Obsah (8)

§ 107§ 109§ 88§ 95§ 5§ 29§ 104§ 1

2-23-3265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2023, Narva Tsiviilasja number 2-23-3265 Tsiviilasi O B hagi Liha Šeff OÜ

§ 107lg 2 alusel 22.11.2022.

3. Muuta töötamise registris kanded O B töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et O B töölepingu lõppemise alus on

§ 107lg 2 ja tööleping on lõppenud 22.11.2022.

4. Mõista Liha Šeff OÜ O B kasuks välja

§ 109lg 1 alusel hüvitis summas 654 eurot (bruto).

1. Jätta Liha Šeff OÜ ja O B menetluskulud Liha Šeff OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD 1/7 2-23-3265 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Varasem menetlus
2. Töövaidluskomisjoni 31.01.2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1842/22 jäeti rahuldamata O B avaldus Liha Šeff OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning töötamise registri kande muutmiseks. Hageja nõuded ja seisukohad
3. O B esitas hagi Viru Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Liha Šeff OÜ-s alates 13.05.2022 müüja ametikohal, hiljem lihuniku abi ametikohal. Hageja suunati tööandja juurde läbi Töötukassa. Kirjalikku töölepingut tööandja töötajaga ei sõlminud. Vastuseks hageja küsimustele selgitas tööandja esindaja, et kirjalik leping on vaid formaalsus, mille täitmine ei ole vajalik.
4. Tööandja 22.11.2022 avaldusega öeldi tööleping avaldajaga üles

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Avalduse kohaselt võttis töötaja ilma tööandja loata kassast sularaha ja selle kohta on tööandja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus. Hageja ei nõustu tööandja töölepingu ülesütlemise avaldusega ja leiab, et kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevad asjaolud on esitatud teadvalt ebaõigesti. Tööandja ei maksnud töötajale töötasu tavapärasel viisil, s.o ülekandega töötaja pangakontole. Tööandja esindajaga sõlmitud suulise töölepingu alusel töötas O. B algul müüjana töötasuga 30 eurot päev, millele hiljem lisandus järjekordse suulise kokkuleppe alusel lihuniku abina tehtud töö eest töötasu 50 eurot päev + boonus väljamüügilt. Mingit tööaja arvestust tööandja ei pidanud. Tööandja korraldusel võis töötaja tööpäeva lõpus võtta töötasu sularahas tööandja kassast, mille kohta koostas käsitsi kirjutatud arvestuse. Arvestusest tegi töötaja foto, mille saatis tööandja esindajale A Z. 2022 novembris hakkas tööandja esindaja V Z survestama töötajat, et viimane kirjutaks nn „omal soovil lahkumise avalduse“. Töötaja sellega ei nõustunud. 4. Kostja ei täitnud sisuliselt enamikku seadustes tööandjale ettenähtud kohustustest – töölepingu kirjalik sõlmimine, töötajate tööaja ja töötasu arvestuse pidamine, töötasu maksmine töötaja pangakontole, jms. Tööandja peaks tunnistama, et käesolev vaidlus on põhjustatud just tema enda tegevuse (tegevusetuse) tulemusena. Tööandja poolse nõuetekohase tööaja arvestuse pidamisel ja töötasu maksmisel töötajate pangakontole oleks sularaha ebaseaduslik omastamine töötajate poolt ilmselt lihtsalt tõendatav. 5. Hageja palub tuvastada Liha Šeff OÜ 22.11.2022

§ 88

lg 1 p 5 alusel O B tehtud töölepingu ülesütlemise tühisust.

§ 107

lg 2 alusel lugeda tööleping lõppenuks 22.11.2022.

§ 109

lg 1 alusel mõista Liha Šeff OÜ-lt välja O B kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu minimaalse töötasu ulatuses (3 x 2/7 2-23-3265 654 = 1 962), s.o 1 962 eurot (bruto). Teha kande muudatus töötamise registris, märkides töölepingu lõpetamise alusena

§ 107lg 2 ja kuupäevaks 22.11.2022.

Menetluskulu jätta kostja kanda. Kostja seisukohad 6. Kostja hagi ei tunnista. Kostja juhatuse liikmele laekus 17.11.2022 kaastöötaja A Z ettekanne, et tema tähelepanekute kohaselt kaob ettevõttest raha. Kasvanud on rendivõlad ja võlad tarnijatele. Kahtlustus langes hagejale. Kostja viis läbi sisejuurdluse. Muuhulgas vaadati üle valvekaamerate salvestused ja sealt nähtus, et hageja ei pane kogu raha kassasse või siis võtab kassast raha ja paneb endale kotti. Nende andmete pinnalt esitati politseile avaldus ja hageja suhtes alustati kriminaalmenetlust. Kostja ei pidanud võimalikuks hagejaga töösuhte jätkamist ja ütles lepingu

§ 88lg 1 p 5 alusel üles.

1. Tõele ei vasta hageja selgitus, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et töötasu makstakse igapäevaselt. Kostja ei andnud korraldusi, et hageja maksaks töötasu teistele töötajatele. Kassast väljamaksmisel peab olema vormistatud kassa välja mineku order, millel oleks pidanud olema raha saanud isiku allkiri. Kui hageja tööle asus, siis maksis kostja töötasu arveldusarvele, kuid kuna hagejal oli pooleli mitu täitemenetlust, siis hakati töötasu maksma sularahas. Kuni 2022 augustini said töötajad töötasu igapäevaselt, kuid see toimus kostja esindaja nõusolekul. Alates septembrist 2022 oli töötajatel keelatud kassast raha võtta ja ainult A Z võis maksta töötajatele töötasu. Hageja selgitused töötasu osas on ebaselged. Peale töösuhte lõppemist stabiliseerus ettevõtte rahaline olukord. Samuti selgus, et kostjad küsivad müügivalikus puuduvat kaupa.
2. Kostja toob välja hageja ja tema abikaasa mitmed täitemenetlused. Kevadel 2022 oli sissetulekute arestimise aktide kogusumma 19 384,85 eurot. Augustis 2022 oli alles jäänud kaks täitemenetlust.
3. Hageja võttis kassast kahe päeva eest 430 eurot, ei ole usutav, et oleks saanud olla päevane töötasu, siis oleks olnud hageja ühe kuu töötasu 4300 eurot.
4. Kostja palub vähendada hüvitise suurust, kui peaks selguma, et töölepingu ülesütlemine siiski oli tühine. Istungid
5. 04.04.2023 istungil avaldas kostja esindaja, et hageja võttis kokku 430 eurot. 160 eurot igapäevaselt. Ettevõttes maksti töötasu ülekandega, viimasel kahel kuul maksti kord kuus sularahas. Töölepingut ei vormistatud. Kostja esindaja väidab, et hagejal olid suured täitemenetluse võlad ning need on tasutud lühikese aja jooksul. Hageja väidab, et raha kassast on võetud töötasuks.
6. 16.05.2023 istungil selgitas hageja töökorraldust ja töötasu maksmise detaile. Müüjana sai hageja töötasu iga päev kassast. Lihuniku abina lubati maksta kord kuus kontole, aga maksti ainult mai ja juunikuus. Ülejäänud kuud maksti lihuniku abi töö eest läbi kassa sularahas. A andis loa, et võib kassast võtta. Kui nädala jooksus kogunes kassasse 640 eurot, siis võis töötaja selle ära võtta. Eraldi väljamaksed kui lihuniku abile enam ei olnud. Igapäevaselt käisid müüja töö eest kassast. Nii käis asi kuni novembrikuuni. Hageja hinnangul ta tööleping öeldi üles, kuna kui ta oleks koondatud, siis oleks kostja pidanud Töötukassale toetuse tagasi maksma. Töötasu oli 50 eurot päevas, lisaks boonuspunktid kassast. Sõltuvalt kassa suuruselt maksti lisatasu. Kui kassas oli 500 3/7 2-23-3265 eurot, siis tuli 10 eurot lisaks päevas. Lihuniku abi töö eest maksti kuni täitub 640 eurot miinimumpalk. Kõik summad on üles kirjutatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et O B hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
8. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: 14.
9. hageja töötas kostja juures alates 13.05.2022, algselt müüjana, hiljem ka lihuniku abi ametikohal. 14.
10. hagejaga ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut; 14.
11. mai ja juuli 2022 eest maksti hagejale töötasu pangaülekandega (dtl 284, 285), muudel juhtudel maksti hagejale sularahas; 14.
12. 22.11.2022 öeldi hageja tööleping üles

§ 88lg 1 p 5 alusel (dtl 31, tõlge dtl 33).

15. Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töölepingu seaduse (edaspidi

) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning

§ 95

lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama.

§ 95

lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Pooled ei vaidle, et ülesütlemise avaldus on kätte saanud.

1. Hageja töölepingu ülesütlemise avalduses on viidatud töölepingu ülesütlemise põhjusena asjaolule, et 21.11.2022 alustati hageja suhtes kriminaalasja KarS § 199 lg 1 alusel. Menetluse alustamise ajendiks oli asjaolu, et hageja võttis kostja kassast raha ilma tööandja nõusolekuta. Seletuskirjas on hageja väitnud, et selleks oli kostja korraldus, kuid kostja leiab, et sellist korraldust ei olnud. Kostja on seisukohal, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik usalduse kaotuse tõttu ning tööandja on töölepingu alates 22.12.2022 üles öelnud (dtl 31, tõlge dtl 33). Hageja sellega ei nõustu.
2. Pooled ei vaidle küsimuse üle, et kas hageja võttis kassast raha, seda kinnitavad nii kogutud tõendid (dtl 30, dtl 332 – 335) kui ka hageja ise (dtl 343). Pooled vaidlevad selle üle, kas töötajale töötasu maksmine käiski viisil, et töötaja ise pidas töötasu arvestust ning tegi ka kassas oleva sularaha arvel väljamaksed. 18.

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

§ 29

lg 3 sätestab, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Nimetatud andmete esitamise kohustus on tööandjal (

§ 5lg 2, lg 3).

Kostja on otsustanud nimetatud kohustuse täitmata jätta, mille tõttu on sisuliselt ebaselge, millisel viisil töötajale töötasu maksti. Kostja on menetluse kestel esitanud erinevaid versioone poolte kokkuleppest töötasu maksmise kohta. Väljavõtted tööandja dokumentides esitatud selgitustest ja istungil antud selgitustest: „TVK: kas A oli õigus korraldada tööd ja anda korraldus töötasu kassast võtta? TA es: A ja V kinnitasid mulle, et sellist korraldust pole antud.“ (dtl 113). „Tõele ei vasta hageja 4/7 2-23-3265 selgitus, et hageja ja kostja vahel oli olemas kokkulepe, et töötasu makstakse välja iga päev. Sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud.“ (dtl 143). „On tõsi, et kuni 2022.a augustini sai osa töötajaid töötasu iga päev, kuid see sai toimuda ainult A Z korraldusel. Alates 2022.a septembrist oli töötajatel keelatud kassast raha võtta ja ainult A Z võis maksta töötajatele töötasu.“ (dtl 367). Tööandja ei ole suutnud tõsikindlalt tõendada töötasu välja maksmise kokkulepet. Kohus ei nõustu ka kostja esindaja kalkulatsiooniga justkui oleks hageja saanud tema esitatud asjaolude pinnalt 215 eurot päevas töötasu. Sellele arvestuse on kostja ise teinud, hageja on väitnud vaid, et tema töötasu oli 50 eurot päevas, millele lisandusid lisatasud. Summa 215 eurot päevas on kostja meelevaldne järeldus.

