← Eesti

2-22-115131/43

Obsah (16)§ 657§ 613§ 5§ 200§ 238§ 229§ 442§ 226§ 173§ 171§ 174§ 143§ 175§ 176§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11513

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.

  1. Praeguses asjas on korteriühistu esitanud nõude majandamiskulude, s.o remondifondi maksete võlgnevuse tasumiseks. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud perioodi
  2. november 2021 kuni
  3. aprill 2022 eest arveid vastavalt korteriomanike
  4. septembri
  5. a üldkoosoleku otsusega vastu võetud majanduskavale, millega suurendati remondifondi maksete suurust. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on avaldajale tasunud arvetel märgitud remondifondi maksed osaliselt, s.o vastavalt varasema (enne
  6. septembrit 2021 kinnitatud) majanduskavaga kehtestatud remondifondi maksete suurusele.
  7. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Siiski ei ole maakohtu rikkumised kaasa toonud ebaõiget lahendit ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumised kõrvaldada, muutes ja täiendades maakohtu määruse põhjendusi praeguse määruse põhjendustega. Seejuures on ringkonnakohus menetlusosalistele selgitanud menetluslikku olukorda ja võimaldanud neil esitada täiendavaid seisukohti ning uusi tõendeid (dtl 316–318).
  8. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et kuigi praegune vaidlus tuleb

§ 613

lg 1 järgi lahendada hagita menetluses, siis ei tulene

§ 5

lg 3 esimesest lausest ega § 477 lg-st 7 asja lahendamisel kohtule kohustust väljuda nende eluliste asjaolude piiridest, mis menetlusosalised on esile toonud. Seejuures on Riigikohus hagita menetluses uurimisprintsiibi osas selgitanud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (vt

§ 200

lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 22.09.2021 2-20-110080, p 11). Kolleegium lähtub asja lahendamisel eeltoodud põhimõttest. 12. Järgnevalt otsustab ringkonnakohus esitatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmise. Menetlusosalised on saanud esitada uute tõendite kohta oma seisukohad. 5

(13)12.
  1. Avaldaja on
  2. augustil 2023 esitanud uue tõendina korteriomanike
  3. augusti
  4. a pöördumise korteriühistu juhatuse poole. Puudutatud isik on viidatud tõendi usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla ja palunud jätta selle

§ 238lg 5 alusel tõendina vastu võtmata.

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Avaldaja on selgitanud, et nõudekiri anti sellel märgitud kuupäeval isiklikult üle korteriühistu juhatuse liikmele AUile. Kuna selle esitanud isik oli juhatuse liikmele tuttav, ei tekkinud viimasel kahtlust nõudekirja ehtsuses. Täiendavalt selgitas avaldaja, et nõudekirja käsikirjaline originaal on juhatuse liikme käes (dtl 348–349). Avaldaja on oma väidete kinnitamiseks 19. septembril 2023 esitanud uue tõendina juhatuse liikme AU kinnituskirja, milles AU kinnitab avaldaja väiteid. Kuna tõendid on asjakohased ja lubatavad, võtab ringkonnakohus mõlemad tõendid asja juurde (

§ 238lg 1).

12.

  1. Lisaks on avaldaja
  2. septembril 2023 esitanud uue tõendina Exceli tabeli kujul andmed korteriühistu liikmete arvu kohta seisuga
  3. august
  4. a. Puudutatud isik on vaielnud tõendi vastuvõtmisele vastu, leides, et tegemist on vaid poole seletusega ning palunud kohtul lähtuda asja lahendamisel vaidlusaluse aja kinnisturaamatu andmetest. Esmalt märgib ringkonnakohus, et

§ 229

lg 2 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Teiseks on avaldaja selgitanud, et andmed on tellitud Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt. Kolmandaks ei ole puudutatud isik kohtu ette toonud ühtegi asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla tõendi usaldusvääruse, mille tõttu peaks kohus omal algatusel tõendeid koguma (s.t lähtuma kinnistusraamatu andmetest). Kuna tõend on asjakohane ja lubatav, võtab ringkonnakohus ka selle tõendi

§ 238lg 1 alusel asja materjalide juurde.

  1. Puudutatud isik on määruskaebemenetluse jätkuvalt seisukohal, et korteriomanike
  2. septembri
  3. a üldkoosoleku otsus majanduskava kinnitamise kohta, millega suurendati remondifondi maksete suurust, on tühine. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et puudutatud isik on KrtS § 29 lg-st 3 tulenevalt minetanud õiguse tugineda korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel eristanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest otsuse tühisuse tuvastamise nõuet. Nii on maakohus vaidlustatud määruses ebaõigesti kohaldanud KrtS § 29 lg-t 3 ja leidnud, et puudutatud isik on minetanud õiguse tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele. Praegusel juhul on puudutatud isik TsÜS § 38 lg 7 esimese lause kohaselt korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginenud vastuväite esitamisega kohtumenetluses (vt RKTKm 21.12.2022 2-20-11256/51, p 11.2). Seejuures ei ole otsuse tühisusele tuginemise võimalus piiratud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtajaga, sest eelviidatu kohaldub üksnes korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel (KrtS seletuskiri, lk 56 esimene lõik). Ringkonnakohus on eelpool toodut menetlusosalistele ka
  4. augusti
  5. a kirjas selgitanud (dtl 316). Kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, siis ei kohaldu ka TsÜS § 38 lg 4 (vastuväite protokollimise kohustus) nagu maakohus ekslikult leidis. Eeltoodu osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
  6. Kuigi maakohus leidis vaidlustatud määruses ekslikult, et puudutatud isik ei saa tugineda korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele, andis maakohus siiski osaliselt hinnangu puudutatud isiku väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumist ei esinenud ning üldkoosoleku võis kokku kutsuda ka juhatuse liige, mistõttu on korteriomanike
  7. septembri
  8. a üldkoosoleku otsus 6

