2-22-13576/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-13576 Kohtuasi X ja Y hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus (otsuses ekslikult märgitud 07.05.2023) Kaebuse esitaja ja liik Q apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind Hageja I osas 2300,76 eurot Hageja II osas 1955,61 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I X (isikukood XXXXXXXXX) Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Q apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 07.06.2023 otsuse peale.
2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Q kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-22-13576 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid oma ema C kaudu 13.09.2022 hagi (täpsustatud 26.09.2022) Harju Maakohtule oma isa Q (kostja) vastu miinimumsuuruses elatise väljamõistmiseks ja tagasiulatuva elatise 6023,95 eurot väljamõistmiseks.
4. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejate vanemad lahus, hagejad elavad koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 646 eurot, s.h toit 250 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41 eurot, riided 80 eurot, kommunaalid 135 eurot, taskuraha 50 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 682 eurot, s.h toit 250 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41 eurot, riided 80 eurot, kommunaalid 135 eurot, huviringid 26 eurot, taskuraha 50 eurot, kooli toiduraha 10 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud mitme aasta vältel ja järelikult on hagejatel õigus esitada elatise nõue tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne elatishagi esitamist. 16.02.2023 loobusid hagejad tagasiulatuva elatise nõudest perioodi 13.09.2021–12.09.2022 eest.
5. Kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja on töötu ja tal on tõsised terviseprobleemid. Sisuliselt on kostja 70% ulatuses töövõimetu. Kuna tervislikel põhjustel puudus eelmisel aastal sissetulek, siis palus kostja tagantjärgi elatist mitte nõuda. Samuti märkis kostja, et kuna tal puudub sissetulek, ei ole ta võimeline tasuma ka tulevikus nõutavat igakuist summat.
6. Maakohus võttis 07.06.2023 otsusega vastu hagejate loobumise tagasiulatuva elatise nõudest perioodi 13.09.2021–12.09.2022 eest ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse ning ülejäänud osas rahuldas hagi, mõistes kostjalt elatise hageja I kasuks perioodi 13.09.2022–26.03.2023 eest 1434,44 eurot, hageja II kasuks perioodi 13.09.2022–31.03.2023 eest 1254,03 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 09.02.2026) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus tegi ebaõiged järeldused kostja sissetulekute ja vara osas. Kostja hinnangul on hagejate ema saanud kostjalt raha laste kasvatamiseks rohkem, kui kostja oleks pidanud lastele elatiseks tasuma. Apellatsioonkaebuse täpsustuses selgitab kostja enda ja hagejate ema ühisvara jagamise asjaolusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. 2 2-22-13576
9. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1).
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades kaebuses toodud väidete õigsust ei saaks apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud samadele väidetele, mis on esitatud maakohtu menetluses vastuses hagiavaldusele ning millele on maakohus ka otsusest nähtuvalt piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt väljatoodud asjaolud, s.o tervislik seisund, mittetöötamine, piisava isikliku vara mitteomamine ja võlgade olemasolu, ei anna praegusel juhul alust maakohtu otsuse muutmiseks, kuna need ei ole elatise tasumise kohustuse täitmisest vabastavad asjaolud. Kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg-st 2, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest täies ulatuses, nagu soovib kostja. Mõjuval põhjusel võib kohus elatist küll vähendada, kuid sellise mõjuva põhjuse olemasolu tuleb kohustatud vanemal tõendada. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses tõendeid ning maakohtu enda algatusel kogutud tõendite osas on apellatsioonkaebuse väited oletuslikud ja seostamata tõenditega. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas kostja sissetuleku suurust ja vara väärtust ning kooskõlas PKS §-ga 102 ja asjakohase kohtupraktikaga seda, kas kostja osaline töövõime annab alust mõista elatis välja miinimummäärast väiksemas summas. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole varatu ja tema osaline töövõime ei takista sissetulekut teenida, ning leidis, et kostja on võimeline maksma hagejatele elatist PKS § 101 lg-te 3–5 alusel arvutatud summas ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. Lisaks selgitab kolleegium, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012, 32-1-118-12, p 15).
11. Kostja toob kaebuses lisaks esile asjaolusid, mis ei ole elatise nõuda lahendamisel asjakohased, kuna puudutavad kostja ja hagejate ema abieluvarasuhte lõpetamist. Lastele mõeldud elatist ei saa tasaarvestada vanemate ühisvara jagamisest tulenevate väidetavate nõuetega. Vastuseks kostja soovile hagejaid majanduslikult toetada kunagi tulevikus, kui tal selleks võimalus tekib, märgib ringkonnakohus, et seadusandja ei näe ette elatise kohustuse täitmise edasilükkamist.
12. Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hinnanud kaebuses esitatud kostja väiteid ning neile käesolevas määruses vastanud. Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik kohtu ette tuua kõik asjaolud, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ning apellatsioonkaebust ei saa selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 3 2-22-13576
13. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 4