Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 2-23-109401 Kohus täiendab otsust
lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2. Kohus võttis hagi menetlusse lihtsustatud korras, selgitades, et kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus vaid märgib, et hagi aluseks on hageja ja kostja sõlmitud koolileping 25/2021, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. 3. Juhindudes
lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 4. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 240 eurot. 5.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. 6.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi teenust 60 eurot tunnis (dtl 129), mis on kohtu hinnangul mõistlik hind. Hageja esindajal on hagi koostamisele, kompromissi ettepanekule vastamisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulunud kokku 4 tundi, mis on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 240 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 555 (315+240) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 555 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2 2-23-109401 /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.