Obsah (10)

§ 8§ 663§ 657§ 651§ 172§ 171§ 174§ 175§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6430 Kohtuasi X kaebus

) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ja määras rahaliselt kindlaks ning mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 195 eurot. Samuti määras kohus rahaliselt kindlaks ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 312 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebuse temalt väljamõistetud kohtutäituri põhitasu 240 euro ulatuses. Ühtlasi vaidlustab avaldaja maakohtu menetluskulude jaotuse.
2. KTS § 32 lg 1 sätestab, et menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. KTS § 32 lg 2 teises lauses on sätestatud, et mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Käesolevas asjas on tegemist mitterahaliste nõuete täitmisega, s.o lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine. 19.

§ 8

lg 2 järgi menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. KTS ei reguleeri eraldi kohtutäituri tasu seoses mittevaraliste nõuete täitmisega, selle mittetäieliku täitmise või täitetoimingute tegemata jätmise korral. Analoogia põhimõtetest tulenevalt on kõige tihedam seos KTS § 32 lg-ga 5, milles on sätestatud, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist ja nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist teinud muid menetlustoiminguid, mis võimaldaks avaldajalt nõuda kohtuätituri põhitasu. Seega muutub kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks proportsionaalselt puudutatud isiku II nõude rahuldatud osaga. S.t, et kui kohtutäitur ei teinud mingeid toiminguid ega ei osalenud 19.03.2023 lapse ja puudutatud isiku II kohtumisel, mis oleks kohtutäituri kaasamise korral võimaldanud lapse üleandmist ja lapsega suhtlemist (s.t rahuldanud sissenõudja nõude 100%), ei ole kohtutäituril õigus saada põhitasu seaduses sätestatud tasumäärast lähtuvalt, vaid praegusel juhul on kohtutäituri põhitasu suuruseks 0 eurot.
2. Avaldaja ei nõustu määratud menetluskulude jaotusega, vaid leiab, et maakohtus kantud kulud tuleks jätta menetlusosaliste endi kanda. Kui kohus oleks menetlusse võtmise staadiumis tuvastanud, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja 01.05.2023 kaebusega ei ole valitud eesmärk saavutatav, ei oleks kohus pidanud avaldaja kaebust üldse menetlusse võtma. Temalt kohtukulude väljamõistmine mõjutab oluliselt tema rahalist võimekust oma nelja lapse kasvatamisel, arvestades ka, et puudutatud isik II ei täida elatise maksmise kohustust. Menetlusosaliste seisukohad 4 2-23-6430
3. Kohtutäitur jääb 21.04.2023 otsuses ja 12.05.2023 seisukohas märgitu juurde ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Kohtutäituri sidumine 19.03.2023 väidetavalt toimunud kohtumisega on arusaamatu ja vastuoluline, kuna täitur algatas täitemenetluse 21.03.2023, mida kinnitab võlgnik täiturile esitatud kaebuses. Jääb ebaselgeks, kas ja millise menetluse raames oleks kohtutäitur saanud 19.03.2023 kohtumise juures viibida. 21.03.2023 täitmisteates määras kohtutäitur avaldajale täitedokumendi täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja 30 päeva (kuni 26.04.2023), mille käigus täitur tavajuhul täitedokumendi täitmisele suunatud täitetoiminguid ei soorita. Seega on avaldaja käsitus täitetoimingute sooritamata jätmise kohta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul arusaamatu. KTS § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on kohtutäitur koos Lasnamäe LOV esindajaga 05.05.2023 kell 09:00 läbi viinud täitetoimingu, mida avaldaja ei vaidlusta. Seega KTS § 32 lg 2 kohaselt on sissenõutavaks muutunud ka kohtutäituri põhitasu ja seadus ei sätesta, et põhitasu sissenõudmine oleks sõltuvuses täitetoimingu tulemusest.
5. Maakohus jaotas õiglaselt ja põhjendatult menetluskulud. Avaldaja vaba tahe ja otsus oli vaidlustada kohtutäituri otsus kohtus. Avaldaja esindajal oli võimalus esindatavale selgitada kohtumenetlusega kaasnevaid võimalikke kulusid ja nende eeldatavat maksumust. Avaldaja toob esile väidetavad rahalised raskused, kuid tema enda kulud õigusabile moodustasid kordades suurema summa kui kohtutäituri ja puudutatud isiku II esindaja kasuks välja mõistetud summa kokku.
6. Puudutatud isik II leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 28.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust kohtutäituri tasu otsust ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu, et kohtutäituri tasu sissenõutavusele tuleb kohaldada analoogia korras KTS § 32 lg-t
2. Viidatud sätte kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kolleegium selgitab, et käesoleval juhul ei ole tegemist rahalise nõudega. Vastavalt 21.03.2023 täitmisteatele on puudutatud isiku II nõude sisuks tema ja lapse suhtluskorra täitmine vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-20-
3. KTS § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Puudub vaidlus, et pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on kohtutäitur koos Lasnamäe LOV 5 2-23-6430 esindajaga 05.05.2023 kell 09:00 läbi viinud täitetoimingu. Seega KTS § 32 lg 2 kohaselt on sissenõutavaks muutunud ka kohtutäituri põhitasu, milleks on KTS § 36 lg 12 ja § 32 lg 3 kohaselt 240 eurot. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et seadus ei sätesta, et põhitasu sissenõudmine oleks sõltuvuses täitetoimingu tulemusest.
4. Määruskaebuste põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud menetluskulud jätma poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis

§ 172

lg 1 kohaselt põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Maakohus ei ole diskretsioonipiire menetluskulude jaotamisel ületanud.

§ 172

lg 1 esimest lauset, mis näeb ette menetluskulude selle isiku kanda jätmise, kelle huvides lahend tehakse, on põhjendatud kohaldada juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi peale avaldaja. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359 p 14). Kuna käesoleval juhul jäi avaldaja avaldus rahuldamata, siis jättis maakohus õigesti menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

32. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

§ 175

, mille järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).

1. Puudutatud isik II esitas 12.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb 846 euro (käibemaksuga) hüvitamist 3 tunni 54 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest (18.05.2023 määrusega tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min; 05.06.2023 – kaebusega tutvumine ja kliendile edastamine – 25 min; 07.06.2023 kohtunõudega tutvumine ja kliendile edastamine – 10 min; 14.06.2023 e-kirjavahetus ja määruskaebuse osas seisukoha koostamine – 1 t 30 min; 15.06.2023 kaebuse vastuse täienduse koostamine ja kohtule edastamine – 15 min; 15.06.2023 kohtutäituri vastusega tutvumine ja selle edastamine – 5 min; 15.06.2023 kaebuse edastamise kirjaga tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min; 04.08.2023 – kirjavahetuse ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumine ja nõustamine e-kirja teel – 40 min; 12.09.2023 menetluskulude nimekiri ja vastuväide – 39 min).
2. Puudutatud isik II kinnitas, et kõik esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10), mistõttu taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.

Puudutatud isik II palus

§ 177

lg 4 alusel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus 6 2-23-6430 taotletud osas täielikult põhjendatud. Arvestades seda, et 15.06.2023 vastus määruskaebusele sisaldab juba varasemas menetluses esitatud väiteid, on põhjendatud ja vajalik ajakulu kaebusele vastuse koostamiseks 1 tund. Ringkonnakohus vähendab nimetatud toimingu ajakulu 30 min võrra. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks menetluskulude nimekirjas märgitud 04.08.2023 toiming, mille sisuks on kirjavahetuse ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumine ja nõustamine e-kirja teel (40 min). Kuna tsiviilasja toimikust ei nähtu nimetatud menetlustoimingu seotus käesoleva tsiviilasjaga, ei ole tegemist sellise põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille vastaspool peaks hüvitama.
2. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot (käibemaksuta) ületab mõnevõrra keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestas, et tegemist oli alla keskmise raskusega vaidlusega, tõendite maht oli tavapärasest väiksem ning vaidluse ajaline kestvus oli tavapäraselt lühem. Asjas ei toimunud istungeid-ärakuulamisi. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Antud vaidlus ei olnud puudutatud isiku II esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et nimetatud õigusabi tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) ulatuses oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus loeb puudutatud isikule II lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisel põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks 180 eurot, aga seda koos käibemaksuga.

1. Eelnevast tulenevalt vähendab ringkonnakohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisele 1 tunni 10 minuti võrra. Seega on puudutatud isikule II osutatud põhjendatud ja vajalik õigusabikulu määruskaebemenetluses 2 tundi 44 minutit tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga), kokku 492 eurot.
2. Kohtutäitur esitas 12.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb 300 euro hüvitamist 2 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest (15.06.2023 seisukoha esitamine avaldaja määruskaebuse suhtes – 2 tundi). Puudutatud isik II kinnitas, et kõik kulu on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10), mistõttu taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.

Kohtutäitur palus

§ 177

lg 4 alusel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 39. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eelnevast tulenevalt on kohtutäituri põhjendatud ja vajalik õigusabikulu määruskaebemenetluses 2 tundi tunnihinnaga 150 eurot, kokku 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7