KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti KerstnaVaks Määruse tegemise koht ja aeg 21. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-15715 Tsiviil

) § 172 lg-st 1 tulenevalt. Kohtunikuabi viitas, et kandeavalduse järgi soovitakse registrikandes viidata lepingu punktile, millega kindlaksmääratud teeniva kinnistu omanikel on õigus nõuda reaalservituudi lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist juhul kui valitseva kinnistu omanikuks ei ole enam ja seal toimuvat arendustegevust ei kontrolli enam kindlaksmääratud isik.

§ 172

lg 1 järgi on reaalservituudi õigussuhtes kohustatud isikuks teeniva kinnisasja igakordne omanik ning õigustatud isikuks valitseva kinnisasja igakordne omanik. Seadus ei näe ette, et teeniva ja valitseva kinnisasja omanike ring on määratletud. Seega on talumiskohustus seotud kinnisasjade igakordsete omanikega. Lisaks ei vasta lepingu p-s 3.2 kokku lepitu reaalservituudi sisule, kuna sisaldab teeniva kinnisasja omaniku õigust nõuda servituudi lõpetamist. Servituudi sisu saab tulenevalt

§ 172

lg-st 1 olla valitseva kinnisasja igakordse omaniku õigus teenivat kinnisasja teatud viisil kasutada või teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus omandiõiguse teostamisest hoidumine valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kokkuleppeid, mis ei saa olla reaalservituudi sisuks, ei saa kanda kinnistusraamatusse ning need kehtivad võlaõiguslikult. Kuna viide lepingu p-le 3.2 ei vasta

§ 172

lg-s 2 sätestatud reaalservituudi mõistele, tuleb kinnistamisavalduse p-s 10.1 sisalduv kandeavaldus jätta rahuldamata. Kinnistamisavaldus ei sisalda KRS § 42 lg 2 sätestatud tingimust, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. Seetõttu tuleb teha kanded kinnistamisavalduse p-de 10.2 - 10.5 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Alliklepa Arenduse OÜ ja Alliklepa Sadam OÜ esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad määruse kandeavalduse p 10.1 osas tühistada ja rahuldada kandeavaldus p 10.
2. Kandeavalduse p 10.1 sisuks on kokkulepe servituudi lõpetamise tingimuste kohta. Selle kokkuleppega ei muudeta servituudi sisu, st servituut jääb ka pärast vaidlusaluse kandetaotluse rahuldamist kehtima kujul, millisena teeniva kinnisasja igakordne omanikul on teatav talumiskohustus valitseva kinnistu igakordse omaniku ees (täpsemalt avaliku sadamapidamise talumise kohustus). Küll aga on teatud tingimuste saabumisel kindlaksmääratud isikutel õigus nõuda reaalservituudi lõpetamist. Tegemist on kokkuleppega 3 servituudi lõpetamise tingimustes, milles on seaduse järgi pooltel õigus kokku leppida – seadus ei sätesta suletud loetelu ega piira muul viisil seda, millised võivad olla need alused, mille ilmnemisel võidakse servituut lõpetada. Taoliste kokkulepete, st asjaõiguse sisu täpsustamisele suunatud kokkulepete, lubatavust on kinnitanud ka kohtupraktika (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-106-08 p 11). Pooltel on õigus sõlmida olemasolevate asjaõiguste täpsustamiseks kinnistusraamatusse kantavaid kokkuleppeid, mh kokkuleppeid asjaõiguse lõpetamise tingimuste kohta, ilma, et nad looksid sellega juurde uusi asjaõigusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kinnistusosakonna kohtunikuabi
4. septembri 2022 määrus nr 1109622022 muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse esitajad vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega jäeti kandeavaldus rahuldamata.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jätnud kinnistamisavalduse p-s 10.1 sisalduva kandetaotluse õiguspäraselt rahuldamata. Kandetaotluse järgi soovivad pooled muuta reaalservituudi kannet viitega
6. septembri 2022 lepingu p-le 3.2, mille kandetaotluses viidatud kindlatel isikutel, kui nad on teeniva kinnisasja omanikud, on õigus nõuda valitseva kinnistu igakordselt omanikult reaalservituudi lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist, kui valitseva kinnistu omanikeks ei ole enam kandetaotluses märgitud isikud.

§ 172

lg 1 kohaselt koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

§ 172

lg 2 kohaselt ei või reaalservituut teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingu p-s 3.2. sõlmitud kokkulepe reaalservituudi sisu

§ 178

lg 1 mõttes ega vasta reaalservituudi mõistele

§ 172lg 1 mõttes ning seda ei ole võimalik kinnistusraamatusse kanda.

Reaalservituudist tulenevad õigused ja kohustused on kinnisasjade igakordsetel omanikel. Praegusel juhul ei ole lepingu p-s 3.2 sõlmitud kokkulepe kehtiv kinnisasjade igakordsete omanike suhtes, vaid kokkuleppes on määratletud ära konkreetsed isikud, kelle suhtes kokkulepe kehtib. Pooled ei saa muuta reaalservituudi olemust. 6. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui lepingupooled soovivad, et kinnisasja saaksid igakordselt kasutada mingid konkreetsed isikud, siis võib olla sobilik seada nende isikute kasuks isiklik kasutusõigus

§ 225lg 1 mõttes.

Isiklik kasutusõigus võimaldab sisuliselt seada reaalservituudiga sarnase kasutusõiguse, mitte kinnisasja igakordse omaniku, vaid konkreetse, isikuliselt määratletud subjekti kasuks, mida pooled lepingu p-ga 3.2 soovivad ka teha. Juhul, kui lepingupooled soovivad, et kasutusõigus seoks ainult lepingupooli, mitte kinnisasjade igakordseid omanikke, piisab neil ka üksnes võlaõiguslikust kokkuleppest kasutamise kohta. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 4

1. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5