(13)majanduskava kinnitamise kohta, millega suurendati remondifondi maksete suurust, kehtiv. Kolleegiumi hinnangul tuleb aga maakohtu määruse põhjendusi täiendada selles osas, miks ei saanud korteriühistu liikmed praegusel juhul MTÜS § 20 lg-te 3 ja 4 alusel ise koosolekut kokku kutsuda, kuivõrd puudutatud isik asus seisukohale, et koosoleku kutsusid kokku korteriühistu liikmed ning avaldaja leidis, et asjaolusid arvestades said kokkukutsujateks olla ka korteriühistu liikmed.
  1. Erinevalt avaldajast leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud korteriühistu liikmetel õigust korteriomanike
  2. septembri
  3. a üldkoosolekut kokku kutsuda. Nimelt läheb MTÜS § 20 lg 4 alusel korteriühistu juhatuselt koosoleku kokkukutsumise õigus korteriomanikele üle vaid juhul, kui korteriomanikud on vastavalt MTÜS § 20 lg-le 3 esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise nõude juhatusele ning juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsu (vt ringkonnakohus
  4. augusti
  5. a kiri ja selles viidatud RKTKm 10.07.2023 2-21-16466/48, p 16 jj). Seejuures sätestab MTÜS § 20 lg 3, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud korteriühistu liikmete esindatuse nõue täidetud.
  6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustuda ei saa puudutatud isiku väitega, et esindatuse nõude tuvastamisel tuleb lähtuda korteriühistu põhikirja p-st 35, mille kohaselt peab üldkoosolekut juhatuselt nõudma vähemalt veerand (1/4) korteriomanikest. Viidatud põhikirja punkt näeb ette suurema esindatuse nõude kui MTÜS § 21 lg 3, mistõttu on põhikirja p 35 viidatud osas vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 3, sest seadus võimaldab põhikirjaga ette näha vaid väiksema esindatuse nõude. Olukorras, kus põhikiri on vastuolus seadusega, tuleb KrtS § 17 lg 2 kohaselt lähtuda seaduses sätestatust.
  7. Samas leiab kolleegium, et ka juhul, kui lähtuda MTÜS §20 lg-st 3, ei olnud täidetud selles ette nähtud juhatusele nõude esitamise 1/10 korteriühistu liikmete esindatuse nõue. 17.
  8. Avaldaja poolt tõendina esitatud korteriomanike
  9. augusti
  10. a nõudekirjast nähtuvalt nõudsid korteri 13 omanik GÕ, korteri 15 omanik SS, korterite 19 ja 20 omanikud SS ja AS, korteri 24a omanik AS ning korterite 24b ja 25b omanik LU korteriühistu juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist (dtl 336). Avaldaja esitatud andmetest (Exceli tabel, dtl 368) nähtuvalt on korteri 15 omanik SS, korterite 19 ja 20 omanik AS KAS, korteri 24a omanik AS ning korterite 24b ja 25b omanik Osaühing GATE. 17.
  11. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Riigikohus on viidatud sätte osas selgitanud, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, ei ole selline isik käsitatav ühistu mitme liikmena. See tähendab, et iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub (vt RKTKm 29.01.2020 2-19-10326/24, p 10, vt ka ringkonnakohtu
  12. septembri
  13. a kiri menetlusosalistele). 17.
  14. Kuna ringkonnakohus palus avaldajal esitada andmed korteriühistu liikmete kohta
  15. augusti
  16. a nõudekirja esitamise ajal, võtab kohus nõudekirjas toodud esindatuse nõude täitmise tuvastamisel aluseks avaldaja
  17. septembril 2023 esitatud andmed. Avaldaja on tõendanud, et nõudekirja saatmise hetkel oli korteriühistul 59 liiget (vt andmed korteriühistu liikmete kohta, dtl 368). Kuna korterite 19 ja 20 omanikud, samuti korterite 24b ja 25b omanikud kattuvad, on
  18. augusti
  19. a nõudekirjaga pöördunud juhatuse poole viis korteriühistu liiget, s.o GÕ (korter 13), SS (korter 15), AS KAS (korterid 19 ja 20), AS (korter 24a) ja Osaühing GATE (korterid 24b ja 25b). Arvestades, et korteriühistul oli nõudekirja saatmise hetkel 59 liiget, siis pidanuks 1/10 nõude täitmiseks juhatuse poole pöörduma 7
(13)vähemalt kuus liiget (59/10=5,9). Kuna juhatuse poole pöördus viis korteriühistu liiget, ei ole täidetud MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud nõue. 17.
  1. Kolleegium ei nõustu avaldaja käsitusega, mille kohaselt tuleks nõudekirja saatjate hulka arvestada ka AU, kes koos teiste korteriühistu liikmetega üldkoosoleku kutse saatmisega ühines ja nõudekirjas esitatuga nõustus. MTÜS § 21 lg 4 näeb ette, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seega saavad üldkoosoleku kokku kutsuda vaid need isikud (sättes viidatud kui taotlejad), kes on esialgse nõudekirja juhatusele saatnud.
  2. Küll aga nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul sai korteriomanike
  3. septembri
  4. a üldkoosoleku kokku kutsuda juhatus, keda esindas juhatuse liige AU. 18.
  5. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Korteriühistu põhikirja p 34 esimese lause kohaselt kutsub juhatus korralise üldkoosoleku kokku üks kord aastas majandusaasta esimesel poolel. Korteriühistu põhikirja p 35 järgi kutsub juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuavad ühistu huvid. Avaldaja on esile toonud, et juhatuse poolt oli korteriühistu põhikirja p 34 järgi kokku kutsumata korraline koosolek majandusaasta esimeses pooles ning korteriühistute registrile KrtS § 51 lg 4 järgi esitamata kinnitud majandusaasta aruanne. Samuti on avaldaja esile toonud, et korteriühistul puudusid vahendid heakorratööde teostamiseks ning kogunenud oli võlgnevus eelneva aasta remonditööde eest. 18.
