KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14838 Tsiviilasi B Oi (O) avaldus

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning

§ 477

lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
2. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja nr 007/2005/45015 täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-74/
3. Lähtuvalt kohtutäituri poolt esitatud tõendist (dtl 13) on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 09.06.
5. TsÜS § 157 lg 1 enne
6. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates
7. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).
8. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
9. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
10. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
11. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu
12. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-141-13, p 22). VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st enne 05.04.2011 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates
13. aprillist
15. Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtutäituri poolt esitatud tõendist nähtub, et avaldus täitedokumendi (Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-74/2004) täitmiseks esitati esimest korda 09.06.
16. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 09.06.
18. Avaldaja, puudutatud isik ega kohtutäitur ei toonud välja ühtegi aegumise katkemise ega peatumise alust vastavalt TsÜS §-dele 158-
19. Kohtule ei ole aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr 007/2005/45015 teatavaks saanud.
20. Kohus leiab, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021, kuivõrd on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud aegumistähtaeg. Kohus selgitab, et TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sama sätte lg 11 kohaselt on kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõude aegumistähtaeg 20 aastat. Kohus täpsustab, et antud juhul ei kuulu siiski kohaldamisele eelnimetatud sätte lõige 11, mis reguleerib muuhulgas kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõude aegumist. TsÜS § 157 lg 11 kehtib alates
21. aasta
22. juulist jõustunud kohtuotsusest vm täitedokumendist tulenevatele nõuetele, kuid enne 01.07.2019 jõustunud kriminaalmenetluse kohtuotsuse raames väljamõistetud tsiviilhagid aeguvad tsiviilnõuete aegumisele sätestatud korras. Kuivõrd käesolevas asjas on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 174/2004, mis on jõustunud 09.06.2005 ning seega enne 01.07.2019, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg
24. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Käesolevas asjas nähtub kohtutäituri poolt esitatud tõendist (dtl 13-14), et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 09.06.2005, mistõttu täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas 09.06.
25. Seega on avaldaja vastu suunatud nõue avalduse esitamise seisuga (s.o 19.10.2023) aegunud, kuivõrd selleks ajaks oli möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.
26. Kohus leiab seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.
27. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas 007/2005/45015 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.
28. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile.

1. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud avaldaja kanda. 18.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd käesoleva tsiviilasjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik