohas ei ole kõnniteele liikluskorralduslikult rajatud sõidukite parkimiskohti.

§ 20

lg 4 p 3 sätestab kõnniteel parkimise korra, mille järgi parkimiskorda täpsustava liikluskorraldusvahendi puudumisel kõnniteel parkimine ei ole lubatud. Kõnniteel parkimist reguleerivad reguleeritakse liikluskorralduvahenditega nr 575a, 861b, 861c, 863a – 864b või teekattemärgisega – nende puudumisel kõnniteele parkida ei tohi. Kaebaja väitega, et kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud menetluse läbiviimisel teos karistust kergendavate asjaolude esinemist, kohtuväline menetleja ei nõustu, kuna kaebuses viidatud kergendavate asjaoludena märgitud „mitte kellelegi kahju tekitamine, mitte kellegi liikluse takistamine ning kõrvalasuvasse parklasse ühe auto parkimiseks võimaluse jätmine“, ei ole piisavateks karistust kergendavateks asjaoludeks.

1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja Taavi Miku väärteo rikkumine on nõuetekohaselt tõendatud, väärtegu õigesti kvalifitseeritud, menetlusalusele isikule määratud sanktsiooni keskmises määras karistus on seaduslik ja põhjendatud, ning puudub alus üldmenetluse otsuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja palub jätta üldmenetluse otsus muutmata, kaebus rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht
2. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Taavi Mikule ette seda, et tema parkides 04.06.
4. a kell 17.20 Pärnu linnas X tn 5 kinnistu juures mootorsõidukit Kawasaki (riikliku registreerimismärgiga X) täielikult kõnniteel kohas, kus puuduvad vastavad liikluskorraldusvahendid, mis lubaksid parkida kas osaliselt või täielikult kõnniteel, rikkus

§ 20

lg 4 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 241lg 1 järgi.

9.

§ 241

lg 1 näeb ette vastuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorralduvahenditega ettenähtud parkimiskorda või – viisi rikkudes. 10.

§ 20

lg 4 p 3 sätestab, et asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta Bkategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõidukit peatada või parkida osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijatele sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri X use käiguriba. 3

§ 241

lg 1 järgi rikkumine, tuleb kohtul tuvastada, kas Taavi Miku parkis üldmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Kawasaki registreerimismärgiga X X tn 5 juures asuval kõnniteel, rikkudes sellega

§ 20lg 4 p 3.

1. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna menetleja Eduard Lukka on teostanud 04.06.
2. a kella 17.15 ajal liiklusjärelevalvet parkimisnõuete tagamise eesmärgil, kui ütluste kohaselt tuvastas Pärnu linnas X 5 ja X 4 vahelisel kõnniteel parkimas mootorratta Kawasaki (registreerimismärk X). Menetleja teostas toimingud kirjalikus hoiatamismenetluses ning fikseeris rikkumise seda pildistades. Kohtu hinnangul eelnimetatud fotod kogumis üldmenetluse otsusega täidavad VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatavad iseseisva tõendina.
3. Vaidlust ei ole selles, et Taavi Miku parkis 04.06.
4. a kell 17.20 parkis mootorsõidukit Kawasaki (riikliku registreerimismärgiga X) Pärnu linnas X tn 5 kinnistu juures. Sõiduki parkimist Taavi Miku poolt kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas on kinnitanud menetlusalune isik ise väärteo kohta antud ütlustega 08.08.
5. a (tl 29-30), väärteotoimikusse lisatud fotodega (tl 19-21) ning kaebusega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et X tn 5 juures oleks kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Parkimist lubava liikluskorraldusvahendi olemasolu ei ole väitnud ka menetlusosalised. Seega ei ole kahtlust, et X tn 5 juures puudus parkimist lubav liikluskorraldusvahend.
6. Käesoleval juhul on vaidlus selles, et kas X tn 5 kohas, kus kaebuse esitaja parkis, on tegemist kõnniteega või mitte. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud kohas ei ole tegemist kõnniteega

tähenduses vaid territooriumiga, ehk platsiga, millel võib haldaja soovi korral samuti täpsema parkimiskorra kehtestada. Kaebaja hinnangul aga kui haldaja parkimiskorda mistahes põhjustel teinud ei ole, ei muuda see territooriumit kõnniteeks. Samuti on kaebaja seisukohal, et

§ 25

lg 2 kohaselt saab kõnniteeks pidada ala, mis piirneb äärekiviga või on muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Käesoleval juhul leiab kaebaja, et tegemist ei ole kõnniteega, kuna ala ei piirne ega külgne sõiduteega või jalgrattateega, vaid piirneb parklaga. Parkimisala olemasolu kinnitab kaebaja hinnangul ka Google kaardirakendus Google Maps. Ka tänava nimetuse puudumine annab kaebaja hinnangul kinnitust, et tegemist ei saa olla muu kui parklaga.

1. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et X tn 5 juures olev ala, kus kõnealune mootorsõiduk parkis, on kõnnitee ja külgneb sõiduteega, mis on mootorsõidukitele avatud kahel suunal liiklemiseks. Mainitud sõiduteed kasutatakse X tn 5 hoonele ligipääsuks. Samuti on sõidutee märgistatud liikluskorraldusvahenditega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nimetatud ala, kus mootorsõiduk parkis, liigitaks kõnniteeks ka keskmiselt mõistlik kõrvalseisja. Oluline on, et kõnnitee oleks sõiduteest arusaadaval viisil eraldatud. Kohtu hinnangul nähtub fotodelt selgelt, et kõnniteed eraldavad sõiduteest äärekivid (piirneb äärekiviga) ja nelinurksed haljastatus rajatised (muul viisil sõiduteest eraldatud).
2. 27.07.
3. a sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana olevatelt fotodelt ning menetleja E.L ülekuulamise protokolli lisaks olevatelt fotodelt on üheselt tuvastatav, et X tn 5 koht, kus Taavi Mikule parkimist ette heidetakse on kõnnitee. Kõnnitee X a tänava poolsel küljel (sündmuskoha vaatlusprotokoll foto nr 4) on tuvastatav kaheastmeline äärekivi, mille ääres liikluskorraldusvahendid parkimise korraldamiseks. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollilt X tn 5 ja X tn 3 vahel liiklusmärk 688a künnis, mille vöödid langevad sõidutee poole, kinnitades, et tegemist ei ole kaebaja poolt väidetud parkla, vaid sõiduteega. Vöötide suuna sisustab majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.12.
4. a määruse liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 17 lg 1 p
5. Lisaks liikluskorraldusvahendile reguleerib nimetatud küljest alade määratlust kõnni- ning sõiduteena nii sõidutee ääres olev 4

§ 25lg 2 tähenduses.

1. Eeltoodust tulenevalt asub kohu seisukohale, et objektiivse süüteokoosseisu esinemine menetlusaluse isiku tegevuses on tõendatud. Menetlusaluse isiku Taavi Miku juhitud mootorsõiduk Kawasaki registreerimismärgiga X parkis 04.06.
2. a kell 17.20 Pärnu linnas X tn 5 juures asuval kõnniteel, kus puudus parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Sellega rikkus Taavi Miku

§ 20

lg 4 p 3 sätestatud nõuet ning pani toime

§ 241lg-st 1 sätestatud väärteo.

1. Kohus leiab, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses on väärteokirjeldus esitatud piisava täpsusega, menetluses on järgitud seaduses sätestatud nõudeid ja viidatud kohalduvale normile, millele rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.
2. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3. Kohus on seisukohal, et Taavi Miku pani toime väärteo otsese tahtlusega parkides mootorsõiduki selleks keelatud kohta, isik teadis või vähemalt pidi möönma, et paneb sellega toime väärteo. Kahtlust ei ole selles, et menetlusalune isik parkis mootorsõiduki üldmenetluse otsuses märgitud kohta teadlikult. Samuti Taavi Miku on teadlik, et kõnnitee võib olla sõiduteest eraldatud lisaks äärekivile ka haljas- või muu ribaga. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu, et menetlusalune isik pidi vähemalt möönma, et kõnealusesse kohta parkimine on keelatud.
4. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et

§ 241

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Taavi Miku. 22.

§ 241

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 5 trahviühikut. Menetlusalusele isikule määras kohtuväline menetleja

§ 241

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 20 eurot, milline on sanktsiooni keskmine määr.

1. Taavi Miku süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leiab, et Taavi Miku pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaoluga, et väärteoga ei tekitatud kellelegi kahju. Eeltoodust tulenevalt, arvestades Taavi Miku süü suurust mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et Taavi Miku süü on keskmine.
2. Kohtuväline menetleja on üldmenetluse otsuses märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule rahatrahvi määramisega arvestanud karistuse määramisel õiguskorra kaitsmise huvisid ning vajadust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süüteo toimepanemisest.
3. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Taavi Miku mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest.
4. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Taavi Miku süüline käitumine

§ 20

lg 4 p 3 nõude rikkumisel on aset leidnud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 241lg 1 järgi. Samuti vastab Taavi Mikule määratud karistus 5