  7. augusti
  8. a üldkoosoleku kutsest nähtuvalt oli selle saatjate (s.t koosoleku kokkukutsujate) seas ka AU, kes on äriregistrist nähtuvalt olnud korteriühistu juhatuse liige alates
  9. detsembrist
  10. TsÜS § 34 lg 2 esimese lause kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Kolleegium nõustub avaldajaga, et iga juhatuse liige võis esindada korteriühistut eraldi, kuivõrd korteriühistu põhikiri (põhikirja p 62) ei näinud ette ühise esindamise nõuet antud küsimuses (sama põhimõtte näevad ette ka KrtS § 24 lg 1 kaudu kohalduvad MTÜS § 27 lg-d 1 ja 2). Seega on põhjendamatu ka puudutatud isiku viide põhikirja p-le 55, sest üldkoosoleku kokkukutsumine ei eeldanud juhatuse otsust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et isegi kui kokkukutsujate hulgas oli juhatusse mittekuuluvaid isikuid, ei muutnud see asjaolu juhatuse liikme esindusõigust olematuks. Kolleegiumi hinnangul ei saa KrtS § 29 lg 1 mõttes pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks seda, kui kutse kohaselt olid kokkukutsujateks korteriühistu liikmed. Praegusel juhul on määravaks asjaolu, et kutse saatjate seas oli korteriühistu juhatuse liige, kellel oli üldkoosoleku kokkukutsumise õigus (vaja oli valida uus juhatus, kinnitada majandusaasta aruanne ja majanduskava). Ka korteriomanike
  11. septembri
  12. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et see kutsuti kokku korteriühistu juhatuse poolt (dtl 38–39). Seega vastas üldkoosoleku kokkukutsumine igal juhul korteriühistu juhatuse tahtele. Isegi, kui puudutatud isik lähtus üldkoosoleku kutse kättesaamisel sellest, et selle kutsuvad kokku korteriühistu liikmed, ei takistanud see puudutatud isikul üldkoosolekul osaleda ega selleks ette valmistada. Seejuures puudub vaidlus, et puudutatud isik on esindaja kaudu üldkoosolekul osalenud.
  13. Arvestades menetlusosaliste esile toodud asjaolusid, ei tuvastanud kolleegium ka muid üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulisi rikkumisi. Koosoleku kokkukutsumise korda käsitavad peamiselt KrtS § 20 lg 4 ning sama paragrahvi esimese lõike kaudu kohalduvad 8
(13)MTÜS § 20 lg-d 5–
  1. Korteriühistu põhikirja p 34 kordab seadusest tulenevaid nõudeid, sätestades, et kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et koosoleku kokkukutsumise reeglid on sätestatud eesmärgiga tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning informeeritult hääletada (vt osanike koosoleku kohta RKTKo 12.04.2017 3-2-1-10-17, p 13; see põhimõte kohaldub teistegi juriidiliste isikute, samuti korteriomanike üldkoosoleku kohta, vt RKTKo 03.03.2021 2-17-13391/43, p 37).
  2. Üldkoosoleku kutsest nähtub päevakord, koosoleku toimumise aeg ja koht. Kutsele oli muuhulgas lisatud revisjoni akt,
  3. a majandusaasta aruanne ja
  4. a majanduskava (vt kutse, dtl 214). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kutsel märgitud päevakorrast nähtub ühtlasi ka koosoleku kokkukutsumise põhjus, s.t oli vaja valida uus juhatus, kinnitada majandusaasta aruanne ja majanduskava.
  5. Ka on üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud sellest etteteatamise nõudeid. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu põhikirja p 34 teise lause kohaselt peab juhatus korralisest üldkoosolekust ette teatama vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Põhikirja p 35 viimase lause kohaselt peab erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama seitse päeva (dtl 257). Praegusel juhul saadeti kutse
  6. septembril 2021 ning üldkoosolek toimus
  7. septembril 2021, mis tähendab, et kutse ja üldkoosoleku toimumise vahele jäi 20 päeva. Seega, olenemata sellest, kas tegemist oli korralise või erakorralise üldkoosolekuga, ei ole etteteatamisel rikutud põhikirjas ega seaduses sätestatud nõudeid. Puudutatud isiku määruskaebuse p-s 2.7 esitatud väite korteriomanike
  8. augusti
  9. a teate osas jätab kolleegium hindamata, sest puudutatud isik on
  10. augusti
  11. a seisukohas täpsustanud, et teatele on määruskaebuses viidatud üksnes seetõttu, et täiendavalt põhistada asjaolu, et üldkoosoleku kutsusid kokku korteriühistu liikmed (vt dtl 329 ja 330).
  12. Puudutatud isik väidab määruskaebuses jätkuvalt, et korteriomanike
  13. septembri
  14. a üldkoosolekul toimus hääletamine vaid päevakorra p 2 osas, s.o juhatuse liikmete valimine. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja esitatud
  15. septembri
  16. a üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et hääletamine toimus ka päevakorra teiste punktide osas. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse protokolli muuhulgas hääletustulemused ja vastuvõetud otsused. Õiguskirjanduses on selgitatud, et otsus puudub, kui selle olemasolu ja sisu ei ole võimalik üldse vajalikul määral tõendada. Seejuures tõendab protokoll koosoleku toimumist ja otsuse olemasolu, kuna protokoll peab mh sisaldama vastuvõetud otsuseid ja hääletustulemusi. Samas ei ole välistatud koosoleku toimumise ja vastuvõetud otsuste tõendamine ka muude tõenditega (vt TsÜS komm