1. Hageja sõnu kinnitavad varasemalt tööandja juures töötanud isikud, kes on saanud töötasu täpselt sellisel viisil nagu töötajale ette heidetakse (dtl 215, tõlge dtl 351 ja dtl 219, tõlge dtl 352). A Z on küll 10.04.2023 andnud politseile ütlusi, mis ei ole kooskõlas endiste töötajate ütlustega (dtl 222, tõlge 351). „Minuga ei olnud mitte mingisugust kokkulepet, ei olnud sellist korda, et töötajad võtavad ise omale iga päev tööpäeva lõpus töötasu. Nagu ma juba ütlesin, maksti töötasu kord kuus. Nii oli mitte ainult B, vaid ka teiste töötajatega. Töötasu maksti üks kord kuus.“ Võttes arvesse, et nimetatud ütlused ei ole ka kooskõlas kostja enda menetluses antud selgitustega, siis jätab kohus need arvestamata (TsMS § 238 lg 5).
2. Täiendavalt leiab kohus, et olukorras, kus hageja teadis, et tema tegevust jälgitakse, kuna ta oli teadlik kaamerate paigaldamisest (dtl 185, tõlge dtl 349), siis on suhteliselt uskumatu, et hageja oleks otse kaamerate all pannud toime teo, milleks tal ei olnud tööandja heaks kiitu.
3. Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et töötaja oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud ka töölepingu ülesütlemine. Eelneva põhjal leiab kohus, et töölepingu ülesütlemisavaldus on

§ 104lg 1 alusel tühine.

22. Kostja on esitanud mitmeid hageja ja tema abikaasa töötasu arestimise akte (dtl 288 – 318;), millega kostja soovib tõendada hageja väidetava varguse motiivi. Kohus leiab, et tegemist ei ole tõendiga, mis annaks kinnitust töötasu maksmise kokkuleppe olemasolu kohta, mis käesoleval juhul on peamine vaidluse küsimus. Kohus ei eita, et hagejal oli vajalik täitementluste raames summasid tasuda, kuid see ei tähenda, et hageja selle tõttu raha varastas ja lisaks on hageja esitanud ka tõendid, et tasumised on olnud väiksed (dtl 321 – 329). 23.

§ 107

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

§ 107

lg 2 alusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lähtub töölepingu lõpetamise kuupäeva osas hageja taotlusest ning rahuldab selle ning lõpetab töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates 22.11.2022.

24. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. 5/7 2-23-3265 Kohus leiab, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena

§ 107lg 2 ja kuupäevaks 22.11.2022.

25. Hageja on palunud

§ 109

lg 1 alusel mõista Liha Šeff OÜ-lt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu minimaalse töötasu ulatuses (3 x 654 = 1 962), s.o 1 962 eurot (bruto). Kohus leiab, et kuna hagi esitati kohtusse 28.02.2023, siis kuulub kohaldamisele enne 17.03.2023 kehtinud

§ 109

redaktsioon.

§ 109

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (

§ 109lg 2).

26. Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud

§ 107lg 2 alusel.

Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et

§ 109

lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Riigikohus on 14.05.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud lahendi punktis 32.3 selgitanud, et: „

§ 109

lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse

§ 1lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7.

peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni

§ 107lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni.

Lisaks on

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“. Kostja on hüvitise välja mõistmisel palunud arvestada hageja lühikese staažiga. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid suurema hüvitise maksmist. Kohus leiab, et välja tuleb mõista 654 eurot (bruto), mille juures kohus arvestab hageja lühikest staaži kostja juures.

1. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja palgateatistele (dtl 270 – 276, kostja deklaratsioonidele (dtl 277 – 283), kuna vaidluse all ei ole hageja töötasu suurus. Dokumendid lk 330 -331 ei oma kohtu hinnangul puutumust käesoleva tsiviilasjaga. MENETLUSKULUD
2. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistis hageja kasuks välja hüvitise, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
3. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise 6/7 2-23-3265 lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2023 kohtuotsusega. 7/7