(2023), § 33, p 3.4 ja § 38, p 3.1.2). Praegusel juhul kajastab
  1. septembri
  2. a üldkoosoleku protokoll nii hääletustulemusi kui ka vastuvõetud otsuseid päevakorra punktide osas (dtl-d 38 ja 39). Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis seaksid protokolli ehtsuse kahtluse alla.
  3. Ka viitab puudutatud isik määruskaebuses MTÜS § 21 lg 6 nõuete rikkumisele, sest viidatud sätte kohaselt tuleb protokoll allkirjastada nii juhataja kui ka protokollija poolt, kuid selle on allkirjastanud vaid AU.
  4. septembri
  5. a üldkoosoleku protokolli päevakorra pst 1 nähtuvalt on koosolekut juhatanud kui ka protokollinud AU, kes on ühtlasi protokolli allkirjastanud. Seega on puudutatud isiku etteheide põhjendamatu.
  6. Eelnevast tulenevalt on korteriomanike
  7. septembri
  8. a üldkoosolekul vastuvõetud 9
(13)otsus majanduskava kinnitamise kohta kehtiv ning avaldajal oli õigus esitada puudutatud isikule majandamiskulude arveid vastavalt üldkoosolekul vastu võetud majandamiskavale ning selles kinnitatud remondifondi maksete suurusele.
  1. Puudutatud isiku määruskaebuse kohaselt oli tal KrtS § 40 lg 3 alusel õigus keelduda suurendatud remondifondi maksete tasumisest, kuivõrd avaldaja ei täitnud KrtS § 45 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust. Avaldaja viitab ka VÕS §-le 110, leides, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus võimaldada nõuda kohustuste täitmist, mis seisneb soorituses, mille nõude esitaja muul õiguslikul alusel peaks võlgnikule tagastama. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul puudus praegusel juhul KrtS § 40 lg-st 3 tulenev õigus remondifondi maksete tegemisest keeldumiseks, kuid peab vajalikuks maakohtu põhjendusi täpsustada. 25.
  2. KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isik ei ole esile toonud, milles seisneb remondifondi 1 eurot/m2 vastuolu hea usu põhimõttega. Ka ei ole puudutatud isik kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust pidada temalt remondifondi maksete kandmise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal korteriühistu üldkoosoleku otsuste täitmisest keelduda (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 24). Puudutatud isik viitab vaid korteriühistu poolt KrtS § 45 lg-st 1 tuleneva teabe andmise kohustuse täitmata jätmisele. Kolleegium leiab, et asjaolu, et juhatus ei ole puudutatud isiku pöördumistele reageerinud või on seda teinud ebapiisavalt, ei anna kulude kandmisest keeldumiseks alust. Kui juhatus ei täida KrtS § 45 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust, on korteriomanikul õigus kasutada KrtS § 45 lg-st 3 tulenevat õiguskaitsevahendit ja pöörduda avaldusega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole (vt ka TlnRnKm 20.01.2022 2-2016708, p-d 52 ja 53). 25.
  3. Ka ei saanud puudutatud isik praegusel juhul keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel, kuivõrd korteriühistu teabe andmise kohustuse ja puudutatud isiku remondifondi maksete tasumise kohustuse vahel ei ole piisavat seost, s.t et nõuded ei ole konneksiteedisuhtes. Kuigi seadus ei täpsusta piisava seotuse mõistet, on õiguskirjanduses leitud, et konneksiteedi jaatamise aluseks saab olla põhimõte, et ühe nõude maksmapanek ja realiseerimine teist arvestamata oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS I komm
(2016)§ 110, p 5.4, alap a). Selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole. Kolleegium leiab täiendavalt, et olukorda, kus korteriühistu ei vasta puudutatud isiku pöördumistele, kuid samas nõuab majandamiskulude tasumist, ei saa praegusel juhul pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Korteriühistu on nõudnud remondifondi maksete tasumist suuruses, mis kinnitati korteriomanike üldkoosolekul. Puudutatud isik on nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal olnud seisukohal, et otsus, millega kinnitati majanduskava (millega omakorda suurendati remondifondi makset), on tühine. Seega, isegi kui korteriühistu oleks kõikidele puudutatud isiku pöördumistele koheselt reageerinud, ei oleks see tõenäoliselt täitnud puudutatud isiku eesmärki vabaneda uue tariifiga remondifondi maksete tasumise kohustusest, sest vastupidiselt puudutatud isiku arvamusele on avaldaja olnud seisukohal, et kõnealune üldkoosoleku otsus on kehtiv. 26. Puudutatud isik on maakohtule ette heitnud ka VÕS § 6 lg 2 alusel esitatud vastuväite hindamata jätmist. Määruskaebuse väidetest võib aru saada nii, et avalduse rahuldamata jätmist õigustab avaldaja õigusvastane ja KrtS § 12 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõtte vastane käitumine, mis seisneb KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumises. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga selles, et maakohus ei ole puudutatud isiku väitega 10
(13)arvestamata jätmist põhjendanud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (

§ 442

lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 6 lg 2 võimaldab õiguste teostamise kuritarvitamise piiramist (VÕS komm I

(2016)§ 6, p 4.5.1). See tähendab, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune) (RKTKo 01.10.2008 3-2-1-67-08, p 13). Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas kohtu ette toodud asjaolusid, mis võimaldaksid jaatada puudutatud isiku õigust keelduda remondifondi maksete tasumisest VÕS § 6 lg 2 alusel. Isegi, kui asuda seisukohale, et avaldaja rikub KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustust, ei anna see puudutatud isikule hea usu põhimõttest tulenevat alust keelduda remondifondi maksete tasumisest. 27. Ka on puudutatud isik maakohtule ette heitnud avaldaja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu kontrollimata jätmist, kuigi puudutatud isik on seda kohtult

§ 226lg 1 alusel taotlenud.

Puudutatud isik on viidanud seejuures MTÜS § 19 lg 1 p-le 4. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole puudutatud isiku väite osas seisukohta võtnud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine ei ole aga määruse tühistamise aluseks, kuivõrd kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi praeguse määruse põhjendustega. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Puudutatud isik viitab seejuures, et kohtule ei ole esitatud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millega oleks avaldaja lepinguline esindaja määratud avaldajat esindama. Kolleegium märgib, et MTÜS § 19 lg 1 p 4 praeguses asjas ei kohaldu, kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja juhatuse liige, samuti muu põhikirjaga ettenähtud organi liige. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaldub üksnes juhul, kui korteriühistu ise soovib juhatuse liikmega või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega õigusvaidlust pidada. Praegusel juhul on korteriühistu esitanud nõude puudutatud isiku kui korteriühistu liikme vastu (vt mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (271 SE) seletuskiri, lk 6).

  1. Puudutatud isik on
  2. augusti
  3. a seisukohas ringkonnakohtule kinnitanud, et ta on avaldajale maksete tegemisel lähtunud varasema majanduskavaga kehtestatud remondifondi makse suurusest (dtl 329). Avaldaja on nõude kujunemise ja suuruse tõendamiseks esitanud puudutatud isikule esitatud arved perioodi
  4. november 2021 kuni
  5. aprill 2022 eest (dtld 114–154) ning korteriühistu arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad puudutatud isiku laekumised talle esitatud arvete alusel (dtl-d 163–166). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid nõude kujunemisele. Ka ei ole puudutatud isik maakohtus esile toonud asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kahelda nõude suuruses ja selle kujunemises. Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust (vt RKTKm 03.10.2018 2-16-3663/95, 11

(13)p 23). Seega ei kontrolli ringkonnakohus korteriühistu esitatud arve aluseks olevaid teenusepakkujate arveid ega omakorda nende arvete aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kuigi puudutatud isik on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. 30. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

31. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Avaldaja
  2. ja
  3. septembri
  4. a menetluskulude nimekirjade kohaselt on määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 3795 eurot ning dokumentaalse tõendi (Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriomandite omanike nimekiri seisuga
  5. august
  6. a) saamise kulu 110 eurot (

§ 143p 2).

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja dokumentaalse tõendi saamise kulu praegusel juhul põhjendatud. Ringkonnakohtul oli asja lahendamiseks vaja korteriomanike nimekirja
  2. augusti
  3. a seisuga. Puudutatud isik on selgitanud, et kinnistusregistri elektrooniline andmebaas ei võimalda tavakasutajatel sellist andmetöötlust. Nii puudutatud isikule kui ka kohtule oleks oluliselt koormavam, kui avaldaja oleks esitanud kohtule vaid kinnistusraamatu väljavõtted.
  4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi lepinguline esindaja avaldajat esindades tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 17,25 tunni ulatuses. Lepinguline esindaja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegium leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 34.

  1. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et vastuses määruskaebusele korratakse ka varasemaid seisukohti, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebuse ja vaidlustatud kohtumäärusega tutvumise ning nende analüüsimise vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 5,5 tundi.
  2. augusti
  3. a seisukoha koostamisega seotud toimingute (sh ringkonnakohtu suuniste analüüsimine, puudutatud isiku seisukohaga tutvumine, kliendi poolt edastatud dokumentidega tutvumine ning seisukoha koostamine ja edastamine kohtule) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 4,5 tundi. Ka viidatud seisukohas kordab avaldaja osaliselt varasemalt esitatud seisukohti. Kolleegiumi hinnangul ei saanud ka
  4. augustil 2023 esitatud tõendi, s.o korteriühistu liikmete nõudekiri juhatusele, kogumisele ülemäära aega minna.
  5. septembri
  6. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulisel esindajal kulunud Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt saadud korteriomandite omanike nimekirja kontrollimisele, parandamisele ja täiendamisele 1,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kirjeldatud toiming selline, mida oleks ilmtingimata pidanud tegema vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaga 220 eurot. Korteriühistu liikmete nimekirja kontrollimine, parandamine ja 12

(13)täiendamine ei ole selline tegevus, mis eeldaks õigusteadmisi, mistõttu oleks saanud seda teha ka korteriühistu juhatuse liige. Seetõttu ei pea ringkonnakohus toimingule kulunud ajakulu 1,5 tundi põhjendatuks. 34.
  1. Kolleegiumi hinnangul tuleb vähendada ka lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Praegusel juhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama ega ka mahuka tsiviilasjaga, mistõttu peab ringkonnakohus mõistlikuks tunnitasuks 190 eurot (käibemaksuta). Sellist tunnitasu suurust on mõistlikuks pidanud ka maakohus. Praegusel juhul puuduvad põhjendused, miks peaks lepingulise esindaja tunnitasu suurus olema ringkonnakohtus kõrgem võrreldes maakohtu omaga.
  2. Eeltoodut arvestades on avaldaja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1900 eurot (=10 x 190). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 2010 eurot (=1900 + 110). Avaldaja ei ole taotlenud kulude hüvitamist käbemaksuga (

§ 174lg 10).

Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.